Õigus
Küsimus: Kas on võimalik tühistada kohtuotsus ning küsida ka lasteraha minule, kuna laps ei ela enam isa juures?20.03.2019
Tere, Minu laps elas eksmehega ning minult mõisteti välja ka elatis (ise olin ka sellega nõus). Nüüd viimased kaks aastat elab laps vastupidi minu juures ning isaga kontakt puudub absoluutselt. Samas meile teadaolevalt saab ta endiselt igakuiselt lasteraha enda pangakontole. Kas on võimalik nüüd kohtu poolt pöörduda, et tühistada eelpool mainitud kohtuotsus ning lisaks küsida ka lasteraha minule?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui asjaolud on oluliselt muutunud, võrreldes kohtulahendi tegemise ajaga, on võimalik nõuda elatislahendi muutmist. Kui enne laps elas isaga ja nüüd elab Teiega, on asjaolud ilmselgelt nii palju muutunud, et lõpetada Teie elatise maksmise kohustus.
Lapsetoetuse saaja muutmiseks tuleb pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui pika aja eest võib küsida elatist, kas kohtuotsuse päevast kuni tänaseni või on mingi ajavahemik?19.03.2019
tere, Elukaaslane sai eelmisel aastal kinkelepinguga maja, kuhu kirjutas ennast sisse ja elab tänaseni. Eelmisest abielust on tal 2 last. Olemas ka 2006 a. kohtumäärus, mille järgi maksis nõutud summasid. Siis 2008. aastal maksis eks-abikaasale hüvitist korraga, arvestades 2 järgnevat aastat. Kahjuks makstud summa ei olnud notariaalselt tõestatud, suuline kokkulepe. Peale seda nad leppisid kokku, et iga kuu 100 eurot mehe poolt ja eks-abikaasa poolt on ka 100 eurot. Pidavat piisama. Jällegi oli suuline kokkulepe. Nüüd tuli arest maja peale ja nõutakse 10 aasta eest kahele lapsele maksmata summa. Mitte mingile kokkuleppele ei saa, olgu mees läks kohtutäituri poole, et summa ära maksta, aga kohtutäitur ütles, et nüüd eks-naine küsib hoopis alates kohtuotsusest ja arvutab kõik ümber. Kui pika aja eest võib küsida elatist? Kas kohtuotsuse päevast kuni tänaseni või on mingi ajavahemik, nt alates tänasest 10 aastat tagasi? Kui summa on ära makstud, kas pidades silmas tuleviku makseid on õigus kohtutäituril hoida arest maja peal? aitäh
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks, seejuures ei hakka aegumine enne lapse täisealiseks saamist.
Kui laste ema on esitanud täitmisavalduse ka selle aja eest, kui elatis on tegelikult makstud, on võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise avaldus. Sellisel juhul tuleb muidugi tõendada, et elatist on tegelikult makstud ja täitmisavaldus on esitatud alusetult.
Kui elatisvõlgnevus on tasutud, tuleb kohtutäituril maja aresti alt vabastada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saan veenduda, et minu eestkoste all olev kassutütar ei võtaks rahalisi kohustusi, ootamatult on ta juba kiirlaenu saanud?19.03.2019
Tere. Olen eestkostja oma kasutütrele. Mul on tekkinud seoses temaga probleemid laenude ja järelmaksude võtmisega. Kuna tal pole allkirjaõigust aga ta on võtnud salaja ilma minu teatmata järelmaksuga mobiili ja ka laenanud 300 eurot kiirlaenu. Ma ei saagi aru kuidas ta seda teha saab. See peaks ta andmetes ju kirjas olema, et tal on eestkostja. Sel juhul on ju tehtud viga laenu andjate poolt. Kuna see võlg on kasvanud juba nii suureks, sooviksingi ma teada mil määral ma seda võlga vähendada saaksin ja kui viga on laenu andjate poolne, kas ma pean siis seda üldse tasuma hakkama?
Ette tänades
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Mõistan, et kasutütre näol on tegemist piiratud teovõimega isikuga. Sellisel juhul on tema pool tehtud tehingud tühised, kui Teie eestkostjana neid just tagantjärgi heaks ei kiida. Kokkuvõttes tuleb aga tühise tehingu alusel saadu ikkagi tagastada.
Saan aru, et kasutütar on teinud kirjeldatud tehinguid Teie eest varajatult - eelkõige tuleks talle selgitada, et tal ei ole õigust Teie nõusolekuta ühtegi kohustust võtta. Kardan, et päris välistada seda kuidagi ei saagi, et ta ei üritaks taolisi tehinguid teha.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas emal on endiselt õigust saada lapse elatist, kuigi laps on nädala emaga, nädala minuga?18.03.2019
Tere,
Eelmise aasta algusest taotles lapse ema elatise maksmist lapsele ja see rahuldati. Laps on juba viimased 6 kuud olnud ja elanud nii, et 1 nädal emaga ja 1 nädal isaga.
Kas emal on endiselt õigust saada lapse elatis ja kuidas edasi toimida, et elatise maksmise kohustus lõpetada?
Lisan veel niipalju, et olen lapse eest kogu aeg hoolt kandnud nii vaimsel tasandil kui majanduslikul tasandil ja olen alles hoidnud ka kõik arved, mis on otseselt lapsega seotud.
Eelmise aasta algusest taotles lapse ema elatise maksmist lapsele ja see rahuldati. Laps on juba viimased 6 kuud olnud ja elanud nii, et 1 nädal emaga ja 1 nädal isaga.
Kas emal on endiselt õigust saada lapse elatis ja kuidas edasi toimida, et elatise maksmise kohustus lõpetada?
Lisan veel niipalju, et olen lapse eest kogu aeg hoolt kandnud nii vaimsel tasandil kui majanduslikul tasandil ja olen alles hoidnud ka kõik arved, mis on otseselt lapsega seotud.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kehtiva kohtulahendi tühistab uus kohtulahend, seega praegusel juhul on Teil kohtulahendi kohaselt jätkuvalt elatise maksmise kohustus, kuigi asjaolud on muutunud. Soovitan Teil esimesel võimalus pöörduda kohtusse kehtiva elatislahendi muutmiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuhu ma peaks pöörduma, et tõendada, et lapse isa ei teeni sandikopikaid ega pole poole kohaga tööl?18.03.2019
Tere. On määratud lapse isale elatis miinimum 270 eurot. Kui talle mainisin, siis tegi ta nii, et firma maksab talle vähem palka ja siis osa mustalt. Kuna tal automakse 240 eurot kuus. Ja lapsele ka veel 270 kandma. Kas ta saab midagi teha, et elatist vähendada? Kuhu ma peaks pöörduma, et ta ei maksaks lapsele vähem ja tõestaksin et ta ei teeni sandikopikaid ega pole poole kohaga tööl?
Ette tänades
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isalt on elatis kohtulahendiga välja mõistetud, kuid ta ei ole nõus seda vabatahtlikult maksma, tuleb elatisraha kättesaamiseks kohtutäituri poole pöörduda. Täitemenetluse käigus teeb kohtutäitur muuhulgas selgeks lapse isa varandusliku seisundi. Kunstlikult vähendatud sissetulek ei anna alust elatise vähendamiseks, tõenäoliselt on skeem selleks piisavalt läbinähtav.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on õigust küsida korteriühistult kompensatsiooni ohutuse tagamiseks suitsulõõride pikendamiseks katusest välja?15.03.2019
Tere,
Elan alates 2018 aasta juunist uues korterist. 1950ndatel ehitatud kolmekordne, 10 korteriga maja Pelgulinnas. Korteris on gaasiveesoojendi, mis soojendab igapäevases kasutuse tarbitavat vett. Käesoleva aasta alguses läks regulaarse kasutamise käigus vingugaasiandur häiresse. Konsulteerides päästeameti, erinevate korstnapühkijatega ning tehnilisejärelvale ametiga oleme jõudnud lahenduseni, mis lahendab probleemi. Probleemiks on see, et kasutusel olen suitsulõõr, kuhu gaasiveesoojendi on ühendatud, ei ole korralikult välja ehitatud ning lõppeb pööningul, mitte katusest väljas. Lahenduseks on korstnahülsi paigaldamine ja suitsulõõri pikendamine katusest välja. Rääkides sellest ka korteriühistu esinaisele, sain vastuseks, et see on üksnes korteriomaniku probleem ning korteriühistu poolt ei ole mingisugust toetust oodata. Siit ka küsimus, kas antud olukorras on õigust nõuda korteriühistu poolt kompensatsiooni või kogukulude hüvitamist?
Elan alates 2018 aasta juunist uues korterist. 1950ndatel ehitatud kolmekordne, 10 korteriga maja Pelgulinnas. Korteris on gaasiveesoojendi, mis soojendab igapäevases kasutuse tarbitavat vett. Käesoleva aasta alguses läks regulaarse kasutamise käigus vingugaasiandur häiresse. Konsulteerides päästeameti, erinevate korstnapühkijatega ning tehnilisejärelvale ametiga oleme jõudnud lahenduseni, mis lahendab probleemi. Probleemiks on see, et kasutusel olen suitsulõõr, kuhu gaasiveesoojendi on ühendatud, ei ole korralikult välja ehitatud ning lõppeb pööningul, mitte katusest väljas. Lahenduseks on korstnahülsi paigaldamine ja suitsulõõri pikendamine katusest välja. Rääkides sellest ka korteriühistu esinaisele, sain vastuseks, et see on üksnes korteriomaniku probleem ning korteriühistu poolt ei ole mingisugust toetust oodata. Siit ka küsimus, kas antud olukorras on õigust nõuda korteriühistu poolt kompensatsiooni või kogukulude hüvitamist?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas kohtutäitur võib omavoliliselt täitemenetlust jätkata lapse täisealiseks saamisel?14.03.2019
Tere!
On olemas kohtumäärusega elatisraha maksmise kohustus alaealise lapse seaduslikule esindajale kuni lapse täisealiseks saamiseni, mida haldab kohtutäitur.
Kas kohtutäitur võib omavoliliselt täitemenetlust jätkata lapse täisealiseks saamisel? Või tuleb lapsel vanem kohtusse kaevates alustada iseseisvalt uut elatisrahanõuet?
Tänan
On olemas kohtumäärusega elatisraha maksmise kohustus alaealise lapse seaduslikule esindajale kuni lapse täisealiseks saamiseni, mida haldab kohtutäitur.
Kas kohtutäitur võib omavoliliselt täitemenetlust jätkata lapse täisealiseks saamisel? Või tuleb lapsel vanem kohtusse kaevates alustada iseseisvalt uut elatisrahanõuet?
Tänan
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui alaealise lapse puhul nõuab elatist vanem lapse seadusliku esindajana, siis täisealine laps peab juba iseseisvalt elatise nõudega kohtu poole pöörduma (muidugi võib ta kasutada lepingulise esindaja abi). Kohtutäitur saab täita jõustunud kohtuotsust kui täitedokumenti, nö omavoliliselt kohtutäitur kindlasti elatist nõuda ei saa. Kui kohtulahendiga on elatis välja mõistetud kuni lapse täisealiseks saamiseni, siis tuleb täisealisel lapsel elatise nõudmiseks uuesti kohtusse pöörduda (eeldusel, et vanem/vanemad vabatahtlikult talle ülalpidamist ei anna).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ja millal minu elatusraha võlg ja kohtutäituri tasud aeguvad või mida ma edasi tegema pean?14.03.2019
Tere
Minult nõuti kahe lapse pealt elatusraha 1992 aastal. Aja jooksul tekkisid elatusraha maksmisel võlad. Elatusraha hakkas sisse nõudma kohtutäitur ning minu elatusraha võlale lisandusid ka kohtutäituri rahad. Käesolevaks ajaks on elatusraha ja kohtutäituri võlad kokku 10000 eurot. Viimane elatusraha võla maksimine oli kusagil 7 või enam aastat tagasi, lapsed on mul täiskasvanud. Hetke seis on selline, et arved on mul võla tõttu kinni.
Minu küsimus on selline, kas ja millal minu elatusraha võlg ja kohtutäituri tasud aeguvad või mida ma edasi tegema pean?
Minult nõuti kahe lapse pealt elatusraha 1992 aastal. Aja jooksul tekkisid elatusraha maksmisel võlad. Elatusraha hakkas sisse nõudma kohtutäitur ning minu elatusraha võlale lisandusid ka kohtutäituri rahad. Käesolevaks ajaks on elatusraha ja kohtutäituri võlad kokku 10000 eurot. Viimane elatusraha võla maksimine oli kusagil 7 või enam aastat tagasi, lapsed on mul täiskasvanud. Hetke seis on selline, et arved on mul võla tõttu kinni.
Minu küsimus on selline, kas ja millal minu elatusraha võlg ja kohtutäituri tasud aeguvad või mida ma edasi tegema pean?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 154 lõike 2 kohaselt on lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Seejuures on sama seaduse § 164 lõike 2 kohaselt vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni.
See tähendab seda, et enne laste täisealiseks saamist ei ole elatisvõlgnevus üldse aeguma hakanud, kuid täpsema vastuse andmiseks peaksid olema asjaolud detailsemalt lahti seletatud. Kui elatisvõlgnevus peaks olema aegunud (kasvõi mingis osas), on võimalik esitada kohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise avaldus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas peame toetama täisealise poisi koolis käimist?14.03.2019
Tere
18-aastane poeg jättis koolitee pooleli mais. Nüüd istub kodus sööb ja magab. Töötuna on arvel aga tööd ei otsi. Kodustes töödes aitab väga minimaalselt a la toob puid korviga tuppa vahest, puuküttega maja on. Nüüd teatas, et tema läheb sügisel kooli ja meie peame tema koolis elamiseks ja käimiseks raha maksma, temal ju sissetulek puudub! Kas me peame teda ikka toetama? Kooli mineku ajaks on juba 19-aastane!
Tervitades
18-aastane poeg jättis koolitee pooleli mais. Nüüd istub kodus sööb ja magab. Töötuna on arvel aga tööd ei otsi. Kodustes töödes aitab väga minimaalselt a la toob puid korviga tuppa vahest, puuküttega maja on. Nüüd teatas, et tema läheb sügisel kooli ja meie peame tema koolis elamiseks ja käimiseks raha maksma, temal ju sissetulek puudub! Kas me peame teda ikka toetama? Kooli mineku ajaks on juba 19-aastane!
Tervitades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseaduse kohaselt tuleb ülal pidada kuni 21-aastast last, kes omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust. Asjaolu, et hetkel ta ei õpi ja vanematelt iseenesest ülalpidamist nõuda ei saa, ei välista tema õigust nõuda ülalpidamist uuesti õpinguid alustades (kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kes peab tasuma arved, kui puudub korteriomanik, kuna ta on surnud ja pärijad pole korteri pärimist ära vormistanud?13.03.2019
Tere!
On korter mille omanik suri juba üle 10 aasta tagasi. Pärijad pole siiani korteri omandi küsimust lahendanud. Praeguse hetkeni on korteriühistu esitatud arved tasutud, kuid nüüd suurendas korteriühistu remondifondi raha ning see korter pole nõus enam arveid tasuma. Põhjendades sellega, et kuni pärandvara jagamiseni nad oma kohustusi ei suurenda. Küsimus on selles, et kuidas peab korteriühistu edasi käituma, milliseid meetodeid kasutama? Kellelt nõudma arvete tasumist, kui korteril puudub omanik?
On korter mille omanik suri juba üle 10 aasta tagasi. Pärijad pole siiani korteri omandi küsimust lahendanud. Praeguse hetkeni on korteriühistu esitatud arved tasutud, kuid nüüd suurendas korteriühistu remondifondi raha ning see korter pole nõus enam arveid tasuma. Põhjendades sellega, et kuni pärandvara jagamiseni nad oma kohustusi ei suurenda. Küsimus on selles, et kuidas peab korteriühistu edasi käituma, milliseid meetodeid kasutama? Kellelt nõudma arvete tasumist, kui korteril puudub omanik?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ