Õigus
Küsimus: Kas mul on õigus nõuda koondamist, kuna kontor kaob, samas on töölepingus ka kodukontoris töötamise säte?28.11.2018
Tere!
Töötan müügiesindajana. Kontor suletakse, minul on alaline tööleping. Eelmisel aastal kirjutasin alla töölepingule, kus oli ka lisa, et olen nõus töötama kodukontoris, kuid seda ei saanud rakendada, kuna olen esinduses ainuke töötaja. Nüüd, kus kontor suletakse, soovin koondamist, kuid tööandja keeldub viidates minu võimalusele töötada kodukontoris. Kuid minu töötingimused muutuvad, ma ei saa kasutada teistega võrdsetel alustel üldtelefoni ja kliendid ei jõua minuni. Ka olen tööandjat informeerinud, et ei saa kasutada kodukontorit, kuna mul puuduvad selleks tingimused.
Kas mul on õigus nõuda koondamist?
Töötan müügiesindajana. Kontor suletakse, minul on alaline tööleping. Eelmisel aastal kirjutasin alla töölepingule, kus oli ka lisa, et olen nõus töötama kodukontoris, kuid seda ei saanud rakendada, kuna olen esinduses ainuke töötaja. Nüüd, kus kontor suletakse, soovin koondamist, kuid tööandja keeldub viidates minu võimalusele töötada kodukontoris. Kuid minu töötingimused muutuvad, ma ei saa kasutada teistega võrdsetel alustel üldtelefoni ja kliendid ei jõua minuni. Ka olen tööandjat informeerinud, et ei saa kasutada kodukontorit, kuna mul puuduvad selleks tingimused.
Kas mul on õigus nõuda koondamist?
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Kui kontor suletakse, siis kindlasti on tegemist koondamisega. Töölepinguseaduse § 89 lõige 3 ütleb, et enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, v.a juhtudel, kui tegemist on tööandja tegevuse lõppemisega ja tööandja pankroti väljakuulutamisega. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Seega antud juhul tööandja peaks kas tegema võimalikuks Teie töötamist kodukontoris ehk pakkuma teist tööd või siis koondada Teid makstes Teile välja koondamishüvitist.
Küsimus: Kas rendileandja saab esitada ilma kokkuleppeta arve koristuse eest lihtsalt kaamerapildi alusel, et koristaja sisenes meie ruumidesse?28.11.2018
Tere. Oleme rentnikud ühes firmas ja eelmine kuu esitas rendileandja meile koristusarve ja neilt küsides mille alusel, saime vastuseks, et ta kaamerast vaatas, et nende koristaja käis meie ruumides paar korda kuus. Nende koristaja koristab koridore ja fuajeed ning need mõned korrad tõesti käinud meie ruumides kui meil koristaja tööl, nad lihtsalt sõbrad. Kas niiviisi kaamerast vaadates võib esitada arve nagu oleks tööd tehtud. Mingit sellist kokkulepet ega lepingut pole, et neile lisaks rendile veel koristust maksta, meil omal inimene tööl.
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Rendileandja ei saa esitada arvet koristuse eest ainult Teie poolt kirjeldatud asjaolude alusel. Selleks, et tal oleks vähemalt mingi võimalus raha nõudmiseks, koristaja peaks tegelikult koristama Teie ruume.
Küsimus: Kuidas vabaneda poja maja ostu laenu käendamisest, kusjuures laenujääk on juba oluliselt väiksem maja väärtusest?28.11.2018
Tervist
Kuidas peaksin toimima, et vabaneda poja maja ostu laenu käendamisest?
Osamakseid on tasutud regulaarselt juba kümme aastat ja see moodustab juba üle poole lepingusummast. Maja on viidud sellisesse seisu, et tema väärtus ületab juba tunduvalt veel tasutavat summat.
Kas selles küsimuses saab laenuandja poole pöörduda ainult laenuandja või võib seda ka käendaja?
Millised toimingud selleks on vaja teha ja kas on vajalik uus leping koos kulutustega sellele?
Tänud!
Kuidas peaksin toimima, et vabaneda poja maja ostu laenu käendamisest?
Osamakseid on tasutud regulaarselt juba kümme aastat ja see moodustab juba üle poole lepingusummast. Maja on viidud sellisesse seisu, et tema väärtus ületab juba tunduvalt veel tasutavat summat.
Kas selles küsimuses saab laenuandja poole pöörduda ainult laenuandja või võib seda ka käendaja?
Millised toimingud selleks on vaja teha ja kas on vajalik uus leping koos kulutustega sellele?
Tänud!
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Käendusleping on võimalik ennetähtaegselt lõpetada. Selleks tuleb Teil ühendust võtta oma laenuhalduriga. Seejärel juba pank otsustab, kas ta on nõus antud tagatisest loobuma või mitte. Reeglina käendusest loobumine on võimalik vaid siis kui leitakse uus käendaja. Sellisel juhul sõlmitakse lihtsalt vastav kokkulepe, millega käendusleping ennetähtaegselt lõpetatakse. Kui ei, siis käendus kehtib, nagu kokku lepitud.
Küsimus: Kas saan keelduda töötamast uue omaniku teise etevõtte alluvuses ilma töölepingut sõlmimata ja lisatasu nõudes?28.11.2018
Tere
Meie praeguse ettevõtte suurosaluse omandanud ettevõtte omanik tahab, et töötaksin ka tema ettevõtte alluvuses. Kas minust on ülekohtune keelduda töötamast uue omaniku teise etevõtte alluvuses ilma töölepingut sõlmimata ja lisatasu nõudes? Mõlemad ettevõtted tegutsevad turul eraldi juriidiliste kehadena.
Meie praeguse ettevõtte suurosaluse omandanud ettevõtte omanik tahab, et töötaksin ka tema ettevõtte alluvuses. Kas minust on ülekohtune keelduda töötamast uue omaniku teise etevõtte alluvuses ilma töölepingut sõlmimata ja lisatasu nõudes? Mõlemad ettevõtted tegutsevad turul eraldi juriidiliste kehadena.
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Töölepinguseaduse § 112 lg 1 järgi töölepingud lähevad muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale vastavalt võlaõigusseadusele, kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust nendes olukordades, kui toimub äriühingute liitumine, jagunemine või müük või antakse üle iseseisvalt tegutsev majandusüksus. Seejuures kohustab seadus järgima töölepingute üleminekul konkreetseid nõudeid, sh töötaja eelnevat teavitamist ning temaga konsulteerimist. Muudel juhtudel ei ole töölepingu üleandmine võimalik, vaid üks tööleping tuleb ühe tööandja juures seaduspäraselt lõpetada ja järgmise tööandjaga sõlmitakse juba uus tööleping.
Küsimus: Kellele kuulub lapse poolt lõhutud instrument, kui maksime selle lepingu järgselt kinni?28.11.2018
Mu laps lõhkus muusikakoolis oma instrumendi, mis oli kasutuslepinguga talle mängimiseks antud. Lepingu järgne summa sai tasutud muusikakoolile koheselt. Lepingus pole kirjas, kellele peaks instrument jääma, kui olen selle tänu lõhkumisele täies ulatuses hüvitanud. Muusikakool keeldub lõhutud instrumenti mulle andmast. Kas mul on õigus nõuda lõhutud instrumenti endale? Kui jah, siis milliste seadusepunktide alusel?
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Teie ja muusikakooli vahel sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele Võlaõigusseaduse § 271 mõttes. § 334 lg 1 kohaselt üürnik peab üüritud asja pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Lg 2 järgi üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses. Reeglina üüritud asja hävimisega üürileping lõpeb. Üürilepingu sõlmimisega Teil ei tekki omandit üüritud asja suhtes, seega Teil on kohustus asja pärast lepingu lõppemist muusikakoolile tagastada.
Küsimus: Kui tootmine moodustatakse tütarettevõtteks, kas lepingud peab uued sõlmima või piisab nime muutmise teatest?27.11.2018
Tere,
Kui ettevõtte tootmisega tegelev osa lüüakse ettevõttest lahku ning hakkab tegutsema ettevõtte tütarettevõttena, siis kas tootmisega seotud lepingud tuleb ümber vormistada uue ettevõtte nimele või piisab ärinime muudatusest teavitavast infokirjast ja lepingud jäävad senisel kujul emaettevõtte nimele kehtima?
Tänades,
Kui ettevõtte tootmisega tegelev osa lüüakse ettevõttest lahku ning hakkab tegutsema ettevõtte tütarettevõttena, siis kas tootmisega seotud lepingud tuleb ümber vormistada uue ettevõtte nimele või piisab ärinime muudatusest teavitavast infokirjast ja lepingud jäävad senisel kujul emaettevõtte nimele kehtima?
Tänades,
Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Saan Teie küsimusest aru, et tegemist on ettevõtte üleminekuga. Ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes. Võlausaldaja või teise lepingupoole nõusolekut ei ole kohustuse või lepingu üleminekuks vaja.
Ettevõtte omandaja peab võlausaldajatele viivitamata teatama kohustuste omandamisest, ettevõtte üleandja aga teatama võlgnikele nõuete loovutamisest omandajale. Seega tuleb lepingupartneritele saata vastav teade, kuid lepingute muutmine pole vajalik.
Lisaks märgin, et enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga, kuid eeldatakse, et omavahelises suhtes üleandjaga on kohustatud isikuks ettevõtte omandaja.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Millisel viisil saab vastu võtta korteriomandi võõrandamise nõude?25.11.2018
Korteriomandi ja -ühistu seadese § 32. Korteriomandi võõrandamise nõude esitamine punkt 3 sätestab - "Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõude esitamise üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel" Samas on ebaselge, kas nõude esitamise üle otsustavad omanikud häälteenamuse alusel, tingimusel poolt üle poole kaasomandiosadest, või saab korteriomandi võõrandamist otsustada üldkoosolekul häälteenamusega. Seda juhul, kui korteriühistu põhikiri ütleb, et üldkoosolek on otsustusvõimeline olenemata osalejate arvust.
Kui üldkoosolek olenemata osalejate arvust on otsustusvõimeline, siis kas piisab tavalisest häälteenamusest, ehk korteri võõrandamise nõudeks ei ole vaja korteriomanike (ja omandi suuruse järgi) enamuse nõusolekut?
Kui üldkoosolek olenemata osalejate arvust on otsustusvõimeline, siis kas piisab tavalisest häälteenamusest, ehk korteri võõrandamise nõudeks ei ole vaja korteriomanike (ja omandi suuruse järgi) enamuse nõusolekut?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas ettevõttele toob see maksukohustuse kui kulu on ettevõtte jaoks tehtuid, kuid ostudokumendil eraisiku nimi?23.11.2018
Ettevõtte töötaja palub endale hüvitada firma jaoks tehtud ostu. Kuluarve on väljastatud eraisiku nimele, kuid tegelikult on ostud selgelt ettevõtte jaoks tehtud. Kas puhtalt fakt, et arvele on kirjutatud eraisiku nimi toob kaasa maksuhalduri tõlgenduse, et tegemist ei ole ettevõtlusega seotud kuluga ja sellega kaasneva tulumaksukohustuse? Kas kuluarvet võib ise parandada ja lisada sinna ettevõtte nimi?
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kui maksuvaba miinimum on 500€ ja ainsa sissetulekuna saadakse üüritulu 375€, kas see on tulumaksuvaba?23.11.2018
Tere,
Kui maksuvaba miinimum palgana on 500€, siis kui üüritulu saadakse nt 375€, aga see on ainus sissetulek, kas peab siis ikkagi maksma 16% (varem oli 20%?) tulumaksu? On seal vahet, kui tulu saav inimene ajutiselt Eestis ei ela, vaid on turistiviisaga teisel pool maakera.
Kui maksuvaba miinimum palgana on 500€, siis kui üüritulu saadakse nt 375€, aga see on ainus sissetulek, kas peab siis ikkagi maksma 16% (varem oli 20%?) tulumaksu? On seal vahet, kui tulu saav inimene ajutiselt Eestis ei ela, vaid on turistiviisaga teisel pool maakera.
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kas me peame maksma sotsiaalmaksu, kui meil on isiklik tervisekindlustus kindlustusfirmast?23.11.2018
Tere!
Ma olen osaühingu ainuomanik, osaühingul on kaks juhatuse liiget. Mõlemad tahame meie firmas õpetajana töötada. Mõlemad oleme EL-kodanikud, aga meil on Eestis juba ajutine elukoht - elame juba Eestis.
Kaks kuud tagasi sõlmisime juba ravikindlustuse lepingu ERGOs, seetõttu ei taha me Haigekassa kindlustust.
Küsimused on:
1. Kas me peame maksma sotsiaalmaksu, kui meil seda isiklikult pole vaja (meil on ERGO ravikindlustus ja oleme sellega rahul)?
2. Kui me peame selle eest tasuma, siis kuidas saab otsustada, mis on õige maksusumma? Näiteks me töötame firmas ainult õpetajatena, meil pole teist tulu ning me teenisime 2000 eurot. Kas peab siis 2000 euro eest sotsiaalmaksu (33%) maksma või võib selle osa ka dividendi kujul välja maksta? Mis on õige dividendiosa?
3. Kui me peame sotsiaalmaksu eest tasuma, millal peab hakkama?
Suur tänu
Ma olen osaühingu ainuomanik, osaühingul on kaks juhatuse liiget. Mõlemad tahame meie firmas õpetajana töötada. Mõlemad oleme EL-kodanikud, aga meil on Eestis juba ajutine elukoht - elame juba Eestis.
Kaks kuud tagasi sõlmisime juba ravikindlustuse lepingu ERGOs, seetõttu ei taha me Haigekassa kindlustust.
Küsimused on:
1. Kas me peame maksma sotsiaalmaksu, kui meil seda isiklikult pole vaja (meil on ERGO ravikindlustus ja oleme sellega rahul)?
2. Kui me peame selle eest tasuma, siis kuidas saab otsustada, mis on õige maksusumma? Näiteks me töötame firmas ainult õpetajatena, meil pole teist tulu ning me teenisime 2000 eurot. Kas peab siis 2000 euro eest sotsiaalmaksu (33%) maksma või võib selle osa ka dividendi kujul välja maksta? Mis on õige dividendiosa?
3. Kui me peame sotsiaalmaksu eest tasuma, millal peab hakkama?
Suur tänu
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
2. Kui üks isik on ainult juhatuse liige, siis temale dividendi maksta ei saa. Dividendi saab maksta üksnes ainuomanikule. Dividendi suuruse kinnitab ainuosanik oma otsusega. Õige maksusumma ja tululiigi määramiseks on tegemist liigmahuka analüüsiga, mis väljub portaali mahust, kuid soovitan tutvuda selle lingiga: https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/muudatused/kuidas-osauhingu-osaniku-juhatuse-liikme-ja-tootaja
3. Sotsiaalmaksu makstakse töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem, kui sotsiaalmaksuseaduses sätestatud kuumäär. Deklareerimine ja reaalne maksu tasumine toimub väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10.kuupäevaks.
Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee