Perekonnaõigus

Tere,
abikaasaga koos oldud 10a - neist 8 ametlikus abielus. Tänaseks päevaks on naispool leidnud uue silmarõõmu ja nõuab lahutust. Peres kasvab kaks väikest tütart (üks 3a ja teine 8a)+15-aastane noormees naise eelmisest abielust. Koos on soetatud pool aastat tagasi kaunis maja. Kui suur on tõenäosus, et mina kui isa saaksin ühe või mõlemad lapsed endale juurde jätta? Naispoole plaan on maja müüa ja saadud raha eest soetada uus elamispind-mina teen kõik endast võimaliku, et saada maja enda nimele kuna sinna pandud palju energiat ja vaeva ning hinge. Juhul kui see õnnestub kas perenõustaja või kohus arvestaks selliste argumentidega, et lapsel/lastel oleks ju parem isa juures kuna ei peaks koole ega lasteaeda jälle vahetama - on tekkinud uued sõbrad, on tekkinud kodutunne! Naise eelmine abielu jooksis karile ja toonane lahutus oli inetu ja toimus palju sopaloopimist kohtu kaudu. Hetke seisuga kahjuks laste osas kokkuleppet me saavutanud pole kuna naine "raiub", et lapsed peavad kasvama emaga ja ma ei saaks hakkama - ise olen kindel, et saaksin suurepäraselt hakkama kuna lapsed mulle kallid ja armastan neid. Naise pakutud nö "nädalavahetuse" isa variant ei meeldiks mulle-tahaksin rohkem aega lastega veeta. Tean, et kindlasti tekiks siin probleemid logistilised kuna antud hetkel pole selge kuhu naine lastega plaaniks üldse kolida. Kas antud hetkel on eesti praktika selline, et isa ikkagi lõpuks tõmbabki nö "kõrvad lönti" ja peab leppima olukorraga või mis oleksid soovitused nö laste eest võidelda?
Veel oleks küsimus ühisvara osas, kui naine on soetanud abielu jooksul näiteks päris kalli hobuse endale, kas loom läheb samuti ühisvara alla? Lisaks on tal kindel plaan välja kolides võtta võimalikult palju mööblit ja asju endale - viitab raudselt sellele, et lapsed jäävad ju temaga.
Ehk oskate anda soovitusi kuidas edasi käituda.
Tänud ette.