Õigus
Küsimus: Kas lisaks parkimistingimustele reguleerib eraparklas parkimist veel mõni seadus?01.03.2019
Tere
Parkisin eraparklas väljaspool tähistatud parkimiskohta ning mulle määrati leppetrahv parkimisnõuete eiramise eest. Kas lisaks parkimistingimustele reguleerib eraparklas parkimist veel mõni seadus, just tähistatud parkimiskohtade osas või tuleb lähtuda ainult parkimistingimustest?
Parkimistasu oli makstud.
Parkimistingimustes on sätestatud: Sõidukijuht on kohustatud parklat ja parkimiskohta kasutama järgides sõidukijuhi hoolsuskohustust ning lähtuma paigaldatud viitadest, märkidest ja Operaatori juhistest.
Antud parklas ei ole parkimiskorraldust reguleerivaid märke ega viitasid, v.a. teekattemärgistus. Kas teekattemärgistus langeb mõne tingimustes nimetatud tingimuse alla ja kas oleks alust vaide esitamiseks?
Loomulikult saan ma aru et väljaspool tähistatud parkimiskohti ei ole ilus parkida, kuid maksan parkimise eest selles parklas kuutasu alusel ja vabasid parkimiskohti ei olnud, ei ole ka mõistlikul kaugusel asuvat teist parklat mida saaks sama kuutasu alusel kasutada ning sõiduk ei takistanud kuidagi parklas liiklust ega parkimiskohtadele sõitmist ega sealt väljumist, seega leian et määratud leppetrahv on ülekohtune.
Parkisin eraparklas väljaspool tähistatud parkimiskohta ning mulle määrati leppetrahv parkimisnõuete eiramise eest. Kas lisaks parkimistingimustele reguleerib eraparklas parkimist veel mõni seadus, just tähistatud parkimiskohtade osas või tuleb lähtuda ainult parkimistingimustest?
Parkimistasu oli makstud.
Parkimistingimustes on sätestatud: Sõidukijuht on kohustatud parklat ja parkimiskohta kasutama järgides sõidukijuhi hoolsuskohustust ning lähtuma paigaldatud viitadest, märkidest ja Operaatori juhistest.
Antud parklas ei ole parkimiskorraldust reguleerivaid märke ega viitasid, v.a. teekattemärgistus. Kas teekattemärgistus langeb mõne tingimustes nimetatud tingimuse alla ja kas oleks alust vaide esitamiseks?
Loomulikult saan ma aru et väljaspool tähistatud parkimiskohti ei ole ilus parkida, kuid maksan parkimise eest selles parklas kuutasu alusel ja vabasid parkimiskohti ei olnud, ei ole ka mõistlikul kaugusel asuvat teist parklat mida saaks sama kuutasu alusel kasutada ning sõiduk ei takistanud kuidagi parklas liiklust ega parkimiskohtadele sõitmist ega sealt väljumist, seega leian et määratud leppetrahv on ülekohtune.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
(teed, suunda) osutav, juhatav tähis. ▷ Liitsõnad: suuna|viit, tee|viit, ülekäiguviit; koha|viit, siirdeviit; raamatuviit. Võimalik, et vaidlusaluse küsimuse kontekstis võidakse teekattele märgitud parkimiskohti käsitleda kohaviidana.
Samuti on tingimustes viidatud vajadusele järgida sõidukijuhi hoolsuskohustust. Sõidukijuhi hoolsuskohustused (käitumisjuhised) tulenevad muuhulgas ka liiklusseadusest. LS § 21 log 4 p 4 kohaselt ei ole lubatud parkida teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval. Seega tuleb hinnata, kas väljaspool teekattemärgistust parkimine on ette heidetav, kui hoolsuskohustuse rikkumine.
Küll võib leppetrahvi nõue olla vastuolus VÕS § 6 ja 7 kohase hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega, kui sõiduk väljapool parkimiskohti parkides ei ohustanud ega takistanud liiklust ja parkimistasu oli makstud. See on faktiliste asjaolude hindamise küsimus.
Küsimus: Kas lapselapsel on kohustus hooldada oma vanaema, kui vanaemal on 5 täiskasvanud last?28.02.2019
Tere!
Kas minu elukaaslasel on kohustus hooldada oma vanaema, kui vanaemal on 5 täiskasvand last keda ta on terve elu kasvatanud? Antud juhul on langenud kogu koorem minu ja minu elukaaslase õlgadele. Vanaema on ligi 90-aastane ja ei tule enam iseseisvalt oma eluga toime, vajab pidevat järelvalvet. Meie aga käime mõlemad tööl. Lastega oleme püüdnud rääkida, aga tulutult. Peagi on meie perre sündimas pisike beebi ja vanainimsega toimetulemine käib meile üle jõu.
Kas minu elukaaslasel on kohustus hooldada oma vanaema, kui vanaemal on 5 täiskasvand last keda ta on terve elu kasvatanud? Antud juhul on langenud kogu koorem minu ja minu elukaaslase õlgadele. Vanaema on ligi 90-aastane ja ei tule enam iseseisvalt oma eluga toime, vajab pidevat järelvalvet. Meie aga käime mõlemad tööl. Lastega oleme püüdnud rääkida, aga tulutult. Peagi on meie perre sündimas pisike beebi ja vanainimsega toimetulemine käib meile üle jõu.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui abivajaval vanainimesel on 5 täiskasvanud last, lasub tema ülalpidamise kohustus neil, mitte ühel lapselapsel. Kui lapsed ülalpidamisest keelduvad, tuleb seda neilt nõuda kohtu kaudu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan taotleda lapse ainuhooldust kui lapse ema ei lähe vaatamata arstide suunamisele psühhiaatri juurde?28.02.2019
Tere.
Kuidas peaksin käituma olukorras, kus lapse ema on suunanud psühhiaatri juurde perearst, lastearst ning lastehaigla psühholoog kuid tema leiab, et see on vabatahtlik asi ning keeldub sinna minemast. Tema hetke seisundis on võimatu temaga koos elada ning tema käitumine on muutunud lapse arengut takistavaks. Kas mul oleks võimalik taotleda lapse ainuhooldusõigust seni kui tema olukord paraneb? Kas mul on õigust kohtus hooldusõiguse määramisel nõuda psühhiaatrilist hindamist?
Kuidas peaksin käituma olukorras, kus lapse ema on suunanud psühhiaatri juurde perearst, lastearst ning lastehaigla psühholoog kuid tema leiab, et see on vabatahtlik asi ning keeldub sinna minemast. Tema hetke seisundis on võimatu temaga koos elada ning tema käitumine on muutunud lapse arengut takistavaks. Kas mul oleks võimalik taotleda lapse ainuhooldusõigust seni kui tema olukord paraneb? Kas mul on õigust kohtus hooldusõiguse määramisel nõuda psühhiaatrilist hindamist?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse ema ei ole võimeline oma tervisliku seisundi tõttu last hooldama, on ilmselt põhjendatud ühise hooldusõiguse lõpetamine.
Kui asjaolud seda toetavad, võib olla põhjendatud psühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimine kohtumenetluse käigus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapse ema saab nõuda eestkostjalt lapsega kohtumist kui emalt on vanemlikud õigused täielikult ära võetud?28.02.2019
Tere!
Kui lapse emalt on vanemlikud õigused täielikult ära võetud, kas siis lapse emal on õigus eestkostjalt nõuda lapsega kohtumist kui laps elab eestkostja peres?
Ette tänades
Kui lapse emalt on vanemlikud õigused täielikult ära võetud, kas siis lapse emal on õigus eestkostjalt nõuda lapsega kohtumist kui laps elab eestkostja peres?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse emalt on lapse hooldusõigus täielikult ära võetud, säilib tal õigus lapsega suhelda. Ilmselgelt peab suhtlemine vastama lapse huvidele ega tohi lapsele kuidagi kahjulikult mõjuda, vastasel juhul on põhjendatud suhtlusõigust piirata.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 3-aastast lubade keeldu saaks kuidagi lühendada?28.02.2019
Mure on selles, et mul oli 2016 aastal rikkumine. Rolleriga 50 cc joobes juhtimine maal. Sellel pole juhilube vaja. Minu viga oli selles, et olin joobes. Asi läks kohtusse ja määrati 1000 eurot trahv. Võeti ära ka roller. Nüüdseks olen teinud läbi autokooli. Kuid arki ei saa 3 aastat selle rikkumise pärast. Kas võiks olla mingi kergendav asjaolu millega saaksin pöörduda kohtu poole paludes see nõue ennetähtaegselt viia arhiivi. Ka tean seda, et põhiseadusega läheb see vastuollu kuna kahte karistust ei tohi ühe kuriteo eest määrata. Tehti trahv võeti roller ära 3ndaks ei lasta lube teha. Kuna see polnud võimas mootorsõiduk, mis läheb mopeedi valdkonda ja ma olen oma tegudest aru saanud, siis kas kohus võtaks seda menetlusse. Kasvõi sellel määral, et lühendada seda aega aastani. Aitäh.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kuidas käituda juhul, kui politsei keeldub seadusevastaselt pargitud sõidukit eramaalt teisaldamast?28.02.2019
Tere!
Kuidas käituda juhul, kui politsei keeldub seadusevastaselt pargitud sõidukit teisaldamast, vastates, et nemad eramaalt sõidukite teisaldamisega ei tegele? Sõiduk on mitmeks kuuks pargitud parklasse, mille sissesõidule on paigaldatud sissesõidukeelu märk koos teisaldamist tähistava liiklusmärgiga.
Ette tänades,
Kuidas käituda juhul, kui politsei keeldub seadusevastaselt pargitud sõidukit teisaldamast, vastates, et nemad eramaalt sõidukite teisaldamisega ei tegele? Sõiduk on mitmeks kuuks pargitud parklasse, mille sissesõidule on paigaldatud sissesõidukeelu märk koos teisaldamist tähistava liiklusmärgiga.
Ette tänades,
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas vanglakaristus aegub kui ma ei ole seda täitma asunud?28.02.2019
Kas vanglakaristus aegub kui ma ei ole seda täitma asunud?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Samas tuleb silmas pidada, et otsuse täitmise aegumine peatub ajaks, mil isik hoiab kõrvale talle mõistetud karistuse kandmisest. Kõrvalehoidmine peab üldjuhul olema teadlik ja aktiivne tegevus karistuse täitmisele asumise vältimises. Näiteks, kui kohtuotsuses ei ole vangistuse kandmisele asumise aega märgitud ja ka vangla ei saada kutseid karistuse täitmisele asumiseks, ei saa vangistuse kandmisele mitteilmumist pidada selle kandmisest kõrvalehoidumiseks. Kui aga kohtuotsuses on määratud vangistuse kandmisele ilmumise aeg ja isik ei ilmu vangistust kandma, siis saab põhimõtteliselt rääkida ka kõrvalehoidmisest.
Küsimus: Kas lapse emal on õigus lapse elukohta muuta (Eesti siseselt) ja mujale kolida ilma lapse isale sellest teavitamata?27.02.2019
Kas lapse emal on õigus lapse elukohta muuta (Eesti siseselt) ja mujale kolida ilma lapse isale sellest teavitamata? Laps on viie aastane ning selle aja jooksul on ta näinud last kolm korda. Samuti pole ta varasemat huvi lapse vastu üles näidanud ega materiaalselt toetanud. Toetanud on küll lapse vanavanemad. Kolimise põhjus on uus töö ning elukoht, samuti uus elukaaslane. Mees pettis naist ning jättis lapse ja naise maha ilma selgitusteta.
Lapse ema on üksinda hakkama saanud eelnevad aastad ning küsitud abile pole lapse isa vastanud, samuti väidab laps, et kardab isa. Hetkel on vanematel ühine hooldusõigus. Millised võimalused on lapse emal? Lapse isa ähvardab lapse ära võtmisega.
Lapse ema on üksinda hakkama saanud eelnevad aastad ning küsitud abile pole lapse isa vastanud, samuti väidab laps, et kardab isa. Hetkel on vanematel ühine hooldusõigus. Millised võimalused on lapse emal? Lapse isa ähvardab lapse ära võtmisega.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanematel on ühine hooldusõigus, peaksid vanemad kõik last oluliselt puudutavad otsused vastu võtma ühiselt, sealhulgas lapse elukoha muutmine. Antud juhul, kui isal ei ole huvi lapse elus osalemiseks, oleks minu hinnangul põhjendatud ühise hooldusõiguse lõpetamine, vähemalt selles osas, mis annab vanemale õiguse ainuisikuliselt otsustada lapse elukoha üle. Selleks tuleb kohtule esitada vastav avaldus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui palju pean maksma kahele lapsele elatist kui soovin seda teha vabatahtlikult ilma kohtuta?27.02.2019
Tere!
Laste ema kolis lastega minu juurest ära, 50 meetrit eemale üürikorterisse. Olen nõus lastele nö alimente maksma. Tahaks seda teha ilma kohtuta, laste ema on sellega nõus. Küsimus selline, et kui suur on see summa, isegi siis, kui ma suhtlen lastega, ööbivad vahel minu juures, käin lasteaias järel ja tegelen nendega kui ema on tööl, trennis siis on muid tegemisi. Palk on 700-800 eurot, lapsi 2.
Laste ema kolis lastega minu juurest ära, 50 meetrit eemale üürikorterisse. Olen nõus lastele nö alimente maksma. Tahaks seda teha ilma kohtuta, laste ema on sellega nõus. Küsimus selline, et kui suur on see summa, isegi siis, kui ma suhtlen lastega, ööbivad vahel minu juures, käin lasteaias järel ja tegelen nendega kui ema on tööl, trennis siis on muid tegemisi. Palk on 700-800 eurot, lapsi 2.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise suurus oleneb laste vajaduste suurusest ja ka vanemate rahalistest võimalustest. Elatise suuruse leidmiseks tuleb kokku arvutada laste igakuised ülalpidamiskulud ja jagada kulude suurus sellist, et mõlema vanema kanda jääb võrdne osa laste ülalpidamiskuludest. Näiteks kui ühe lapse ülapidamiskulud on 400 eurot kuus ja neid kulutusi kannab ema, kelle juures on lapse alaline elukoht, tuleks lapsele maksta elatist 200 eurot kuus, teise poole sellest panustab lapse ema.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isal on õigus minu uuelt abikaasalt lastele elatist nõuda, kui minul ei ole võimalik maksta sest sissetulek väike?27.02.2019
Tere!
Kui mu 12- ja 14-aastane peaks isa juurde kolima, siiani on nad minu juures elanud, kas isal on õigus minu uuelt abikaasalt lastele elatist nõuda, kui minul ei ole võimalik seda maksta? Minu sissetulek on väike.
Tänan
Kui mu 12- ja 14-aastane peaks isa juurde kolima, siiani on nad minu juures elanud, kas isal on õigus minu uuelt abikaasalt lastele elatist nõuda, kui minul ei ole võimalik seda maksta? Minu sissetulek on väike.
Tänan
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Laste ülalpidamiskohustus lasub vanematel, vanema uuelt abikaasalt elatist nõuda ei saa. Kui vanemate sissetulekud on väga erineva suurusega, võib põhjendatud olla ülalpidamiskohustuse ebavõrdne jaotamine, vastavalt vanemate sissetulekute proportsioonidele.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand