Õigus
Küsimus: Kui lühike on päevades lühiajaline välisriigi külastus milleks ei ole vaja teise vanema kirjalikku nõusolekut?06.05.2019
Tere!
Kui pikk või lühike on lühiajaline välisriigis viibimise aeg päevades mil ei ole vaja teise vanema kirjalikku nõusolekut reisimiseks alaealisele lapsele, kui vanematel on ühine hooldusõigus. (Teie kiri allpool). Millisest seadusest või sättest see tuleneb ja kas kehtib vaid EU või välisriigis üldse. Kas 10 päeva on pikk või lühiajaline välisriigi külastus?
Kui vanematel on ühine hooldusõigus, ei ole lühiajaliseks väliriigis viibimiseks vajalik teise vanema kirjalik nõusolek. Kui lapsel on vanemast erinev perekonnanimi, võiks võimalike komplikatsioonide vältimiseks igaks juhuks kaasas olla lapse sünnitunnistus.
Parimate soovidega
Kui pikk või lühike on lühiajaline välisriigis viibimise aeg päevades mil ei ole vaja teise vanema kirjalikku nõusolekut reisimiseks alaealisele lapsele, kui vanematel on ühine hooldusõigus. (Teie kiri allpool). Millisest seadusest või sättest see tuleneb ja kas kehtib vaid EU või välisriigis üldse. Kas 10 päeva on pikk või lühiajaline välisriigi külastus?
Kui vanematel on ühine hooldusõigus, ei ole lühiajaliseks väliriigis viibimiseks vajalik teise vanema kirjalik nõusolek. Kui lapsel on vanemast erinev perekonnanimi, võiks võimalike komplikatsioonide vältimiseks igaks juhuks kaasas olla lapse sünnitunnistus.
Parimate soovidega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Konkreetset päevade arvu ei ole seadusega sätestatud, kuid praktikas on välja kujunenud seisukoht, et puhkusereisi pikkuseks, mis ei vaja teise hooldusõigusega vanema nõusolekut, on kuni 2 nädalat.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas Eestist ja mujalt Euroopast ostetud kasutatud DVD filmide müük nn järelturul on lubatud?06.05.2019
Kas Eestist ja mujalt Euroopast ostetud kasutatud DVD filmide müük nn järelturul on lubatud? Kuidas suhtuda DVD karpidele kirjutatud hoiatustesse, mis keelavad filmi või plaadi edasimüümise ja levitamise? Kas antud juhul rakendub Autoriõiguse seaduse § 62(4), millega levitamisõigus pärast esmamüüki lõpeb?
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Filmide kohta on Autoriõiguse seaduses eraldi säte, millest tuleb lähtuda. § 731 ütleb, et filmi esmasalvestuse tootjal on ainuõigus lubada ja keelata:
1) filmi originaali või selle koopia otsene või kaudne, ajutine või alaline, osaline või täielik reprodutseerimine mis tahes vormis või mis tahes viisil;
2) filmi originaali või selle koopia levitamine üldsusele;
3) filmi originaali või selle koopia rentimine või laenutamine;
4) filmi originaali või selle koopia üldsusele kättesaadavaks tegemine sellisel viisil, et isikud saavad filmi kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal.
Küsimus: Kuidas peaksin tõestama tekkinud kahju, kui rentnik taastas puudulikult välja monteeritud köögimööbli?06.05.2019
Tere,
Tähtajalise rendilepinguga rentnik lammutas omavoliliselt minu köögimööbli ja asendas selle enda omaga. Minu detailid viskas õue ja need riknesid. Esitasin talle nõude köögimööbel taastada ja midagi ta tegi, aga see ei ole samaväärne.
Milliste dokumentidega ma peaksin nüüd tõestama tekkinud kahju? Kui kaua on mul aega nõude esitamiseks peale ruumide üle andmist?
Tähtajalise rendilepinguga rentnik lammutas omavoliliselt minu köögimööbli ja asendas selle enda omaga. Minu detailid viskas õue ja need riknesid. Esitasin talle nõude köögimööbel taastada ja midagi ta tegi, aga see ei ole samaväärne.
Milliste dokumentidega ma peaksin nüüd tõestama tekkinud kahju? Kui kaua on mul aega nõude esitamiseks peale ruumide üle andmist?
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Teil on võimalus esitada kahju hüvitamise nõuet. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai.
Küsimus: Kas garaažiühistust välja astumiseks piisab selle kinnistu liikmete - või on tarvilik kõigi ühistu liikmete häälteenamus?05.05.2019
Tervist
Meie garaažiühistu koosneb kuuest eraldi kinnistuga garaažibokside reast. Üks eraldi aadressiga kinnistu soovib ühistust välja astuda.
Küsimused:
1) Kas ühistust välja astumiseks piisab selle kinnistu liikmete häälteenamusest või on tarvilik saada kõigi ühistu liikmete häälteenamus?
2) Kas kui meie kinnistust välja astume, siis saavad teised selle ühistus jätkata või ühistu likvideeritakse ning kõik kinnistud peavad looma uue eraldiseisva ühistu?
3) Kas hetkel toimiva ühistu juhatusel või liikmetel on võimalik mingil moel takistada meie kinnistu ühistust lahkumist?
Ette tänades
Meie garaažiühistu koosneb kuuest eraldi kinnistuga garaažibokside reast. Üks eraldi aadressiga kinnistu soovib ühistust välja astuda.
Küsimused:
1) Kas ühistust välja astumiseks piisab selle kinnistu liikmete häälteenamusest või on tarvilik saada kõigi ühistu liikmete häälteenamus?
2) Kas kui meie kinnistust välja astume, siis saavad teised selle ühistus jätkata või ühistu likvideeritakse ning kõik kinnistud peavad looma uue eraldiseisva ühistu?
3) Kas hetkel toimiva ühistu juhatusel või liikmetel on võimalik mingil moel takistada meie kinnistu ühistust lahkumist?
Ette tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kui mitme kinnisasja valitsemiseks asutatud korteriühistusse kuuluvad rohkem kahe kinnisasja korteriomanikud, siis jätkab ka mitme kinnisasja valitsemiseks loodud korteriühistu, peale ühe kinnisasja eraldumist, oma tegevust. Selle juhatuse liikmed või teiste kinnisasjade korteriomanikel ei ole eraldusmist takistada võimalik.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas on võimalik korteriühistul seaduslikult ühe elaniku ühistu alale ladustatud vanast mööblist lahti saada?03.05.2019
Üks naaber on otsustanud KÜ kinnistul ladustama hakata igasugust sodi. Tegu on ilmselge kiusuga kuna ühistu paigaldas hoovi väikese terrassi koos laua ja toolidega. Kuidas on võimalik meil seaduslikult selles sodist vabaneda (peamiselt kasutuskõlbmatu mööbel)?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Sellises olukorras on korteriühistul õigus nn sodi eemaldada ning sellega seotud kulud korteriomaikult sisse nõuda.
Korteriomanik korrale kutsumisel võib abiks olla ka meeldetuletus selle kohta, et KrtS § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuse rikkumine on korteriomandi võõrandamisnõude aluseks (vt KrtS § 32 lg 2 p1).
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas saan teha A-kat lube, kuna juhtisin b-kategooria sõidukit ilma juhtimisõiguseta ja B-kat teha ei saa?02.05.2019
Tere!
Juhtisin b-kategooria sõidukit ilma juhtimisõiguseta ning seadusesilmad tegid oma tööd. Nüüd nagu ma aru saan ei saa ma teha lube aastaaega, aga kas see kehtib ainult b-kategooriale ja saan teha A1-kategooria lube? Või kehtib see mõlemale kategooriale.
Juhtisin b-kategooria sõidukit ilma juhtimisõiguseta ning seadusesilmad tegid oma tööd. Nüüd nagu ma aru saan ei saa ma teha lube aastaaega, aga kas see kehtib ainult b-kategooriale ja saan teha A1-kategooria lube? Või kehtib see mõlemale kategooriale.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kuna lapse isa mulle võlgu pole otseselt, siis kas kohtus määratakse ikkagi ametlikult talle elatis?02.05.2019
Mul oli lapse isaga suusõnaline kokkulepe, et maksab minimaalset elatist mis seaduses kirjas, kõik oligi ok kuni hakkas ta uus elukaaslane nõudma minuga kokkusaamist. Ütlesin, et mul pole temaga last ja mul pole temaga mitte millegist rääkida, seepeale sain sõnumi, et enne elatist ei saa kui pole tema uue naisega rääkinud. Nüüd saatsin kohtusse paberid, et ametlikult talle need määrataks.
Kuna ta mulle võlgu ju pole otseselt, siis kas määratakse ikkagi ametlikult talle elatis?
Kuna ta mulle võlgu ju pole otseselt, siis kas määratakse ikkagi ametlikult talle elatis?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus lapse isalt elatise välja. Kui lapse isa ei ole tasunud elatist kasvõi ühe kuu eest, on see juba alus kohtusse pöördumiseks.
Seejuures on võimalik nõuda elatise väljamõistmist ka tagasiulatuvalt, kuni 1 aasta enne elatishagi kohtule esitamist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan läbi kohtu nõuda, et isa veedaks lapsega rohkem aega?02.05.2019
Lapse isal on lapse heaolu nimel süda siiski õiges kohas. Kuid väidab, et tal on nii kiire ja raske oma ajaga juba, et tal on vahest ainult 1 nädalavahetus aega temaga koos olla. Vahest kaks. Kuid mina soovin enda heaolu jaoks ning ka lapse, et see koosveedetud aeg oleks vähemalt nädal aega järjest. Elab ta elukaaslasega kahekesi, käib ühe koha peal tööl ja olen korduvalt palunud, et ta panustaks rohkem, sest ma ei pea seda tegema üksi. Olen ka mitmeid kordi teinud ettepaneku, et kui võtaks lapse enda juurde poole ajast või sinna lähedalegi, siis ma ei taha elatisraha, sest siis ma saan ise lisatööd teha, oma ajast.
Siis kas on võimalus läbi kohtu temalt nõuda seda E-P lapsega koosolemise aega ühes kuus vähemaltki?
Aitäh!
Siis kas on võimalus läbi kohtu temalt nõuda seda E-P lapsega koosolemise aega ühes kuus vähemaltki?
Aitäh!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teil on õigus pöörduda kohtusse isa ja lapse suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks, aga märgin ära, et kohus peab üldjoontes põhjendatuks sellist suhtlemiskorda, kus lapsel on üks kindel kodu ja regulaarne võimalus lahus elava vanemaga suhelda. Kui laps on juba koolilaps, võib tema jaoks olla ülemäära koormav niivõrd pikalt oma kodust eemal olla, seejuures vedada isa juurde kaasa ja seejärel tagasi koju terve nädala kooliasjad. Pigem võib olla lapse huvides see, kui ta saab veeta isaga kaks pikka nädalavahetust kuus ja pool kõikidest koolivaheaegadest (see on ka tavapärane kohtupraktika).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas ma peaksin kirjutama lahkumisavalduse kui ma ei tea mis töölepingus kirjas on kui mul seda pole?30.04.2019
Tere!
Olen hetkel sinisel lehel tervislikel põhjustel seoses tööga ehk (töö stress). Mul pole allkirjastatud lepingut. Kuidas ma peaksin kirjutama lahkumisavalduse kui ma ei tea mis lepingus kirjas on kui mul seda pole? Maksu- ja tolliametis olen ma muidugi registreeritud. Olen seal maksimaalselt pea 2 kuud käinud. Kui kaua tal on õigus mind tööl kinni hoida? Või on ka võimalus, et kuna mul selles töökohas tekkis tööstress siis arsti paberiga on võimalik lepingut lõpetada?
Olen hetkel sinisel lehel tervislikel põhjustel seoses tööga ehk (töö stress). Mul pole allkirjastatud lepingut. Kuidas ma peaksin kirjutama lahkumisavalduse kui ma ei tea mis lepingus kirjas on kui mul seda pole? Maksu- ja tolliametis olen ma muidugi registreeritud. Olen seal maksimaalselt pea 2 kuud käinud. Kui kaua tal on õigus mind tööl kinni hoida? Või on ka võimalus, et kuna mul selles töökohas tekkis tööstress siis arsti paberiga on võimalik lepingut lõpetada?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse § 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. See tähendab seda, et tööle asumisega ja töö tegemisega tööandja ettevõtte heaks olete Te vastanud tööandja ettepanekule asuda tööle jaatavalt ning sõlmitud on kahepoolne suuline tööleping.
Enne töösuhte algust räägivad töötaja ja tööandja läbi töötingimused (töötasu, tööaeg jms) ning kui pooled on jõudnud kokkulepeteni (näiteks mh on ühise arutelu käigus selgunud töötasu suurus, mida tööandja on valmis maksma ja mille eest töötaja on valmis tööd tegema), siis sõlmitakse kirjalik tööleping, kus fikseeritakse kirjalikult kõik kokkulepped. Kui töötaja asub tööle ilma kirjalikku töölepingut sõlmimata, siis tööle asumisega sõlmitakse küll suuline tööleping, kuid töötaja on võtnud endale riski, kus ta hilisemate vaidluste korral ei pruugi suuta tõendada suuliseid kokkuleppeid.
Suulisele töölepingule kehtib töölepingu seadus täies ulatuses. Näiteks on töötajal õigus nõuda tehtud töö eest töötasu. Kui suuline leping oleks tühine, siis ei oleks võimalik nõuda seadusest tulenevaid õiguseid, nt töötasu, puhkuse kasutamise õigust jms. Muuhulgas kehtib suulisele töölepingule nõuded ülesütlemise kohta, sh kohustus järgida etteteatamistähtaega.
Kui töötaja soovib suulist töösuhet üles öelda, siis saab ta seda katseajal teatades ette vähemalt 15 kalendripäeva, peale katseaega vähemalt 30 kalendripäeva. Ülesütlemisvaldus peab olema tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Suuline ülesütlemine on tühine (töölepingu seadus § 95 lg 1).
Kui töötaja jätab etteteatamistähtaja järgimata, siis on tööandjal õigus nõuda hüvitist vähem etteteatatud aja eest.
Etteteatamistähtaja võib jätta järgimata üksnes siis, kui tegemist on erakorraliste asjaoludega, näiteks tööandja ei ole töötajale mitme kuu eest töötasu maksnud, ettevõttes toimub töökiusamine vms. Erakorralisteks asjaoludeks võib olla ka töötaja enda tervislik seisund, mis on järsult halvenenud (ei ole ajutine töövõimetus) ning mille tõttu ei saa sama töö tegemist enam jätkata. Erakorralist ülesütlemist tuleb töötajal alati põhjendada ning vaidluse korral ka tõendada.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kes ning mis mahus maksab mulle nüüd asbesti tagajärgede eest hüvitist, kui tööandja on likvideeritud?30.04.2019
Töötasin asbesti käitlevas ettevõttes, mille juht olin ise. Puudulike kaitsevahendite ja vähese teadlikkuse tõttu olin oma praeguse töövõimetuse (asbestoos) põhjustaja. Kes ning mis mahus maksab mulle nüüd TTOS § 24 lg 4 järgi töövõimetuse hüvitist? Kas mul on üldse seda õigus taotleda, kui olen oma töövõimetuses ise süüdi?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tervisekahjustusest tingitud kahju hüvitamist, juhul kui see on tingitud tööõnnetusest või kutsehaigusest, käsitleb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse peatükk 5(1).
Seega on esmaseks tingimuseks, et Teie tervisekahjustus on diagnoositud kutsehaigusena. Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst. Kui Teil on diagnoositud kutsehaigus, mis on seotud tööandja poolt Teile kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse tõttu tekitatud varalise kahjuga ja Teie tööandja on õigusjärglaseta likvideeritud, on Teil õigus pöörduda kahjuhüvitise taotlemiseks Sotsiaalkindlustusametisse.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 24(2) lõike 1 kohaselt hüvitab Sotsiaalkindlustusamet tööandja õigusjärglaseta likvideerimise korral tööandja poolt isikule tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse või surma tõttu tekitatud varalise kahju.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).