Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Millised õigused KÜ liikmel kui juhatus ei ole kokkuleppes nimetatud kuupäevaks talle ülekannet teinud?29.03.2019

Tere!
KÜ juhatus rikkus koosoleku kokkukutsumise korda ning üks KÜ liige esitas avalduse kohtule koosoleku otsuste tühiseks muutmiseks. KÜ juhatus esitas ettepaneku avalduse teinud KÜ liikmele kohtulikult kinnitatud kokkuleppeks, mille kohaselt tasub KÜ avalduse esitanud liikme kohtukulud kahe kuu jooksul st kannab need KÜ liikme arveldusarvele.
KÜ juhatus ei ole kokkuleppes nimetatud kuupäevaks KÜ liikmele ülekannet teinud.
Millised õigused KÜ liikmel sellises olukorras on ja mida teha peale KÜ juhatusele meeldetuletusmeili saatmise, et kokkuleppes sütestatud kulud tema arvele kantaks ja mida teha kui KÜ juhatus kokkulepet ei täida?

Tänan vastuse eest!

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kohtulikult kinnitatud kokkuleppe mittetäitmise korral võib võlausaldaja algatada täitemenetluse, mille puhul nõuab korteriühistult võla sisse juba kohtutäitur.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kui vanalt võin hakata B-kategooria lube tegema?29.03.2019

Tere
Olen enam-vähem värskelt saanud 17-aastaseks ja sooviks teha B-kategooria lube. Kas ma võin kohe alustada nende tegemist ja varem sõitma hakata kui 18-aastaseks saan või pean alustama 17.5a?
Aitäh!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kehtiva korra kohaselt ei tohi B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse ja esmase juhiloa esmakordsel taotlemisel sooritada teooriaeksamit varem kui kuus kuud ja sõidueksamit varem kui kolm kuud enne 18-aastaseks saamist. Juhtimisõigus hakkab kehtima miinimumvanuse täitumisel e. juhiloa kehtivus määratakse piirvanuse täitumisega ka sellisel juhul, kui vajalikud eksamid õnnestub enne piirvanuse täitumist sooritada.
 

Küsimus: Kui palju ja mis määral saab tööandja nõuda kahju hüvitamist, kui sõitsin tööandja autoga kraavi?29.03.2019

Sõitsin tööandja autoga kraavi. Varalise vastutuse lepingut ei ole sõlmitud. Autol oli tavakindlustus, pudus kakso. Politseid välja ei kutsutud. Kui palju ja mis määral saab tööandja nõuda kahju hüvitamist?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tööandjal on õigus nõuda töötajalt viimase poolt tööandjale põhjustatud kahju hüvitamist töölepingu seaduse 4.peatüki sätete alusel. Kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eelduseks on töötaja süü tema kohustuste täitmisel. Varalise vastutuse kokkuleppe puudumine eelöeldut ei mõjuta. Tahtliku rikkumise korral vastutab töötaja kogu kahju ulatuses. Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Seega hooletusest kahju põhjustamise korral tuleb tööandjal kahju hüvitamise nõude esitamisel eelkirjeldatud asjaoludega arvestada.

Politsei mittekutsumine või politsei liiklusõnnetusest teavitamata jätmine, kui selline teavitamine oli kohustuslik, võib kahju põhjustaja olukorda halvendada, kui politsei teavitamata jätmine halvendab kahju tekkimise asjaolude kindlaks tegemist. LS § 169 sätestab nõuded ja tingimused, millal juht peab liiklusõnnetusest politseid teavitama. Üks nendest olukordadest on, kui kahju põhjustaja ja kahju saaja ei ole vastutuse küsimust sündmuskohal lahendanud ja kahju põhjustamise eest vastutavat isikut kirjalikult fikseerinud. Kahju saajaks antud juhul on siis sõiduki omanik ja kui tööandja pädevat esindajat õnnetuse ajal autos ei olnud või sellist isikut ei ilmunud ka hiljem sündmuskohale ja seetõttu ei olnud võimalik õnnetuse fikseerimise kirjalikku nõuet täita, oli kohustus juhtunust teavitada politseid.
 

Küsimus: Mis on karistus, kui sõidan C1 kategooria sõidukiga omades vaid B-kategooria juhtimisõigust?29.03.2019

Mis on karistus, kui sõidan C1 kategooria sõidukiga omades vaid B-kategooria juhtimisõigust?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tegemist on mootorsõiduki juhtimisega vastava mootorsõiduki kategooria juhtimisõigust omamata ja selle eest on ette nähtud esimesel kahel korral väärteovastutus LS § 10 lg 1 või 2 järgi. Karistada võib rahatrahviga kuni 800-1200 eurot (sõltuvalt teo kvalifikatsioonist) või arestiga kuni 30 päeva. Kolmanda sarnase rikkumisega kvalifitseerub tegu süstemaatiliseks juhtimisõiguseta juhtimiseks ja sellele järgneb juba kriminaalvastutus KarS § 423' järgi. Karistada võib rahalise karistusega või kuni 1 aastase vangistusega-
 

Küsimus: Kui kingin alaealisele korteri, kas siis see võib minna tema vanemate võlgade katteks?28.03.2019

Soovin alaealisele (korteri) kinkelepingu teha. Alaealise lapsevanemal on aga kohtutäituri poolt nõuded peal. Kas need laienevad ka alaealisele lapsele, ehk siis kohtutäitur saab selle pöörata lapsevanema sissenõudeks?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Korter hakkab kuuluma lapse omandisse, mitte tema vanemate omandisse. Lisaks senikaua kuni korteriomanik on alaealine, selle korteriga seotud tehinguid saavad (vanemad kui seaduslikud esindajad) teha vaid kohtu eelneval nõusolekul. Seega kohtutäituri nõue korterile ei laiene.
 

Küsimus: Mis aja jooksul pean esitama pretensiooni müüjale, kui peaks avalduma ostetud korteri varjatud puudused?28.03.2019

Tere
Ostis korter (10 aastat vana maja). Kui tekib varjatud puudusi, siis mis on tähtaeg, mille jooksul maksimaalselt saan pretensioone nende kohta esitada, kui on selge, et müüja pidi olema varjatud puudusega nö kursis? Kas 2 või 3 aastat? Paluks viidet paragrahvile.

Ette tänades

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Müügilepingust tulenevad nõuded aeguvad TsÜS § 146 lg 1 ja VÕS § 227 esimese lause järgi kolme aasta jooksul korteri üleandmisest.
 

Küsimus: Kas eraldi asuvad korteriomandid peavad hakkama tasuma koristustööde eest trepikojas, mida nad ei kasuta?28.03.2019

Vanas EW-aegses 3-kordses kivimajas on 16 korteriomandit. Maja on ehitatud ühe trepikojaga nii, et trepikoda kasutab 13 korterit. Ülejäänud 3 korteriomandit on ehitatud maja teise poole 1.korrusele nii, et neid trepikojaga seob ainult see, et trepikojas asub maja elektri peakilp, kus ka nende kolme peakaitsmed. Kõigil kolmel korteriomandil on oma sissekäik (endised garaažid).
Kas eraldi asuvad korteriomandid peavad hakkama tasuma koristustööde eest trepikojas, mida nad ei kasuta? Kas needsamad eraldi asuvad 3 korteriomandit peavad maksma trepikoja remondi eest ja 13-nele trepikoja korteriomanikule keldribokside ehituse eest (eraldiasuvatel korteriomanditel keldribokse seal pole)?
Väidetavalt kõik erisused teevad majandamist keerulisemaks. Oleme peagi aasta maksnud keldribokside eest, mida meil pole ja trepikoja remondi eest, mida me ei kasuta, nii hääletati üldkoosolekul. Nüüd soovitakse sellele lisada sama trepikoja koristus.
Kas meiega on käitutud õiglaselt?
Lugupidamisega

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kaasomandi majanduskulud jagatakse korteriomanike vahel vastavalt kaasomandi suurusele. Kuna kaasomand on tervik, ning see peab olema korras ka visuaalselt, siis ei saa sellega seotud kulusid seada kasutatavusest sõltuvusse. Õiglane on selline käitumine juhul, kui ühtemoodi heas korras hoitakse kogu kaasomandit, mitte üksnes seda osa, mis suuremale osale korteriomanike silme all asub.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas muuta elatise maksmist, kui nüüd elab üks laps minu juures?28.03.2019

Elatisnõude aluseks olevad asjaolud on muutunud ning seoses sellega soovin nõuda elatise suuruse muutmist. Asjaolud on järgmised: üks laps otsustas hakkata elama isa juures (minu juures) ning on kolinud minu juurde ning elab minu juures juba 1,5 aastat. Siiamaani ma pole elatisnõude muutmiseks taotlust teinud, kuid praegu soovin seda siiski ametlikult vormistada ka. Kellele ja kus ma pean selle avalduse esitama?
Vahekokkuvõtteks tänane olukord: üks laps elab emaga, teine aga minuga. Määrus on aga kahe lapse kohta (2014 aastast). Siiamaani tasusin elatistasud vastavalt määrusele kahe lapse eest.
Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Elatislahendi muutmiseks tuleb pöörduda elatise suuruse muutmise hagiga kohtu poole. Hagiavalduses tuleb kirjeldada, kuidas on asjaolud võrreldes kohtulahendi tegemise ajaga muutunud. Riigilõivu elatise suuruse muutmise hagilt tasuma ei pea. Võimalusel soovitan hagiavalduse koostamisel kasutada juristi abi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas elatise maksja võib maksta suvalistel kuupäevadel elatist, kuigi kohtuotsuses on kindel kuupäev?26.03.2019

Kui on lapsele kohtu poolt määratud ja paika pandud kuupäev mis päevaks peab olema tasutud elatis, siis kas elatise maksjal on õigus mängida nende kuupäevadega nii kuis ise tahab, kord kuu algul kord kuu lõpus tasuda? Kuigi kohtu paberites on kuupäev välja toodud?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui on märgitud konkreetne kuupäev, tuleb elatis tasuda sellel kuupäeval. Kui seda tehakse hiljem, on tegemist kohtulahendi rikkumisega ja on alust algatada täitemenetlus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas kooseluleping samasoolise kaaslasega on mõistlik sõlmida enne või pärast välismaal abiellumist?26.03.2019

Tere!
Ma abiellun välismaal, ühes Euroopa linnas, samast soost elukaaslasega. Kuna aga Eesti seaduse kohaselt seda veel ei tunnistata, siis Eestis planeerime omavahel sõlmida kooselulepingu.
Kas kooseluleping on mõistlik meil sõlmida enne või pärast välismaal abiellumist, et juriidiliselt oleks toiming korrektne? Kas me peame enda abiellumisest rahvastikuregistrit teavitama, et ajal, kui tulevikus abielu kahe samasoolise isiku vahel seadustatakse, hakataks ka meie abielu Eestis tunnistama?

Lugupidamisega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kooselulepingu sõlmimise eelduseks on asjaolu, et kumbki pool ei ole abielus. Eestis ei ole küll samasoolised abielud seadustatud, kuid on küsitav, kas välismaal samasoolise kaaslasega sõlmitud abielu on takistuseks kooselulepingu sõlmimisele. Soovitaksin Teil selle küsimusega igal juhul notari poole pöörduda. Võibolla tekib üldse olukord, kus tuleb valida, kas registreerida abielu või sõlmida kooseluleping.

Ma ei näe otseselt kohustust teavitada rahvastikuregistrit abielu registreerimisest, sest praegusel hetkel pole registripidajal selle informatsiooniga midagi teha. Kui olukord peaks muutuma, peaks seda muidugi tegema.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand