Õigus

Õiguspäraselt pargitud sõiduki teisaldamise õigust hooldustööde teostamise eesmärgil tõepoolest seadus ei anna. Näen lahendusena seda, et teeomanikult tuleb taotleda teeosa sulgemist või liikluskorralduse ajutist muutmist, kehtestades hooldusalale ajutise peatumiskeelu (näiteks lisatahvliga kuupäevade osas). Kui siis näidatud kuupäeval pargib sõiduk peatumist keelava liiklusmärgi mõjupiirkonnas, võib sõiduki teisaldada LS § 92 lg 2 p 3 alusel. Linnal peaks sellise skeemiga olema kogemus, sest seda rakendatakse ka suurematel spordiüritustel (näiteks Tallinna Maratoni päeval oli real tänavatel parkimine ja peatumine ajutiselt keelatud).

Kaaluda võib ka teabenõude tegemist liiklusregistrisse, et saada kõnealuste sõidukite omanike andmeid (põhjendatud huvi). Liiklusregistrist omanikuandmete saamine on aga alti olnud keeruline (enamjaolt Maanteeamet ei taha omanike andmeid väljastada).

Tere, asjaolu, et korter seisab tühjana, ei anna alust omaniku veekulude kandmisest vabastamiseks ja/või tagasiarvestuse tegemiseks.
Juhul, kui korteriühistu põhikiri veekulu jagamise korda ei sätesta, siis tuleb vett jagada (mitte veemõõtjate vaid) korteriomandi suurusest lähtudes. Juhul, kui korteriühistu põhikirjas on veekulu jagamine reguleeritud, siis tuleb lähtuda põhikirjast. Sealjuures tuleb arvesse võtta ka seda, kas korteri veenäidu võtmine on korteriomaniku või valitseja kohustus. Kui veenäidu teatamine on korteriomaniku kohustus, ning ta on seda rikkunud, siis tuleb tal minimaalselt veekulu ümberarvestusega setud arvestuskulud hüvitada.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Lapsevanemana olete oma alaealise lapse seaduslik esindaja. Järelikult on see teie otsustada, kas soovite lapse nimel annaku vastu võtta või mitte. Kui te võtate lapse nimel annaku vastu, siis teoreetiliselt on Teil tõepoolest võimalik seda lapse eest varjata (kuigi kinnistusraamatu andmed on avalikult kättesaadavad). Tasub ka märkida, et seadusest tulenevalt vara, mille laps on omandanud pärimise teel või kinketehingu alusel, peavad vanemad valitsema vara andnud isiku juhiste kohaselt. Vanemad võivad juhistest kõrvale kalduda, kui nende järgimine võib kahjustada lapse huve.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Kui üürileping lõpeb veebruaris ära, siis üürnikul ei ole õigust ka lepingu lõppemise ajast alates enam selles korteris elada ning ta peab korteri vabastama. Ehk seadusest tulenevalt tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Küll aga kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Avaldamise tähtaeg hakkab üürniku jaoks kulgema üürilepingu tähtaja möödumisest, üürileandja jaoks aga ajast, mil ta sai teada, et üürnik jätkab asja kasutamist.

Kuna alles pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, siis tuleb kõigepealt pärijatel pärand vastu võtta, et vastavaid toiminguid teha.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Kui pärima õigustatud isik on pärandist loobunud, on pärima õigustatud see isik, kes oleks pärinud siis, kui pärandist loobunu oleks surnud enne pärandi avanemist. Ehk sellisel juhul pärivad võrdsetes osades kolm õde ja 1 poeg (kui on abikaasa, siis ka abikaasa on pärija, kuid PärS § 16 lg 1 p 1 alusel ei saa abikaasa pärida vähem kui ¼ pärandist). Seega pärand jaguneks järgmiselt: kui ka abikaasa on elus: ¼ pärandist abikaasale ja ¾ võrdsetes osades jagatakse 4 lapse vahel ehk iga laps saaks 3/16 pärandist. Kui abikaasat pole, siis iga laps saab võrdsetes osades 1/4 pärandist.

Kui kõnealune poeg soovib oma pärandist konkreetse venna kasuks loobuda, siis oleks mõistlik pärand vastu võtta ja seejärel kinkelepinguga see oma vennale üle anda.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Tere, korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 13 lg 2 kohaselt kohaldatakse korteriomanike kokkuleppe sõlmimise, muutmise ja lõpetamiseks vajalike tahteavalduste nõudmisele ning muudatuste kinnistusraamatusse kandmisele KrtS §-s 9 sätestatut.
Kuna korteriomanike kokkulepe kehtib korteriomaniku eriõigusjärglase suhtes vaid juhul, kui see on kantud kinnistusraamatusse eriomandi sisuna, siis on õiguskindluse seisukohast notariaalselt tõestatud kokkulepe parem. Samas ei keela korteriomandiõigus ka lihtkirjalike kokkulepete sõlmimist.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, kaasomandis olevale maja omanike suhtes korteriomandi- ja korteriühistuseadus ei kehti. Nende puhul tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri määrusest "Eluruumidele esitatavad nõuded", mille paragrahv 4 ütleb, et siseõhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Samuti asjaõigusseaduse kaasomandit reguleerivatest seadusesätetest.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnivarahalduse OÜ

Kehtivas seaduses on algaja juhi tunnusmärgi kasutamine veel kohustuslik. See plaanitakse muuta vabatahtlikuks, kuid vastav eelnõu on hetkel veel menetlemisel.

Annakutäitja on isik, kellel on kohustus annakuese üle anda. Üldjuhul on annakutäitja pärija, aga pärandaja võib selleks testamendis määrata ka muu isiku. Annakutäitja peab üldjuhul annakueseme üle andma siis, kui tal on see olemas. Erandjuhtum on rahasumma puhul – see tuleb üle anda ka siis, kui sellist summat ei ole annakutäitjal kohe võtta. Siiski ei pea annakutäitja oma varast maksma, vaid annakukorraldus täidetakse pärandvara ulatuses. Kui annakute täitmiseks pärandvarast ei piisa, siis vähendatakse annakuid võrdeliselt nende suurusega nii palju, et iga annak selles osas täidetaks. Annakutäitja vastutab annakuks määratud eseme hävimise või selle väärtuse vähenemise eest, kui see on toimunud tema süül. Sel juhul on annakusaajal õigus annakutäitjalt nõuda kahju hüvitamist.

Annakusaaja on isik, kellel tekib õigus nõuda annakutäitjalt annakueseme üleandmist. See tähendab, et pärandi avanemisel ei saa annakusaaja kohe annakueseme omanikuks, vaid tal tekib eseme suhtes üksnes õigus nõuda selle omandi üleandmist. Omanikuks saab annakusaaja alles siis, kui annakuese on talle üle antud.

Annakusaajal on õigus annak vastu võtta või sellest loobuda. Korraga saab loobuda ühest annakust, annaku osaline vastuvõtmine ei ole võimalik. Kui ühele annakusaajale on määratud mitu annakut, siis võib ta valida, millised ta vastu võtab ja millistest ta loobub.
Kõige mõistlikum on määrata annakutäitjaks keegi kolmas isik, kuna pärijatel võib annaku eseme suhtes olla oma huvi aga kolmandal isikul annaku eseme suhtes mingisuguseid õiguseid ja huvi eelduslikult ei ole.

Kui annakuese on kinnistusraamatusse kantav (nt maja, maatükk), siis pärast pärandi avamist ja annakueseme üleandmist muutub annakusaaja asja omanikuks, sellisel juhul registreeritakse annak tema nimele. Juhul, kui annakuks on vaid mõtteline osa annakuesemest, siis sellisel juhul tuleb kinnistusraamatusse kanda kõik kaasomanikud. Annakueseme omanikuna saate ise valida, kelle nimele see registreerida, kuid enne soovitaks sõlmida eseme suhtes näiteks kinkeleping.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal

Käesoleval juhul, kui muud moodi testamendis pole määratud, siis pärijad on annakutäitjad ehk nendel lasub kohustus annakuks määratud ese (maa ja kõrvalhoonete kasutusõigus) üle anda. Kui annakuks on määratud õigus, tuleb annakusaajale anda ka selle õiguse alusel saadu. Annaku täitmise nõue tekib pärandi avanemisel. Teil on võimalus annak vastu võtta või sellest loobuda.

Kui isik tehinguga omandab kinnisomandi või piiratud asjaõiguse kinnistusraamatusse kantud andmetele tuginedes, loetakse kinnistusraamatusse kantud andmed tema suhtes õigeks, välja arvatud juhul, kui kinnistusraamatusse kantud andmete õigsuse vastu on kinnistusraamatusse kantud vastuväide või kui omandaja teadis või pidi teadma, et kinnistusraamatusse kantud andmed on ebaõiged. Seega kui kasutusõigust ei ole kinnistusraamatusse kantud, siis uue omaniku suhtes see ei kehti ning temalt Te annaku täitmist nõuda ei saa. Küll aga seadusest tulenevalt, kui annakuks määratud ese on hävinud või selle väärtus on vähenenud annakutäitja süül, on annakusaajal õigus nõuda temalt kahju hüvitamist.

Igasuguseid kokkuleppeid Te võite ilmselgelt pärijatega teha. Kuid siinkohal märgin, et suusõnalise kokkuleppe alusel kindlasti antud juhul tegutseda ei soovita, kuna kahjuks praktika näitab, et selliseid kokkuleppeid kiputakse rikkuma ning hilisem tõendamine on äärmiselt keerukas. Lisaks kõik tehingud, millega kaaspärija kohustub omandama või võõrandama osa pärandvara ühisusest või käsutab sellest temale kuuluvat osa, peab olema notariaalselt tõestatud ja samuti kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse - ehk selliseid tehinguid saab ainult notari juures teha.


Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal