Õigus

Kui väärteomenetluses määratud ja täitmisele pööratud rahatrahvi ei ole 4 aasta jooksul sisse nõutud või taotletud selle asendamist arestiga, siis trahvi täitmine aegub. Kui trahvi täitmine on aegunud, lõpetab kohtutäitur sissenõudja või muu huvitatud isiku taotlusel täitemenetluse trahvi sissenõudes (täituri tasunõue jääb alles). Sellise otsuse karistusregistrisse saatmisel kantakse karistusandmed arhiivi. Täiendavat aastat ootama ei pea.

Praegune tegevuspraktika kohtuvälisel menetlejal on selline, et üldjuhul saadetakse tasumata trahv arestiga asendamise taotlusega kohtusse enne 4 aasta möödumist. Kohus asendab sellisel juhul tasumata trahvi arestiga. Kui kohus peab võimaikuks, siis süüdlase nõusolekul võib aresti asendada üldkasuliku tööga suhtes 1 ööpäev arestile vastab 1 h üldkasulikku tööd.

Tere!

Suhtlemiskorras tuleb vanematel omavahel kokku leppida, siinkohal ei ole seadusandja andnud täpseid juhiseid, kuidas peaks lastega koosolemise aeg vanemate vahel jagunema, oleneb ikkagi asjaoludest. Kui vanemad omavahel suhtlemiskorra osas kokkuleppele ei saa, määrab suhtlemiskorra kindlaks kohus.

Lastetoetuse eesmärgiks on laste vajaduste katmine ja seeläbi vanemate ülalpidamiskohustuse osaline vähendamine. Seega kui lastetoetus laekub Teie kontole, ei pea Te otseselt poolt sellest laste isale kandma, kuid toetusest poole ulatuses peaksid laste isa kulutused lastele väiksemad olema (näiteks maksate Teie üksinda laste huviringikulud, kasutades selleks täisulatuses lastetoetust).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere, korteriühistu üldkoosoleku või juhatuse otsusega ei saa kaasomandis olevaid ruume korteriga liita, samuti ei saa selle alusel kohustada korteriomanikku tasuma suuremat küttearvet, kui korteriomandi- ja korteriühistuseadus ette näeb.
Küll aga on võimalik isoleerida küttetorustik, ning, kui korteriomanik selle otsuse elluviimist takistab, siis pöörduda abi saamiseks kohtu poole.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Pärandi avanemisel, st pärandaja surma korral läheb pärand üle pärandi vastuvõtnud pärijatele – kas testamendijärgsetele pärijatele või seadusjärgsetele pärijatele, kui testamenti tehtud ei ole.

Seega pärijaks saamiseks ei pea iseenesest midagi tegema. Seaduse kohaselt peab avalduse esitama see isik, kellel oleks õigus pärida, kuid ta tahab pärandist loobuda. Pärandist loobumise tähtaeg on piiratud. Seda saab teha ainult kolme kuu jooksul arvates päevast, kui pärija sai teada, et pärandaja on surnud ja sellel pärijal on õigus pärandile. Kui pärija ei esita selle aja jooksul notarile pärandist loobumise avaldust, siis loetakse ta pärandi vastuvõtnuks.

Seega pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Seega läheb pärandi vastuvõtmisega üle ka kinnisvara.

Täitemenetluse seadustikust tulenevalt sissenõudja võib nõude täitmiseks kinnisasjale pöörata sissenõude, kui võlgnik on kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse või kui võlgnik on kinnistusraamatusse kantud omaniku üldõigusjärglane. Seega kui Te omandate pärimise käigus kinnisvara, siis sellest saab Teile kuuluv vara, millele saab samuti vajadusel pöörata sissenõude.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Tänapäeva seisuga tuleb tõdeda, et pankade praktika on erinev. Näiteks LHV pangast on lahkunu kontoga seonduvat infot saada äärmiselt raske. Kõige tähtsam on näidata ära õigusliku huvi olemasolu ehk selgitada, mis on see kaalukas põhjus, mille jaoks teil on vaja infot lahkunu konto kohta. Üldiselt ei tohiks sellise teabe küsimine olla keelatud, kuid võib olla raskendatud. Kui soovite saada juriidilist abi pangalt teabe saamisel, siis võtke meiega ühendust.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 43 lg 1 kohaselt eeldatakse, täistööaja alusel töötav töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Täistööajast suuremas töökoormuses ei tohi töötaja ja tööandja kokku leppida. Erandlikel juhtudel võib kõne alla tulla ületunnitöö tegemine, kuid selleks teeb tööandja iga kord eraldi töötajale ettepaneku. Töötajal on õigus otsustada, kas ta nõustub ületunnitööga või mitte. Seega ükski töötaja ei saa ega tohiks ühe tööandja juures töölepingu alusel töötada pooleteise koormusega.

Kui töötaja ja tööandja on aeg ajalt leppinud kokku ületunnitöös, siis tasutakse töötajale ületunnitöötasu. Olenemata sellest, kas töötaja teeb ületunnitööd või mitte, töötaja põhipuhkus selle arvelt ei pikene. Küll aga võetakse puhkusetasu arvestamisel arvesse kõik töö tegemise eest teenitud töötasud, sh ületunnitöötasu.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Lapsehoolduspuhkuse ajal on töötamiseks järgmised võimalused:

1) Töötaja on ettevõttes A lapsehoolduspuhkusel ning töötab ettevõttes B tähtajatu või tähtajalise töölepinguga. Teises ettevõttes töötamisel tuleb järgida, et töötajal ei oleks esimeses ettevõttes kehtivat konkurentsipiirangut, mis võiks välistada teises ettevõttes töötamise.

2) Töötaja on ettevõttes A lapsehoolduspuhkusel, kuid katkestab lapsehoolduspuhkuse, sest samaaegselt ei ole võimalik olla puhkusel ja teha tööd samas ettevõttes. Töötaja ja tööandja lepivad kokku tähtajalises töölepingu muutmises, nt muudetakse tähtajaliselt töötasu, töökoormust jms. Lapsehoolduspuhkus ja vanemahüvitis ei ole üks-ühele seotud ehk lapsehoolduspuhkuse kasutamine ei ole eelduseks vanemahüvitise saamisel ning seetõttu ei pruugi vanem kasutada lapsehoolduspuhkust, kuid võib sellegipoolest taotleda vanemahüvitist. Kaks töölepingut samas ettevõttes ühe isikuga samaaegselt eksisteerida ei saa.

3) Töötaja on ettevõttes A lapsehoolduspuhkusel ning osutab ettevõttele A või ettevõttele B teenust võlaõigusliku lepingu alusel. Võlaõigusliku lepingu ehk käsundus- või töövõtulepingu sõlmimine eeldab, et isik osutab teenust. Kui tegemist on samasuguse tööga, mida tehakse ka töölepingu raames ning isik allub tööandja korraldustele, töötab tööandja ruumides ja tööandja vahenditega, siis tuleb sõlmida tööleping. Võlaõigusliku lepingu tunnus ei ole lihtsustatud tasu ja koormuse kokkuleppimise võimalus.

Kokkuvõttes võib öelda, et kui töötaja ei hakka teenust osutama, siis tuleb kõne alla eelpool kirjeldatud variant nr 1 või 2, mille kohaselt töötab töötaja tähtajalise või tähtajatu töölepinguga samas või teises ettevõttes samal kui ta saab vanemahüvitist.

Kui lapsevanem töötab osaliselt lapse kõrvalt, siis vähendatakse tema vanemahüvitist siis, kui saadav töötasu ulatub pooleni hüvitise ülempiirist. See tähendab, et töist tulu võib teenida kuni 1,5-kordse keskmise palga (mis on 2019. aastal 1659,90 eurot) suuruses ilma, et vanemahüvitist vähendataks. Vanemahüvitise saajale säilib alati vanemahüvitise määr, mis on 2019. aastal 500 eurot. Lisainfot vanemahüvitise suuruse arvutamisel leiate siit: https://www.sm.ee/et/vanemahuvitis 

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse § 12 kohaselt saab töölepingu tingimusi muuta üksnes poolte kokkuleppel. Olulised töölepingu tingimused, mille muutmine eeldab nii töötaja kui tööandja nõusolekut on eelkõige töötasu, töökoormus, töötamise asukoht ja tööülesanded. Seega tööandja võib teha Teile ettepaneku töökoormuse ja töötasu vähendamiseks, kuid Teil ei ole kohustust nõustuda. Kui Te keeldute, siis jätkub töösuhe endistel tingimustel või kui tööandja ettepaneku põhjuseks on majanduslikud põhjused, nt töömaht on vähenenud, siis on tegemist koondamise olukorraga.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Teie kirjast kahjuks ei selgu, millisel alusel tööandjaga Teiega töösuhte üles ütles. Ei selgu, kas tööandja tõi ülesütlemise põhjuseks katseaja eesmärkide mittetäitmise, tööluusi vms. Kui Teil on tööandjaga tekkinud erimeelsus, siis töötajal on alati tööandjapoolse ülesütlemise vaidlustamise võimalus. Ülesütlemise vaidlustamisel, tuleb tööandjal tõendada ülesütlemise aluseid.

Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud summeeritud tööajas ehk graafikuga töös, siis lepivad töötaja ja tööandja kokku ka graafiku teatavaks tegemise aja. Töögraafiku koostamisel tuleb tööandjal järgida töö- ja puhkeaja nõudeid ehk 24-tunnise ajaperioodi jooksul peab töötajale jääma vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega, seitsmepäevase ajaperioodi kohta peab töötajale jääma vähemalt 36 tundi järjestikust puhkeaega ja tööaeg arvestusperioodi jooksul ei tohi keskmiselt ületada 48 tundi seitsmepäevase perioodi kohta. Kui kohustuslikud puhkeaja nõuded on täidetud, siis tuleb töötajal vastavalt koostatud graafikule tööl käia. Töölt eemal saab töötaja viibida seaduslikul alusel, nt haigusleht, puhkus jms.

Teadmata kõiki asjaolusid, ei ole võimalik hinnata, kas tööandja on käitunud valesti või mitte. Kui tööandja on eksinud kokkulepete või seaduse vastu ning töösuhe on üles öeldud ebaseaduslikul alusel, siis on töötajal õigus ülesütlemine vaidlustada 30 kalendripäeva jooksul alates avalduse saamisest.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Enne tööle asumist räägivad töötaja ja tööandja läbi töölepingu tingimustes. Kuigi töökuulutuses toodu on oluline mõjutaja töökohale kandideerimisel, siis ei saa kuulutust võrdsustada töölepinguga. Seega enne tegelikku tööle asumist peavad töötaja ja tööandja olema jõudnud kokkuleppele, milline on töötasu, kas katseaega rakendatakse, milline on töö tegemise aeg ja koht, kas on ette nähtud ka muid hüvesid jne. Kui mõlemad pooled saavad töötingimustest sama moodi aru, siis koostatakse läbirääkimiste põhjal kirjalik tööleping, mille pooled allkirjastavad.

Kuigi tööleping sõlmitakse töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 4 lg 2 kohaselt kirjalikult, siis loetakse tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Seega kui kirjalik tööleping puudub, kuid tehakse tööd, mis vastab TLS § 1 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tingimustele, siis on sõlmitud suuline tööleping.

TLS § 1 lg-d 1 ja 2 esile töölepingu põhikriteeriumid: 
- töö kui järjepideva protsessi tegemine (töötaja ja tööandja seovad end töölepinguga ning tekib ootus töötaja/töö olemasoluks pikemaks ajaks); 
- tööd tegeva isiku allutatus tööd andva isiku juhtimisele ja kontrollile, st töötaja kohustus järgida tööülesannete täitmisel tööandjalt saadud korraldusi ning tööandja õigus kontrollida töötaja kohustuste täitmist (tööandja määrab ära töö tegemise koha, aja ja viisi); 
- töö eest perioodilise tasu maksmine (TLS § 33 lg-st 1 tulenev kohustus maksta töötasu vähemalt korra kuus); 
- töötamine tööandja ruumides ja tööandja töövahendite kasutamine.

Kokkuvõttes võib öelda, et kui töötaja asus tegema tööd, kuid kirjalik tööleping puudus, siis tööle asumisega sõlmiti poolte vahel suuline tööleping, millele kehtivad kõik töölepingu seadusest tulenevad õigused (nt õigus saada töötasu) ja kohustused, sh kohustus järgida ülesütlemisel etteteatamistähtaega. Samas on töötaja tööle asumisel ilma kirjaliku lepinguta võtnud endale riski, kus ta ei suuda hiljem suuliselt läbiräägitud tingimusi tõendada, nt töötasu suurust.

TLS § 96 kohaselt peab töötaja katseajal ülesütlemisest ette teatama vähemalt 15 kalendripäeva. Samuti tuleb etteteatamistähtaega järgida suulise töösuhte korral. Ülesütlemisest tuleb ette teatada kirjalikult. Suuline ülesütlemine on tühine (TLS § 95 lg 1). Kui töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud, on tööandjal õigus nõuda hüvitist vähem etteteatatud aja eest (TLS § 100 lg 5).


Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).