Õigus

Lugupeetud pöörduja

Teie küsimusele vastamiseks tuleb eristada töösuhteid ning lastekaitset reguleerivaid õigusakte. Töötaja, kes on ühtlasi ka lapsevanem on kohustatud planeerima oma eraelu selliselt, et lepinguga võetud kohustused seda ei segaks. Lapsevanem, kes soovib asuda tööle ehk võtta endale lepinguline kohustus täita lepingus märgitud ülesandeid kokkulepitud kohas ja mahus, peab arvestama töökoha valikul, kas pakutavad tingimused ühilduvad pereeluga. Näiteks, kui töötajal on lasteaiaealine laps, siis lapsevanem arvestab, kas pakutavas kohas kokkulepitud kellaaegadel tööl käimine võimaldab tal lapse lasteaeda viia ja hiljem järgi minna.

Tööandja arvestab eelkõige enda ettevõtte vajadustega ning otsib vabale ametikohale sobiva töötaja. Üldjuhul on juba töökuulutuses kirjeldatud pakutava ametikoha tingimusi – tööaeg, asukoht, ülesanded jms. Kui töötajale pakutav ametikoht sobib, siis räägitakse (eri)tingimused enne lepingu sõlmimist läbi ning seejärel sõlmitakse kirjalik tööleping.

Tulles konkreetsemalt Teie küsimuse juurde, siis tuleb välja selgitada, milles Te täpsemalt kokku olete leppinud. Kui Te olete kokku leppinud töötamises tööajakava alusel ehk summeeritud tööajas, siis see tähendab seda, et tööandja koostab töögraafiku järgides sealjuures töölepingu seaduses (edaspidi TLS) ettenähtud kohustuslikku puhkeaega. Kui tööandja on töögraafiku koostanud ning järginud TLSis ettenähtud kohustuslikku puhkeaega, siis on töötajal kohustus töögraafiku alusel tööl käia.

TLS on lapsevanematele ette näinud teistest töötajatest soodsamad tingimused, mis võimaldavad töötajatel tööd ja pereelu paremini ühildada. Näiteks on seitsme kuni kümneaastaste lapse vanematel õigus puhkustegraafiku koostamise ajal (puhkustegraafik koostatakse kalendriaasta esimese kvartali jooksul ehk 1. jaanuarist kuni 31. märtsini) valida endale sobiv põhipuhkuse aeg lapse koolivaheajal. Lisaks on kuni 14-aastaste laste vanematel õigus nii tasustamata kui tasustatud lapsepuhkuse päevadele teatades sellest vähemalt 14 kalendripäeva ette kirjalikus vormis.

Kokkuvõttes võib öelda, et lapse kasvatamise eest vastutab lapsevanem, kes valib endale sobivate tingimustega töökoha, mis võimaldab tal täita kohustusi nii lapse ees kui töölepinguga võetud kohustusi tööandja ees. Kuna töötajal on üldjuhul teada lapse koolivaheaja kuupäevad, siis töötaja, kellel on laps, planeerib lapsega seotud tegevused varakult ette, mh planeerib endale sobiva põhipuhkuse aja (TLS võimaldab kuni kümneaastase lapse vanemal valida põhipuhkuse aeg), nt koolivaheajal, ja sobivad tasuliste ja tasustamata lapsepuhkuse ajad, nt lapse sünnipäeval, 1. spetembril vms.

Kui töötaja on nõustunud tööl käima summeeritud tööajaga, siis võivad tema tööpäevad vastavalt graafikule olla kuni 13 tunni pikkused ja langeda ööajale. Tööandjal ei ole kohustust arvestada töötajate laste koolivaheaegadega, sünnipäevade jms. Selleks on TLSis ettenähtud lapsevanemale soodsamad (põhi)puhkuse planeerimise võimalused.

Kui tööandja on nõus, siis võite Te tööandjaga kokku leppida lühemas tööajas ja uutes kellaaegades. Kuid kuna selline kokkulepe eeldab töölepingu muudatust, siis on tarvis nii tööandja kui töötaja nõusolekut. Tööandjal ei ole kohustus nõustuda (nt ka töötajal puudub kohustus nõustuda väiksema või suurema töökoormusega, kui tööandja seda pakub).

Mis puudutab Teie küsimust, kas kümneaastane laps võib olla üksi kodus 12 tundi, siin siin on tegemist küsimusega, mida reguleerib perekonnaseadus ja millele Tööinspektsiooni nõustamisjuristid vastata ei saa. Õiguskantsleri selgitust küsimusele võite lugeda siit: https://www.oiguskantsler.ee/et/kas-lapsi-v%C3%B5ib-%C3%BCksi-koju-j%C3%A4tta

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Teie poolt esitatud asjaolude pinnalt tundub mulle, et väljamõistetud elatise suurus on ebaõiglaselt suur. Olen seisukohal, et peaksite pöörduma elatise vähendamise nõudega kohtu poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Arvestades Teie poolt kirjeldatud asjaolusid, on tõenäoliselt põhjendatud elatise vähendamine alla kehtiva miinimummäära. Kui suur on väljamõistetav elatis, on juba kohtu otsustada, seda mõjutavad mitmed asjaolud, nagu näiteks lapse vajaduste suurus, teise vanema majanduslik seisund ja lapsele makstavate riiklike toetuste suurus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui laps veedab suhtlemiskorra kohaselt terve kalendrikuu Teie juures, võiks olla põhjendatud elatise vähendamine sellel perioodil. Kui elatis on välja mõistetud kohtulahendiga, tuleb elatise vähendamieks kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere, küsimused, mida tohib põhikirjaga reguleerida, on sätestatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) paragrahv 17 lõikes 2 järgmiselt: Põhikirjaga võib ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega ega eriomandi kokkuleppega. Kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. Kui põhikirja säte on vastuolus eriomandi kokkuleppega, kohaldatakse kokkuleppes sätestatut.
Eeltoodust tulenevalt ei ole majaelanike registri pidamine kohustuslik. Sellise registri pidamise eelduseks saaks olla vaid reaalne vajadus/kasu, millist olukorda KrtS-ist tulenevalt tekkida ei saa.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, veemõõtjate vahetamise näol on tegu tavapärase valitsemisena korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 35 lõige 2 punkt 1 mõistes. Sama paragrahv lõige 1 kohaselt otsustab korteriühistu selle küsimuse korteriomanike häälteenamuse alusel.
Korteriomanik võib keelduda veemõõtja vahetamisega seotud kulusid kandmast juhul, kui kulude kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Siinjuures on oluline lisada, et korteriühistu ei ole kohustatud tegema otsuseid odavaima pakkumise kasuks. Samuti on veearvestite valik korteriühistu pädevuses.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, korterelamu kanalisatsioonisüsteem kuulub korteriomandi kaasomandi hulka, mida valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Seega ei ole kanalisatsioonipüstik mitte korteriühistu oma, vaid kortreriühistul on õigus otsustada, kes, millal ja kuidas seda remondib või välja vahetab. Korteriomanikul on omakorda õigus teha korteriühistule/ korteriomanike üldkoosolekule ettepanekuid kanalisatsioonipüstiku välja vahetamiseks. Juhul, kui korteriühistu ettepanekuga ei nõustu, ning kanalisatsioonipüstik ei ole ka avariilises seisukorras, siis tuleb korteriomanikul korteriühistu otsusele alluda.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Sõiduki teisaldamise alused tulenevad üldjuhul liiklusseaduse §st 92. Küsimuses kirjeldatud olukorras ei pruugi LS § 92 lg-s 2 nimetatud teisaldamise aluseid esineda. Soovitan probleemi lahendamiseks pöörduda kohaliku omavalituse või linnaosavalituse poole. Tallinna linna heakorra eeskirja kohaselt ei tohi romusõidukit parkida avalikul teel või muul avalikul alal või kinnistu tänavaäärses õue osas. Sellise sõiduki parkimiseks korterelamu maal peab olema maavaldaja luba. Romusõidukiks loetakse sama eeskirja tähenduses sõidukit, millel puuduvad selle mehaanilised osad või kereosad või autoklaasid või rattad ja mis oma välimusega riivab linna esteetilist väljanägemist või rikub linna puhtust ja heakorda. Koostöös kohaliku omavalitsusega tuleks siis välja selgitada, kas küsimusealune sõiduk vastab romusõiduki tunnustele ja kas see rikub avalikku heakorda.

Kui järeldus on, et sõiduk ei kvalifitseeru romusõidukina või see ei riku heakorda, siis kahjuks avalik võim olukorda ei lahenda. Sellisel juhul on tegemist kaasomanike vaidlusega kaasomandi valdamise ja kasutamise küsimuses ning see vaidlus tuleb lahendada koosomanike otsusega või vaidluse jätkumisel kohtus tsiviilkohtupidamise korras.

Liiklusseaduse § 106 lg 3 näeb ette kohustuse paigutada sõidukile ette ja taha algaja juhi tunnusmärk, kui sõidukit juhib esmase juhiloa omanik või piiratud juhtimisõigust omav juht. Nõude rikkumine kvalifitseerub nn "muu rikkumisena" LS § 242 lg 1 järgi ja selle eest on võimalik määrata rahatrahv kuni 20 trahviühikut e. 80 eurot. Väärtegu on võimalik menetleda nii kirjaliku hoiatusmenetluse, lühimenetluse, kiir- ja üldmenetluse korras. Lühimenetluse korras menetlemisel määratakse mõjutustrahv, mille suuruseks on 20 eurot. Mõjutustrahvi ei loeta karistuseks ja seda ei kanta karistusregistrisse. Lühimenetluse kohaldamine on väärteomenetlejale kohustuslik, kui ei esine lühimenetlust välistavaid asjaolusid väärteomenetluse seadustiku § 54'8 lg 2 järgi.

Tere!

Perekonnaseaduse § 101 lõike 1 kohaselt ei tohiks elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool kehtivat alampalka, s.o 2019. aastal väiksem kui 270 eurot.

Kui lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult elatist suurendama, tuleb vastava hagiavaldusega kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand