Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas lapse isal on õigus nõuda elatise maksmisel tšekke, et kas tema kantud raha läheb ikkagi täies mahus lapsele?19.11.2018

Tere!
Kas lapse isal on õigus nõuda elatise maksmisel tšekke, et kas tema kantud raha läheb ikkagi täies mahus lapsele?

Aitäh vastamast

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Seadus kohustab elatist saavat vanemat kasutama elatist lapse huvides, kuid ei kohusta esitama teisele vanemale tõendeid elatise kasutamise kohta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui soovime osta teiste käest pööningust osa, siis kas peame maksma ka nö oma osa eest, mis justkui kaasomandina praegu meile kuulub?16.11.2018

Majas on 11 korterit ning kaasomandis olev pööningukorrus 414m2. Kui meie soovime nüüd osta teiste käest sellest 50m2, siis kas peame maksma ka nö oma osa eest, mis justkui kaasomandina praegu meile kuulub? 414:11=37,67rm? Ning peaksime teistele maksma ainult 12,33m2 eest?
Teine küsimus seisneb vormistamises. Kas notaris korteriomanike vahelise lepingu sõlmimiseks piisab ainult eskiisprojektist, et väljaostetud osa enda korteriga liita või peavad olema püsti juba reaalsed seinad?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kaasomandit valitsevad korteriomanikud ühiselt. Selle muutmine toimub korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 9 ja § 10 sätestatud tingimustel. Sealjuures on korteriomanike enamuse otsustada see, kui suurt on vastav hüvitis.
Notaris sõlmitava korteriomanike kokkuleppe sõlmimiseks piisab KrtS § 7 sätestatud tingimustele vastavast hoonejaotusplaanist. Reaalseid muutuseid ei pea ole selleks ajaks ellu viidud.

Tervitan, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kes peab kellele teed andma kui on kolm sõidurada ja siis äärmised kaovad ära?16.11.2018

Tere,
Sooviks teada kuidas nüüd korrektne on:
Sõidan oma reas, minust vasakul või paremal pool olev rida lõpeb, ning minust siis vasakul või paremal olev auto tahab minu ritta ümber reastuda - jätame elementaarse viisakuse kõrvale ning kellel on antud olukorras eesõigus? Kas ma pean ta vahele laskma või tema peab leidma sobiva hetke, millal ta saab ümber reastuda?
Väga tüüpiline olukord Tallinna liikluses tipptunnil, kus lihtsalt pressitakse ennast vahele nagu homset ei olekski. Samuti sooviks viidet liiklusseadusele, mis seda olukorda käsitleb.
Parim, mis praegu leidsin on §93. Taga sõitev rööbasteta sõiduki juht peab andma teed ümberreastuvale naaberrea juhile. Kas see siis tähendab seda, et sõidame kõrvuti, vajutan pisut gaasi, et olla temast eespool, panen suunatule sisse, lasen sellel 3 sekundit vilkuda ja keeran samamoodi nagu homset ei olekski ja avarii korral jään ka õigeks?
Kokkuvõtvalt, ümberreastumisel kes peaks kellele teed andma ja millistel juhtudel?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklete ilmselt veel vana s.o enne 2011.a kehtinud liikluseeskirja järgi. Täna kehtiv liiklusseadus ei näe enam ette seda, et taga sõitva sõiduki juht peab andma teed ümberreastuvale naaberrea juhile. Täna kehtib kõikidele manöövrit tegevatele juhtidele üldreeglina LS § 33 lg 2 p 8, mille kohaselt peab juht enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. Erandi loob LS § 47 lg 1, mille kohaselt, kui rida soovitavad vastastikku vahetada kõrvuti sõitvad sõidukid, tuleb teed anda paremal oleva sõiduki juhile. Seega situatsioonis, kus üks sõiduk liigub otse ja teine soovib vahetada rida, on oma manöövri ohutuses veenumise kohustus reavahetust planeerival juhil. Otse liikuval juhil ei ole seadusest tulenevat tee andmise kohustust. Loomulikult ei ole keelatud lähtuda tervest mõistusest ja üldisest liiklusviisakuse kriteeriumist ning teeandmise kohustuse puudumisele vaatamata anda rida vahetada soovijale teed olukorras, kus reavahetus on keeruline.
 

Küsimus: Kas lapsevanem saab volitada kolmandat isikut, et ajada lapse tervist, haridust ja sotsiaalteenuseid puudutavaid asju?15.11.2018

Kas lapsevanem saab teha volituse kolmandale isikule, et ta saaks ajada lapse tervist, haridust ja sotsiaalteenuseid puudutavaid asju?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Hooldusõiguslikke muudatusi on lapse suhtes võimalik teha vaid läbi kohtu.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas pean maksma elatise lapse kontole, kui laps ei ela minuga ja lapse isa maksab kohtu poolt määratud elatist mulle?15.11.2018

Tere, soovin teada kui laps ei ela minuga ja lapse isa maksab kohtu poolt määratud elatist mulle, kas siis pean elatise kandma lapsele arvele? Kuidas oleks juriidiliselt õige?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Saan aru, et alaealine laps elab mõlemast vanemast eraldi - sellisel juhul võite lapse isa poolt makstavast elatisrahast kanda vahetult lapsega seotud kulutusi (nt lapse eluasemekulusid, kooliga seotud kulusid jms) või ka anda elatisraha otse lapsele, kes ise enda vajaduste eest hoolitseb. Kui laps saab täisealiseks, on lapsel õigus nõuda elatisraha kandmist enda isiklikule kontole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas tööandja võib keelduda mul välja võtmast tasustatud puhkust ja nõuda, et teeksin tasustamata puhkuse avalduse?15.11.2018

Tere
Soovin võtta tasustatud puhkust sel aastal 2018, kuid tööandja on nõus andma vaid tasustamata puhkust. Tulin tööle septembris 2017. Põhipuhkus on 28 päeva kalendriaastas. Eelmise aasta perioodi eest (sept-dets) on mul saada puhkust 7 päeva. Eelmise aasta väljateenitud puhkuse 7 päeva viidi üle selle aasta põhipuhkuse kavasse. Ehk siis 7 päeva eelmisest aastast + 21 päeva sellest aastast puhkust olen võtnud välja juba selle aasta kevadel, kokku 28. Järele jäänud 7 päeva praeguse aasta eest (01.01.2018-31.12.2018) on hetkel kasutamata päevade hulgas.
Kui soovin puhkust veel sel aastal nt 3 päeva ulatuses, kas tööandja võib keelduda mul välja võtmast tasustatud puhkust ja nõuda, et teeksin tasustamata puhkuse avalduse?

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 69 lg 2 kohaselt koostab tööandja puhkuste ajakava 31. märtsiks. Puhkuste ajakavasse märgitakse põhipuhkus ja kasutamata puhkus. Seega, kui Teie asusite tööle 2017. aastal, siis 2018 aasta puhkuste ajakavas peaks olema märgitud 2017. aasta ja 2018. aasta eest teenitav põhipuhkus ehk Teie toodud näites 7 + 28 kalendripäeva. Puhkuseid antakse vastavalt ajakavale ning ajakavas märgitud puhkuseid on TLS § 69 lg 4 kohaselt õigus muuta üksnes poolte kokkuleppel. Seega töötaja või tööandja võib teha teisele poolele ettepaneku ajakavas märgitud puhkuste aja muutmiseks, kuid teine pool ei ole kohustatud nõustuma.

Kui kõik puhkused ei ole märgitu puhkuste ajakavasse, siis TLS § 69 lg 3 kohaselt teatab töötaja puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tööandja nõusolekut tarvis pole. Küll aga võib tööandja puhkuse andmisest keelduda, kui töötaja soovitav põhipuhkus on lühem kui 7 kalendripäeva (TLS § 68 lg 5).

Mis puudutab tasustamata puhkust, siis seda saab kasutada üksnes poolte kokkuleppel. Tööandja või töötaja võib teha teisele poolele ettepaneku tasustamata puhkuse kasutamiseks, kuid teisele poolel on õigus keelduda.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kui mind katseajal vallandatakse, kas peaksin ise töölt lahkuma või laskma ennast vallandada?15.11.2018

Tere! Olen praegu katseajal olnud 3 kuud (4 kuud pidi kokku olema) ning tööandja ütles, et ma ei sobi sellele tööle, kuna teen tööd liiga aeglaselt. Täna (5.11) ütles, et mind vallandatakse 21.11. Kas peaksin töölt ise lahkuma või laskma ennast vallandada? Kas järgmist töökohta on ka kuidagi raskem saada tänu vallandamisele?

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Esmalt tuleb välja selgitada, mida Te mõtlete vallandamise all. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) kohaselt on katseaja eesmärk kindlaks teha, kas töötaja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema või mitte. Katseaja käigus hindab tööandja, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel.

Kui tööandja leiab, et töötaja ei vasta katseaja eesmärkidele, siis võib ta töösuhte töötajaga TLS § 86 lg 1 alusel öelda. Oluline on lisada, et TLS § 86 lg 4 kohaselt ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga.

Kui tööandja soovib töösuhte TLS § 86 lg 1 alusel üles öelda katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu, siis peab ta tegema kirjaliku ülesütlemisavalduse ja esitama selle töötajale. Suuline ülesütlemine on TLS § 95 lg 1 kohaselt tühine. Kirjalikul avaldusel tööandja põhjendab, miks töötaja tööle ei sobinud. Kui töötaja leiab, tegemist on seaduse vastase ülesütlemisega, siis on tal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole, nõuda ülesütlemise tühisuse tuvastamist ja hüvist tühise ülesütlemise eest.

Teie pöördumisest ei selgu, kas tööandja tegi Teile kirjaliku avalduse. Kui ta pöördus Teie poole suuliselt, siis võib lihtsalt olla tegemist n.ö eelhoiatamisega. Tuleb märkida, et kui tööandja poolt kirjalikku ülesütlemisavaldust ei tulegi, siis ei ole töösuhe üles öeldud. Töötaja võib omal soovil töölt lahkuda, kuid teda ei saa selleks kohustada, see peab olema töötaja vaba tahe.

Kui töötajaga öeldakse töösuhe üles TLS § 86 lg 1 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, siis töösuhte lõppemise aluseks märgitakse töötamise registris TLS § 86 lg 1. Samas ükski uus tööandja ei pääse töötamise registris ligi töötaja varasematele töösuhetele, s.t ta ei näe, kas ja kus on töötaja varasemalt töötanud ja mis alusel on töösuhe lõpetatud. Sellise info edastamise õigus on üksnes töötajal endal.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kellele kuuluvad kortermaja keldrikorrusel olevad ruumid?14.11.2018

12 korteriga kortermaja, kolme boksiga. Iga boksi keldrikorrusel on panipaigad ja lisaks mingi ruum. Esimese boksi keldrikorrusel on: saun, kaminaruum. Teise boksi keldrikorrusel on saaliosa ja WC. Kolmanda boksi all on ka mingi ruum, praeguseni kasutamata. Enne KÜ moodustamist kasutasid kõik elanikud neid ruume ühiselt.
Üks korteriomanikest remontis isiklike rahadega ära saali osa mis asub keldrikorrusel, keskmise boksi all. KÜ-lt ja teistelt korteriomanikelt ta selleks nõusolekut ei küsinud. Nüüd väidab ta, et see saaliosa on ainult selles boksis elavate inimeste oma ja kõrval boksi elanikud peaksid maksma raha selle saali kasutamise eest või siis kinni maksma selle ruumi remondikulud.
Kellele kuuluvad keldrikorrusel olevad ruumid? Kellel on õigus kasutada neid keldrikorrusel olevaid ruume?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriomanditeks jagatud kortermaja koosneb hoone osadest, mida kasutab korteriomanik eraldi (eriomand) ja mõttelisest osast maatükile ning hoone osadele ja seadmetele, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega ole kolmanda isiku omandis (kaasomandi ese).
Eriomandi piirid on nähtavad kinnistusregistris olevast hoonejaotusplaanist. Juhul, kui hoonejaotusplaani järgi kuuluvad keldriruumid kaasomandi eseme koosseisu, siis on kõigil korteriomanikel ja võrdne õigus neid kasutada.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas tõlgendada, kui kiirmenetluse otsuse jõustumise kuupäeva ei ole?14.11.2018

Tere,
Toimus väärteo rikkumine ja nõustusin kohapeal kiirmenetlusega. Kiirmenetluse otsuse blanketid on täidetud korrektsete andmetega ja allkirjastatud koostaja ning menetlusaluse isiku poolt. Avastasin aga, et menetluse otsusel on vasakul küljel "Otsus jõustunud kuupäeva lahtritega" aga need on jäetud tühjaks e. nagu otsus poleks jõustunud?
Kuidas seda tõlgendada?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Väärteomenetluses tehtud otsus jõustub, kui selle peale ei ole enam võimalik kaebust esitada. Teisisõnu - otsus jõustub, kui otsuse vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Kiirmenetluses tehtud otsust saab vaidlustada 15 päeva jooksul, arvates otsuse tegemisest ja menetlusalusele isikule kätte andmisest. Kui otsuse vaidlustamise tähtaeg ei ole veel möödunud, ei saagi otsus sisaldada märget selle jõustumise kohta. Samuti ei tähenda märke tegemata jätmine seda, et otsus ei jõustugi. Otsus jõustub automaatselt sõltumata mistahes märgetest, kui kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole esitatud.
 

Küsimus: Kas võib lapse emale kanda võõra konto alt elatist, kui selgitusse pannakse - elatis - lapse nimi ja kellelt?14.11.2018

Tere, Kas võib näiteks lapse emale kanda võõra konto alt elatist, kui selgitusse pannakse - elatis- lapse nimi ja kellelt? On selline asi aktsepteeritav? Et oleks panga silmas puhas leht ja saaks näiteks lisaks eluaseme soetada. Hetkel on lapse emaga kokkulepe, et mina maksan lasteaia, sünnipäevad, trennid ja huviringid - on suuline kokkulepe. Kas targem oleks kanda kohe tema enda kontole raha, et vältida hilisemaid sekeldusi - hetkel maksan kohe saajale neid arveid? Ning kui pika aja jooksul saab tagasiulatuvalt elatise summa suurendamist nõuda, oletame et näiteks maksan kokkuleppel 200 eurot kuus aga 3 aasta pärast tuleb mingi uus hullus ja hakkab nõudma ülejäänud summat kohtu kaudu, kas pean lisaks ka viivist maksma? Aitäh!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Vanem võib ülalpidamiskohustust täita nii vahetult kulutusi tehes kui ka elatist makstes. Kui hetkel täidate oma kohustust vahetult kulutusi tehes, on seda ju võimalik pangakonto väljavõttega tõendada.

Elatist võib maksta ka kolmandale isikule kuuluva konto alt, tuleb lihtsalt jälgida, et oleks võimalik tuvastada, et tegemist on Teie poolt lapsele makstava elatisrahaga. Selleks tuleb selgitusse märkida kelle poolt elatist makstakse, samuti lapse nimi, kellele elatist makstakse, sõna „elatis“ ja periood, mille eest elatist makstakse.

Elatist on võimalik nõuda tagasiulatuvalt kuni 1 aasta eest (kui ei ole veel elatist kohtu poolt välja mõistetud). Kui elatis on juba kohtulahendiga välja mõistetud, on võimalik elatise suuruse muutmist taotleda alates uue hagi esitamisest, tagasiulatuvalt elatise suurust ei ole võimalik muuta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand