Õigus
Küsimus: Kas pärandina või kingitusena saadud aktsiad maksustatakse?20.05.2019
Kas pärandina või kingitusena saadud aktsiad maksustatakse?
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kuidas ühistu raamatupidamist kontrollida, kui raamatupidaja ei soovi seda?20.05.2019
Tere!
Üle 15 aasta on meie ühistu raamatupidaja juhatuses ja ei ole saladuseks, et ta tegeleb ka ühistu juhtimisega. Vastavalt tema nägemisele on ta siis üks, teine või kolmas. Ühistu revisjon täidab formaalselt oma nõudeid, allkirjastab dokumendid. Seda tööd teostavad ühistu liikmed, kellel pahatihti puudub vajalik kompetents. Kui sai tõstatatud koosolekul see küsimus, siis ähvardas raamatupidaja ära minna, ennast juhatusest taandada. Meie ei taha, et ta ära läheks, tahame ainult kas või korra professionaalse revidendi kontrolli. Mida meie, liikmed, saaksime selleks teha? Nagu nõiaring.
Üle 15 aasta on meie ühistu raamatupidaja juhatuses ja ei ole saladuseks, et ta tegeleb ka ühistu juhtimisega. Vastavalt tema nägemisele on ta siis üks, teine või kolmas. Ühistu revisjon täidab formaalselt oma nõudeid, allkirjastab dokumendid. Seda tööd teostavad ühistu liikmed, kellel pahatihti puudub vajalik kompetents. Kui sai tõstatatud koosolekul see küsimus, siis ähvardas raamatupidaja ära minna, ennast juhatusest taandada. Meie ei taha, et ta ära läheks, tahame ainult kas või korra professionaalse revidendi kontrolli. Mida meie, liikmed, saaksime selleks teha? Nagu nõiaring.
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Järelevalvet organite tegevuse üle teostab aga üldkoosolek. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli. Seega saate koosolekuga võtta vastu otsuse, et tellite sõltumatu revisjoni.
Ühtlasi saab koosolek valida uue juhatuse liikme ja/või raamatupidaja. Tänapäeval on väga palju erinevaid teenusepakkujaid, kes teostavad teenust ka veebipõhiselt, st kogu raamatupidamine on avalik ning KÜ liikmetele kättesaadav.
Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kas üldkoosolekul on kehtiv suuline volitus ja kellel on kohustus volituse olemasolu kontrollida?18.05.2019
Tere
- kas üldkoosolekul on kehtiv suuline volitus? Kellel on kohustus volituse olemasolu kontrollida?
- kas üldkoosoleku päevakorda tohib lisada eelnevalt väljakuulutamata päevakorrapunkte ja nende alusel otsuseid vastu võtta?
- kas põhikirja on võimalik vastu võtta "osaliselt", so keelduda hiljem neid punkte arutamast põhjusel, et neid on juba arutatud (väljavõte protokollist: "Uut põhikirja täielikult vastu ei võetud, kuid saime ühiselt otsustatud tähtsamad punktid.")?
- reaalselt enne põhikirja muutmist uus põhikiri ju ei kehti, seega saa olemasoleva põhikirjaga vastuolus otsused olla ka täidetavad, juhul kui üldkooselu otsused vaidlustada. Mis saab siis kui otsuseid õigeaegselt ei vaidlustata?
Tänu ette!
- kas üldkoosolekul on kehtiv suuline volitus? Kellel on kohustus volituse olemasolu kontrollida?
- kas üldkoosoleku päevakorda tohib lisada eelnevalt väljakuulutamata päevakorrapunkte ja nende alusel otsuseid vastu võtta?
- kas põhikirja on võimalik vastu võtta "osaliselt", so keelduda hiljem neid punkte arutamast põhjusel, et neid on juba arutatud (väljavõte protokollist: "Uut põhikirja täielikult vastu ei võetud, kuid saime ühiselt otsustatud tähtsamad punktid.")?
- reaalselt enne põhikirja muutmist uus põhikiri ju ei kehti, seega saa olemasoleva põhikirjaga vastuolus otsused olla ka täidetavad, juhul kui üldkooselu otsused vaidlustada. Mis saab siis kui otsuseid õigeaegselt ei vaidlustata?
Tänu ette!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Mittetulundusühingute seaduse § 20 primm lg 5 kohaselt võib küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet.
Põhikirjapunkte võib üksikult läbi hääletada. Juhul, kui korteriomanike üldkoosoleku otsuseid õigeaegtselt kohtus ei vaidlustata, siis kaotab korteriomanik õiguse tugineda võimalikes tulevastes vaidluses asjaolule, et otsuse, millele KÜ tugineb, vastuvõtmine toimus õigusvastaselt. Erandiks on korteriomanike üldkoosoleku otsused, kus otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub KÜ võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas on seaduslik, kui KÜ karistab veenäidu ühekordset teatamata jätmist ja paneb terve maja üldvee minu arvele?18.05.2019
Tere,
Meil korteriühistus on võetud vastu mõned aastad tagasi põhikiri, mis reguleerib, et veenäite mitte teavitanud korteriomanike vahel jagatakse tekkinud üldvesi.
Viibisin puhkusel, mille tõttu ununes veearvestite näitude esitamine, õigeaegselt. KÜ esitatud arvel kajastus selle tõttu minu arvel terve maja üldvesi summas 70€.
Kas selline üldvee jagamine on seaduslik, kui KÜ karistab unustamist, mis on inimlik ja paneb terve maja üldvee minu arvele?
Meil korteriühistus on võetud vastu mõned aastad tagasi põhikiri, mis reguleerib, et veenäite mitte teavitanud korteriomanike vahel jagatakse tekkinud üldvesi.
Viibisin puhkusel, mille tõttu ununes veearvestite näitude esitamine, õigeaegselt. KÜ esitatud arvel kajastus selle tõttu minu arvel terve maja üldvesi summas 70€.
Kas selline üldvee jagamine on seaduslik, kui KÜ karistab unustamist, mis on inimlik ja paneb terve maja üldvee minu arvele?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Arvestades, et KrtS § 17 lg 2 kohaselt tuleb juhul, kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldada seaduses sätestatut, siis tuleb olukorras, kus korteriomanik unustab veenäidu teatamata, jagada tema veekulu KrtS § 40 lg 1, ehk kaasomandi suurusest (korterite m2-st) lähtudes - pannes korteriomaniku kuluks tema kaaasomandile vastava proportsionaalse osa terve korterelamu veearvest.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas likvideerida korteriomaniku omavoliline ehitatud sein, millega võttis üldkasutatava ruumi ja akna oma kasutusse?18.05.2019
Üks korteriomanikest otsustas laiendada oma omandit teiste korteriomanike arvelt. Ehitas seina, millega võttis ainuomandisse ühiseid koridoriaknaid ja ruutmeetreid.
Mida saavad teha korteriomanikud, et antud sein likvideerida? Kas ainuke võimalus on pikk kohtu tee? Praegu pakutakse korteriomanikele lihtsalt kohe pöörduda kohtu poole hagiga ja kohtu kulud võtta remondifondist.
Või siiski on võimalus üldkoosolekul:
1. Korteriomanikel teha otsus, et ei soovita ebaseadusliku ehitist mis katab koridori aknaid.
2. Korteriomanikud tellivad firma, kes likvideerib ebaseadusliku ehitist.
3. Korteriomanikel on õigus kantud kulutusi tagasi nõuda ebaseadusliku seina ehitanud korteri omaniku käest.
Juhul, kui antud otsusega ei ole nõus ebaseadusliku seina omanik siis on temal võimalus pöörduda 3 kuu jooksul kohtu poole.
Ja siis juba kohus otsustab, kas kõik on õige või mitte.
Kõige paremate soovidega,
Mida saavad teha korteriomanikud, et antud sein likvideerida? Kas ainuke võimalus on pikk kohtu tee? Praegu pakutakse korteriomanikele lihtsalt kohe pöörduda kohtu poole hagiga ja kohtu kulud võtta remondifondist.
Või siiski on võimalus üldkoosolekul:
1. Korteriomanikel teha otsus, et ei soovita ebaseadusliku ehitist mis katab koridori aknaid.
2. Korteriomanikud tellivad firma, kes likvideerib ebaseadusliku ehitist.
3. Korteriomanikel on õigus kantud kulutusi tagasi nõuda ebaseadusliku seina ehitanud korteri omaniku käest.
Juhul, kui antud otsusega ei ole nõus ebaseadusliku seina omanik siis on temal võimalus pöörduda 3 kuu jooksul kohtu poole.
Ja siis juba kohus otsustab, kas kõik on õige või mitte.
Kõige paremate soovidega,
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Isiklikult soovitan alustada otsusega, millega määratakse korteriomanikule tähtaeg ebaseadusliku ehitise vabatahtlikuks lammutamiseks ning asuda omaabi kasutamist või kohtusse pöördumist kaaluma alles peale seda, kui korteriomanik ise ebaseaduslikku ehitist ei lammuta.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Millised õigused on korteriomandit lihtvolitusega (digiallkirjastatud) esindaval isikul? 16.05.2019
Tere,
küsimus:
millised õigused on korteriomandit lihtvolitusega (digiallkirjastatud) esindaval isikul?
Kas antud isikul on õigus:
1)Nõuda juhatuselt korteriühistu dokumente.
2)Kutsuda kokku korteriühistu erakorralist koosolekut.
3)Teha ettepanekut korteriühistu koosoleku päevakorra muutmiseks.
4)Vaidlustada üldkoosoleku otsuseid.
NB!Õigusbüroos nõustamisel käies oli juristi seisukoht, et kõike neid toiminguid saab teha ainult korteriomanik, sest nii on seaduses kirjas. Lihtvolitusega volitatu omab õigust osaleda omaniku esindajana üldkoosolekul ja hääletada.
Küsiks ka Teie seisukohta selles küsimuses?
küsimus:
millised õigused on korteriomandit lihtvolitusega (digiallkirjastatud) esindaval isikul?
Kas antud isikul on õigus:
1)Nõuda juhatuselt korteriühistu dokumente.
2)Kutsuda kokku korteriühistu erakorralist koosolekut.
3)Teha ettepanekut korteriühistu koosoleku päevakorra muutmiseks.
4)Vaidlustada üldkoosoleku otsuseid.
NB!Õigusbüroos nõustamisel käies oli juristi seisukoht, et kõike neid toiminguid saab teha ainult korteriomanik, sest nii on seaduses kirjas. Lihtvolitusega volitatu omab õigust osaleda omaniku esindajana üldkoosolekul ja hääletada.
Küsiks ka Teie seisukohta selles küsimuses?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Keeldu selle kohta, et volitatud isikul puudub õigus nõuda volitaja nimel korteriühistu dokumente, allkirjastada erakorralise üldoosoleku kokkukutsumise sooviavaldust, teha üldkoosolekul ettepanekuid või vaidlustada selle otsuseid, ükski seadus ei sätesta.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas on seadusest tulenevat nõuet kanda kiivrit T3 kategooria masinaga ATV-l?15.05.2019
Tere.
Tänapäeval saab ATV-d võtta arvele mitmel kategoorial, maastikusõidukina MS2 (maastikusõiduk) ei või osaleda liikluses, T3 kategooriana ratastraktorina (masin) ja võib osaleda ka liikluses, ja neljarattalise sõidukina l7E võib osaleda liikluses (sõiduk).
Kas on seadusest tulenevat nõuet kanda kiivrit T3 kategooria masinaga ATV-l?
Mis seadusepunkt kohustab kandma kiivrit l7E kategooria sõiduk ATV-l.
Maastikusõiduk MS2 on LS -s täpselt reguleeritud, sellega asi lihtne.
Ette tänades
Tänapäeval saab ATV-d võtta arvele mitmel kategoorial, maastikusõidukina MS2 (maastikusõiduk) ei või osaleda liikluses, T3 kategooriana ratastraktorina (masin) ja võib osaleda ka liikluses, ja neljarattalise sõidukina l7E võib osaleda liikluses (sõiduk).
Kas on seadusest tulenevat nõuet kanda kiivrit T3 kategooria masinaga ATV-l?
Mis seadusepunkt kohustab kandma kiivrit l7E kategooria sõiduk ATV-l.
Maastikusõiduk MS2 on LS -s täpselt reguleeritud, sellega asi lihtne.
Ette tänades
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas vahtralehega mujal euroopa riikides kehtivad samad piirangud mis Eestis või on see igas riigis eraldi?15.05.2019
Tere.
Kas vahtralehega mujal euroopa riikides kehtivad samad piirangud mis Eestis või on see igas riigis eraldi? Tean, et osades riikides vahtralehe nõuet pole (tahavad ju ka meil ära kaotada) ning ka piirangud on erinevad. Seega kas euroopas kiirteel sõites on lubatud mul sõita ka näiteks 110km/h või enam?
Lugupidamisega,
Kas vahtralehega mujal euroopa riikides kehtivad samad piirangud mis Eestis või on see igas riigis eraldi? Tean, et osades riikides vahtralehe nõuet pole (tahavad ju ka meil ära kaotada) ning ka piirangud on erinevad. Seega kas euroopas kiirteel sõites on lubatud mul sõita ka näiteks 110km/h või enam?
Lugupidamisega,
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas kohtus on aluseks juristi poolt elatise tasumiseks tehtud kokkulepe (ei ole notariaalne), kuna üks vanem ei maksa elatist?14.05.2019
Tere!
Meil on tehtud juristi poolt elatise tasumiseks kokkulepe (ei ole notariaalne), kus mõlemad oma allkirjadega kinnitame, kui suure summa üks vanem maksab elatist jne. Kas selline kokkulepe on kehtiv kui minna kohtusse, sest üks vanem ei soovi kokkuleppest kinni pidada?
Meil on tehtud juristi poolt elatise tasumiseks kokkulepe (ei ole notariaalne), kus mõlemad oma allkirjadega kinnitame, kui suure summa üks vanem maksab elatist jne. Kas selline kokkulepe on kehtiv kui minna kohtusse, sest üks vanem ei soovi kokkuleppest kinni pidada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kõnealuse kokkuleppega on võimalik tõendada, et vanemad olid omavahel kokku leppinud elatise maksmises, kuid sellel ei ole kohtu jaoks mingisugust siduvat jõudu - kohus võib elatise summaks määrata ka teistsuguse summa kui omavahel kokkulepitu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas abikaasa nõusolekul on võimalik kokku leppida, et ostetava korteriga on tegu lahusvaraga?14.05.2019
Tere,
Elan abikaasast lahus, aga ametlikult oleme endiselt abielus. Soovin osta korteri, aga ei taha, et see oleks ühisvara. Kas abikaasa nõusolekul on võimalik kokku leppida, et tegu on lahusvaraga? Kui on siis kuidas ja mis hetkel see lahusvaraks vormistatakse?
Igaks juhuks mainiks veel ära, et korteri tahaksin osta pangalaenuga, ei tea kas see on midagi mis vastust võib mõjutada.
Tänan!
Elan abikaasast lahus, aga ametlikult oleme endiselt abielus. Soovin osta korteri, aga ei taha, et see oleks ühisvara. Kas abikaasa nõusolekul on võimalik kokku leppida, et tegu on lahusvaraga? Kui on siis kuidas ja mis hetkel see lahusvaraks vormistatakse?
Igaks juhuks mainiks veel ära, et korteri tahaksin osta pangalaenuga, ei tea kas see on midagi mis vastust võib mõjutada.
Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Abieluvara lepinguga on võimalik (abielu ajal) määrata kindlaks, et mõni konkreetne ese kuulub ühe abikaasa lahusvara hulka. Leping tuleb sõlmida notariaalses vormis.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand