Õigus

Tere!

Teie elukaaslase laps ei ole perekonnaseaduse (PkS) kohaselt Teie ülalpeetav, seega tema elatise suuruse määramisel rolli ei mängi. Küll aga on PkS § 111 lõike 1 kohaselt kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi ülalpeetavaks Teie elukaaslane ja muidugi Teie ühiselt sündinud laps.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Toon Teile välja täitemenetluse seadustiku § 132 lõiked 1-3, mis annavad ülevaate sellest, kui suurele osale sissetulekust võib sissenõude pöörata, sealhulgas juhul, kui täidetakse lapse elatisnõuet:

(1) Sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.
(11) Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekust. Kui lapse elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summast, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust.
(12) Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi. Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata lapse elatisnõude täitmisele.
(13) Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud 20 protsenti võlgniku sissetulekust, millest on maha arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ja Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum.
(14) Statistikaamet avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded iga aasta 1. veebruariks möödunud aasta andmete alusel arvestusliku elatusmiinimumi summa eurodes.
(2) Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet.
(3) Mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kohus ei saa ümber kujundada eraisikute ja panga vahel sõlmitud laenulepingu tingimusi. Laenulepingu muutmise võimalikkus sõltub pangast.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui üks abikaasadest soovib abielu lahutamist, lahutab kohus abielu. Kui üks abikaasadest on juba kohtule esitanud abielu lahutamise hagi, võib kohus menetluse kuni 6 kuuks peatada, kui võib arvata, et abielu saab säilitada, kuid see saab juhtuda vaid mõlema abikaasa nõusolekul.

Kui abikaasade vararežiimiks on varaühisus, jagatakse ühisvara poolte vahel võrdsetes osades. Kui üks abikaasadest on panustanud ühisvarasse oma lahusvara, võib tal olla teise abikaasa suhtes hüvitisnõue. Varaühisuse puhul ei mõjuta abikaasade rahaliste panuste suurused abikaasade võrdsust ühisvara jagamisel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Küsimusele keeruline vastata, kuna sellest ei selgu, mida peate silmas kehtiva karistuse all - kas karistust, mis seisneb juhtimisõiguse äravõtmises või karistust, mis takistab juhiloa tegemist liiklusseaduse § 106 lg 1 alusel.

Kui jutt käib karistusest, mis seisneb juhtimisõiguse äravõtmises, siis Soome juhiluba ei päästa, kuivõrd Soomes või mujal saadud juhiluba ei muuda karistust olematuks ega tühista karistuses seisnevat keeldu mootorsõiduki juhtimiseks.

Kui jutt käib karistusest, mis takistab LS § 106 lg 1 kohaselt juhiloa saamist, siis ei takista Eestis karistuse olemasolu juhiloa saamist teises riigis, kui tolle riigi õigusnormid juhiloa saamist võimaldavad. LS § 106 sätestab Eestis juhtimisõiguse saamise eeldused. Kui konkreetse välisriigi juhiluba on Eestis tunnustatav, siis ma ei näe põhjusi, miks ei peaks selle juhiloaga saama Eestis mootorsõidukit juhtida.

Tere!

Alaealise lapse vanemal on igal juhul kohustus oma lapse ülalpidamiseks, seega tuleks laste vanematel antud olukorras neile elatist maksta. Kui suur on elatise suurus, oleneb juba laste vajadustest ja vanemate majanduslikust olukorrast.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui Teil on lapse isaga ühine hooldusõigus, tuleb last puudutavad otsused vastu võtta ühiselt, sealhulgas otsused lapse elukoha ümberregistreerimiseks ja lasteaia vahetamiseks. Lapse elukoha ümberregistreerimine eeldab lapse isa kirjalikku nõusolekut, seda ei olegi võimalik teisiti teha. Kui lapse isa keeldub põhjendamatult nõusolekut andmast, on võimalik taotleda kohtult selleks ainuotsustusõigust (või üldse ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere, korteriomandi- ja korteriühistuseadus ei nõua korteriomanike üldkoosoleku heakskiite tehingule, mille korteriühistu sõlmib ettevõttega, mille juhatusse kuulub korteriühistu juhatuse liige. Eelöeldu kehtib siiski vaid nende tehingute kohta, mis tehakse korteriühistu igapäevases majandustegevuse raames, turuhinna alusel.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, kinnisasja (krundi) kasutust reguleerivad detailplaneering ja korterelamu projekt, mis arvestavad kõikide avalike (sh tuleohutuse ja juurdepääsu) nõuetega. Korteriomanike kohustus nendest nõuetst kinni pidada, tuleneb eelkõige korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahvidest 30 ja 31, mis sätestavad, et korteriomanik tohib kasutada kaasomandit (milleks on ka korterelamu alune krunt) vastavalt selle kasutusotstarbele.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Alates 1. jaanuarist 2009. a kehtib Eestis uus Pärimisseadus (PärS), mille järgi kehtib Eestis pärimise puhul loobumissüsteem - pärandaja surma korral läheb pärand üle pärijatele automaatselt ning pärijatel on õigus pärandist loobuda.
Enne 1. jaanuaril 2009. surnud isikute puhul kehtis vastuvõtusüsteem, mis tähendab, et pärimiseks pidi pärija pärandi vastu võtma. Pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks tuli esitada pärandi avanemise koha notarile avaldus, mille notar ka tõestas.
Notar andis avalduse esitamiseks tähtaja, saates selle kohta kirjaliku teate pärima õigustatud isikule või avaldades teadaande ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaeg ei võinud olla lühem kui kaks kuud teade kättesaamisest või teadaande avaldamisest. Mõjuval põhjusel võis notar selle tähtaja ka mõistliku aja võrra pikendada, teatades sellest kõigile pärima õigustatud isikutele.
Pärandit ei saanud vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi avanemisest (ehk pärandaja surmast) on möödunud 10 aastat. Küll aga nägi seadus ette, et kui pärija ei ole vastuvõtmise avaldust ega avaldust pärandist loobumise kohta esitanud, kuid on nimetatud tähtaja jooksul asunud pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama, loetakse ta pärandi vastu võtnuks.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat