Õigus
Küsimus: Kui asulas tänav lõpeb erateega, kas võib seda lugeda tupikuks?06.12.2018
Kui asulas tänav lõpeb erateega, kas võib seda lugeda tupikuks ja kas sellisel teel vastasuunas sõites ristmikule on vaja "anna teed" märki?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimuse teisest poolest ei saa kahjuks aru. Kas on silmas peetud, et kui erateelt sõita ristmikule? Või kui sõita erateeni viivat teed pidi tagasi esimese ristmikuni? Või muu ristmikuni? Miks vastassuunas e. kas miski tee on ühesuunaline? Või on silmas peetud vastupidises suunas sõitmist?
Liiklusmärk 221 "Anna teed" paigutatakse ristumiskoha ette, kus ristuval teel sõitval juhil on sõidueesõigus. Kui juhil on teeandmise kohustus ka ilma märgita (teekatendite erinevus, "parema käe reegel", juurdesõiduteed vm), pannakse märk ainult mingil erilisel põhjusel (Eesti Standard EVS 613:2001 - Liiklusmärgid ja nende kasutamine). Milline see eriline põhjus on, standard ei täpsusta, seega sõltub see ilmselt tee omaniku või liikluse korraldaja kaalutlustest.
Küsimus: Kas märgi paigaldaja peab ära fikseerima ka parkimisviisiga mõjuala viimase punkti vms?06.12.2018
Parkla märk asulas tänaval, selle all mõjuala 15 meetrit ja selle all parkimisviisiga märk (paralleelselt teega, pool autot kõnniteel). Kuidas sõidu pealt parkimisviisiga parkimiskohale sõites saab teada mõjuala lõppemise koha? Kuskil 18 meetrit hiljem on asetatud peatumise keelamise märk, aga parkimisviisiga parkijatele see ei laiene. Kas metoodika peaks olema selline, et pargid, mis võib juba ületada 15 meetrit ja hakkad mõõdulindiga mõõtma? Kas märgi paigaldaja peab ära fikseerima ka parkimisviisiga mõjuala viimase punkti vms...? Kas märgi paigaldaja peab panema parkimisviisiga mõjuala parkla märgi vahetult parkimisviisiga koha algusesse või võib seda teha ka varem, kuigi vahepeal on 6 meetrit kõnniteed ja parkimisviisiga parkida ei ole võimalik.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Elu on näidanud, et parkimissituatsioone hinnata pelgalt küsimuses kirjeldatud asjaolude pinnalt ei pruugi anda õiget tulemust. Soovitan esitada küsimuse e-posti teel, lisades juurde ka situatsiooni kajastavad fotod või plaanid.
Küsimus: Mida teha, kui ei saa korteriühistult tagasisidet, toas on 15 kraadi ja raseda naisega ei saa seal ju nii elada?06.12.2018
Tere
mure juba pea 2 kuud korteriühistuga. Pidi tulema 01.12.2018 uuesti tehnik asju vaatama katlamajas. Proovisin selgust saada, õhtul saatsin ühistu esinaisele sõnumi, et mis sai või mis räägiti aga ei ole vastatud. Viimased 2 kuud on toas olnud sooja 13-17 kraadi ja see on jube. Mul on kodus rase naine ja üldjuhul veedame päeva ämma ja äia juures. Õhtuti tuleme koju ainult magama, päeval ei saa kodus olla kuna on liiga külm. Aga mingit varianti nad välja pakkunud ei ole. Aga arveid maksan ikka samamoodi. Nagu näha nad ainult vist vilistavad korteriomanike peale. Et mis ma edasi saan teha.
mure juba pea 2 kuud korteriühistuga. Pidi tulema 01.12.2018 uuesti tehnik asju vaatama katlamajas. Proovisin selgust saada, õhtul saatsin ühistu esinaisele sõnumi, et mis sai või mis räägiti aga ei ole vastatud. Viimased 2 kuud on toas olnud sooja 13-17 kraadi ja see on jube. Mul on kodus rase naine ja üldjuhul veedame päeva ämma ja äia juures. Õhtuti tuleme koju ainult magama, päeval ei saa kodus olla kuna on liiga külm. Aga mingit varianti nad välja pakkunud ei ole. Aga arveid maksan ikka samamoodi. Nagu näha nad ainult vist vilistavad korteriomanike peale. Et mis ma edasi saan teha.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruse nr 85 "Eluruumidele esitatavad nõuded" § 4 lg 4 kohaselt ei tohi kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis siseõhu temperatuur olla madalam kui 18 ºC.
Kuna madal temperatuur kahjustab kaasomandit, siis annab KrtS § 37 lg 1 korteriomanikule õiguse tõsta kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning ta võib nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist.
Eeltoodust tulenevalt annavad küsimuses esitatud asjaolud korteriomanikule õiguse tõsta korteri temperatuuri alternatiivsel seadusega kooskõlas oleval viisil ning nõuda sellega seotud kulud sisse korteriühistu käest.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas seadus näebki ette, et pärandus läheb jagamisele aga pärandaja kohustused mitte?04.12.2018
Tere
Tahan küsida pärandvara ja sellega kaasnevate kohustuste kohta. Isa suri selle aasta suvel (oli lesk). Pärand läks jagamisele minu ja venna vahel. Teadsime, et isal jäi kohustusteks väikelaen. Notaris saime teada, et tal on pangas ka pensioniosakud, mis väikelaenu katavad.
Notar rõhutas korduvalt, et kõige pealt arvestatakse pensioniosakutest maha isa kohustused ja siis läheb alles jäänud summa jagamisele minu ja venna vahel. Vastasel juhul oleksin kohe pärandist loobunud, sest teadsin venna probleeme kohtutäituriga. Esitasin küsimust ka notaris korduvalt, et laen minu õlgadele ei jääks. Vastus oli alati sama, et põhjust muretsemiseks pole. Nüüd, kui olen asjadega nii kaugele jõudnud, et pangaga asjad korda ajada sain teada, et laen tuleb ainult minul kinni maksta, sest venna pangaarve on arestitud. Ja kuna minu päritav osa ei kata isa laenu, tuleb minul isa laenumakseid jätkata.
Kas on kuidagi võimalik, et pank siiski arvestaks kõige pealt isa kohustused pensioniosakutest maha, et laenu kohustus minule üle ei kanduks?
Kas seadus näebki ette, et pärandus läheb jagamisele aga pärandaja kohustused mitte?
Kas vennal on võimalik arestitud pangaarvelt mingigi summa kätte saada, et aidata vähemalt isa laen ära maksta?
Olen suurpere ema ja ootan väiksematki valguskiirt, et vähemalt isa kohustustega nulli tulla.
Lugupidamisega
Tahan küsida pärandvara ja sellega kaasnevate kohustuste kohta. Isa suri selle aasta suvel (oli lesk). Pärand läks jagamisele minu ja venna vahel. Teadsime, et isal jäi kohustusteks väikelaen. Notaris saime teada, et tal on pangas ka pensioniosakud, mis väikelaenu katavad.
Notar rõhutas korduvalt, et kõige pealt arvestatakse pensioniosakutest maha isa kohustused ja siis läheb alles jäänud summa jagamisele minu ja venna vahel. Vastasel juhul oleksin kohe pärandist loobunud, sest teadsin venna probleeme kohtutäituriga. Esitasin küsimust ka notaris korduvalt, et laen minu õlgadele ei jääks. Vastus oli alati sama, et põhjust muretsemiseks pole. Nüüd, kui olen asjadega nii kaugele jõudnud, et pangaga asjad korda ajada sain teada, et laen tuleb ainult minul kinni maksta, sest venna pangaarve on arestitud. Ja kuna minu päritav osa ei kata isa laenu, tuleb minul isa laenumakseid jätkata.
Kas on kuidagi võimalik, et pank siiski arvestaks kõige pealt isa kohustused pensioniosakutest maha, et laenu kohustus minule üle ei kanduks?
Kas seadus näebki ette, et pärandus läheb jagamisele aga pärandaja kohustused mitte?
Kas vennal on võimalik arestitud pangaarvelt mingigi summa kätte saada, et aidata vähemalt isa laen ära maksta?
Olen suurpere ema ja ootan väiksematki valguskiirt, et vähemalt isa kohustustega nulli tulla.
Lugupidamisega
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused.
Oma vastutust saab pärija piirata inventuuri tegemisega – pärast inventuuri tegemist vastutab ta pärandvaraga seotud kohustuste eest üksnes pärandvara ulatuses. Kui pärija inventuuri ei tee ning pärandvarast pärandaja kohustuste täitmiseks ei piisa, vastutab pärija nende kohustuste eest pärandvara ületavas osas oma vara arvel.
Seega pärandi vastu võtnud pärija võib notarile esitada inventuuri nõude. Kui pärija esitab inventuuri nõude enne pärandi vastuvõtmist, määrab notar inventuuri tegija pärast seda, kui inventuuri nõude esitaja on pärandi vastu võtnud.
Pärija võib notariaalselt tõestatud inventuuri nõude notarile esitada ka kolme kuu jooksul pärast seda, kui ta sai teada või oleks pidanud teada saama asjaoludest, millest võib järeldada, et pärandvarast ei piisa pärandaja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks
Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt, nagu ka kõik sellega seonduvad kohustused. Pärandil lasuvad kohustused, samuti pärandaja matuse, pärandaja perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ja inventuuri kulud ning muud pärandiga seoses tehtud vajalikud kulutused jaotatakse kaaspärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosaga, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti.
Küll aga näeb seadus ette, et pärandvarasse kuuluva kohustuse täitmise eest vastutavad pärijad solidaarselt. See tähendab, et võlausaldaja (antud juhul laenuandja) võib nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnel neist. Seejuures laenuandja ei pea arvestama sellega, mis ulatuses igaüks neist vastutab. Teisisõnu laenuandja võib vabalt valida, millise solidaarvõlgniku vastu nõuet esitada ning seega võib ta väikelaenu tagastamist nõuda ka üksnes Teilt.
Kui üks solidaarvõlgnik täidab kohustuse, läheb talle üle võlausaldaja nõue teiste solidaarvõlgnike vastu, välja arvatud talle endale langevas osas. Seega antud juhul tuleb Teil panga nõudmisel täita laenukohustused täies ulatuses, mille järel tekib Teil tagasinõue venna vastu temale langevas osas.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kuidas saada selgust, mis reguleerib tasulist parkimist ja mis on tasuta ala?04.12.2018
Tere. Minu küsimus seisneb selles, et Ravi tänaval (Ida-Tallinna Keskhaigla ees) on olnud alati parkimiskellaga tasuta parkimisala 2h. Kuna kasutan seda parklat viimase poole aasta jooksul tihedalt siis vabal võimalusel olen parkinud alati sinna tee äärde, kus antud ala on. Pole trahvi saanud. Sain neljapäeval seal trahvi. Nii mina kui kõik teised liiklejad, kes seal tee ääres parkisid. Tegin ka märgist pilti ja kohast kus auto seisis, ning esitasin vaide. Vaidele sain vastuse, et: mootorsõiduk oli pargitud kesklinna avalikul tasulisel parkimisalal ja parkimistasu oli maksmata. Helistasin neile ja uurisin, mida tähendab siis Parklamärk, mille all parkimine ja parkimiskell 2h (7.00-19.00) ja selle all omakorda kesklinn (kus taga tasuline parkimine) ja kellaajad ning summa. Sain vastuseks, et 2h tohib seal üldse kokku ajaliselt parkida ning esimesed 15min on tasuta ning see et ma pole seal enne trahvi saanud on vedamine. Ma ei teagi mida teha, sest nägin, et pahaseid inimesi oli seal peale minu veel.
Hea meelega saadaksin teile ka pildi sellest märgist, sest mina ei loe kuskilt välja, et esimesed 15 min on tasuta ja üldse kokku tohib seal ajaliselt parkida 2h.
Suur tänu vastuse eest ja loodan, et saate mind natukene rohkem valgustada.
Hea meelega saadaksin teile ka pildi sellest märgist, sest mina ei loe kuskilt välja, et esimesed 15 min on tasuta ja üldse kokku tohib seal ajaliselt parkida 2h.
Suur tänu vastuse eest ja loodan, et saate mind natukene rohkem valgustada.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas pean maksma abikaasale meie abielu ajal müüdud tema abielueelse korteri raha, kuna see laekus minu kontole?04.12.2018
Tere! Oleme abielus 2001 aastast. Abikaasa müüs 2007 enne abielu soetatud korteri, saadud tulu laekus minu pangaarvele ja on paigutatud uue kinnisvara soetamiseks, mis ka ühisvaraks nimetatud. Kas sellest momendist kui raha laekus minu kontole on saadud vahendid muutunud ühiseks? Murdepunkt nüüd selles, et oleme lahus alates 2018 ja endine abikaasa soovib minult seda summat välja mõista.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui on tõendatav, et tegemist on abikaasa lahusvara müügist saadud tuluga, on tal tõepoolest Teie suhtes hüvitisnõue. Abielu ajal soetatud kinnisvara on siiski ühisvara (mõistan, et teie vararežiimiks on varaühisus) ja kinnisvara omandiõigust see asjaolu ei mõjuta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Ka lapse emal on õigus kodus istuda ja ainult elatist nõuda, kuigi lapsed käivad lasteaias?04.12.2018
Tere!
Lapse ema nõuab alimente, väitega et ma ei täida oma vanemlikke kohustusi, kuigi käin tööl ja toetan.
Lapse emal endal uus mees ja laps ka. Nii minu laps kui ka tema uus laps käivad lasteaias, aga ema passib ikka kodus. Tal on küll veel lapsehoolduspuhkus, aga tööl käimist ei sega tal hetkel ju enam miski. Et kuidas ta saab väita, et mina ei täida oma kohustusi? Minule tundub, et hoopis tema viilib sellest kõrvale ega viitsi tööle minna. Või ongi tal õigus kodus istuda ja ainult nõuda?
Lapse ema nõuab alimente, väitega et ma ei täida oma vanemlikke kohustusi, kuigi käin tööl ja toetan.
Lapse emal endal uus mees ja laps ka. Nii minu laps kui ka tema uus laps käivad lasteaias, aga ema passib ikka kodus. Tal on küll veel lapsehoolduspuhkus, aga tööl käimist ei sega tal hetkel ju enam miski. Et kuidas ta saab väita, et mina ei täida oma kohustusi? Minule tundub, et hoopis tema viilib sellest kõrvale ega viitsi tööle minna. Või ongi tal õigus kodus istuda ja ainult nõuda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse emal on lapse ülalpidamiseks täpselt samasugune kohustus nagu Teil. Kui ta saab lapse ülalpidamisega hakkama ise sissetulekut teenimata, näiteks elukaaslase toetusel, ei vabasta see Teid lapse ülalpidamisest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mu uus elukaaslane ja tema laps võetakse alimentide määramisel ka arvesse kui minu ülalpeetavaid?04.12.2018
Tere!
Eelmisest suhtest oleva lapse eest nõutakse alimente. Olen toetanud. Aga ju siis tal ikka rohkem vaja. Mul endal on uus elukaaslane, kellega ootame last ja tervise tõttu lahkus ta töölt ja on nüüd kodune. Tal on ka eelmisest suhtest laps.
Minul tekkis küsimus, et kas mu uus elukaaslane ja tema laps võetakse alimentide määramisel ka arvesse kui minu ülalpeetavaid? Sest seda nad ju mõlemad hetkel on.
Eelmisest suhtest oleva lapse eest nõutakse alimente. Olen toetanud. Aga ju siis tal ikka rohkem vaja. Mul endal on uus elukaaslane, kellega ootame last ja tervise tõttu lahkus ta töölt ja on nüüd kodune. Tal on ka eelmisest suhtest laps.
Minul tekkis küsimus, et kas mu uus elukaaslane ja tema laps võetakse alimentide määramisel ka arvesse kui minu ülalpeetavaid? Sest seda nad ju mõlemad hetkel on.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie elukaaslase laps ei ole perekonnaseaduse (PkS) kohaselt Teie ülalpeetav, seega tema elatise suuruse määramisel rolli ei mängi. Küll aga on PkS § 111 lõike 1 kohaselt kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi ülalpeetavaks Teie elukaaslane ja muidugi Teie ühiselt sündinud laps.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui palju peab jääma inimesele raha kätte peale elatise maksmist?04.12.2018
Tere. Mu sõbral on elatise võlg ja mingid kohtukulude võlad. Tahaksin aidata teda ja küsin, kui palju peab inimesele raha endale kätte jääma seadustega elamiseks. Tal võeti alimentide raha ära ja sealt jääk võeti ka ära. Vist oli töötu vahepeal, aga leidis töö. Ja küsimus oleks selline: kas on seaduseid mis näitavad ka kuskil mingit paragrahviga palju peab jääma inimesele raha kätte?
Kas 235 eurot on see summa või 250 või 140 eurot mis on seadusega kehtestatud. Hea oleks teada saada mõnda paragrahvi sellekohast.
Kas 235 eurot on see summa või 250 või 140 eurot mis on seadusega kehtestatud. Hea oleks teada saada mõnda paragrahvi sellekohast.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Toon Teile välja täitemenetluse seadustiku § 132 lõiked 1-3, mis annavad ülevaate sellest, kui suurele osale sissetulekust võib sissenõude pöörata, sealhulgas juhul, kui täidetakse lapse elatisnõuet:
(1) Sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.
(11) Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekust. Kui lapse elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summast, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust.
(12) Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi. Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata lapse elatisnõude täitmisele.
(13) Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud 20 protsenti võlgniku sissetulekust, millest on maha arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ja Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum.
(14) Statistikaamet avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded iga aasta 1. veebruariks möödunud aasta andmete alusel arvestusliku elatusmiinimumi summa eurodes.
(2) Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet.
(3) Mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas kohus saab nõuda pangalt teise poole solidaarvastutusest vabastamist või mitte?04.12.2018
Kui abielulahutuse käigus jagatakse ühisvara ja suudetakse kokku leppida osade suuruses, siis kas on nii, et üks asi on omandiõigus, mis vormistatakse notaris, kuid hoopis teine asi on laenuleping. Kui üks pool soovib kasutada eelisostu õigust, et kompenseerida lahkuvale poolele tema osa rahaliselt, siis kas samas saab kohus nõuda pangalt teise poole laenulepingust ehk solidaarvastutusest vabastamist või mitte? Näiteks kui üks lahutavatest abikaasadest saab küll teisele maksta kompensatsiooni, kuid lisatagatist pangale tema lepingust vabastamiseks pole ning stabiilne sissetulek küll on ja suudab ka laenumakseid ise edasi tasuda, kuid panga silmis on tema sissetulek siiski liiga väike.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohus ei saa ümber kujundada eraisikute ja panga vahel sõlmitud laenulepingu tingimusi. Laenulepingu muutmise võimalikkus sõltub pangast.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand