Õigus
Küsimus: Mida teha, kui juhatus ei ole nõus minu taotluse alusel erakorralist koosolekut kokku kutsuma?07.11.2018
Tere.
Olen korteriomanik ja ei ole nõus ühe väljastatud summaga. Juhatus ei saanud lahendada seda küsimust. KÜ põhikirja järgi võin taotleda erakorralist üldkoosoleku kutsumisest ja selleks on vaja korterite omanike nõusolek (1/10 häält). Esitasin taotluse koos vajaliku häältega aga sain vastuse: "juhatus arutas teie avaldust ning leidis, et sellise erakorralise üldkoosoleku kutsumine ei ole piisavalt põhjendatud. Üldkoosolek on koht, kus me arutleme kõige olulisemaid ja suurt elanike arvu puudutavaid küsimusi."
Küsimus: mida ma saan teha juhul, kui ma ei ole nõus väljastatud summaga ja juhatuse otsusega.
Tänan.
Olen korteriomanik ja ei ole nõus ühe väljastatud summaga. Juhatus ei saanud lahendada seda küsimust. KÜ põhikirja järgi võin taotleda erakorralist üldkoosoleku kutsumisest ja selleks on vaja korterite omanike nõusolek (1/10 häält). Esitasin taotluse koos vajaliku häältega aga sain vastuse: "juhatus arutas teie avaldust ning leidis, et sellise erakorralise üldkoosoleku kutsumine ei ole piisavalt põhjendatud. Üldkoosolek on koht, kus me arutleme kõige olulisemaid ja suurt elanike arvu puudutavaid küsimusi."
Küsimus: mida ma saan teha juhul, kui ma ei ole nõus väljastatud summaga ja juhatuse otsusega.
Tänan.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas mul on mingit õigust majale või hüvitisele, kui remontisin isa maja, aga ta ähvardab selle kellelegi teisele pärandada?07.11.2018
Tere!
Peale ema surma tegi isa notariaalse testamendi, mille järgi peaksin mina pärima maja, milles praegu koos isa ja oma perega elan. Olen oma perega maja täielikult renoveerinud. Viimasel ajal on isa kiuslikuks muutunud ja on olnud ähvardusi, et pärandab maja hoopis kellelegi teisele.
Ilmselt oleks tal selleks õigus, aga kas ka minu perel on mingisuguseid õiguseid või tulebki oma kodust sel juhul lihtsalt välja kolida?
Tänud vastuse eest
Peale ema surma tegi isa notariaalse testamendi, mille järgi peaksin mina pärima maja, milles praegu koos isa ja oma perega elan. Olen oma perega maja täielikult renoveerinud. Viimasel ajal on isa kiuslikuks muutunud ja on olnud ähvardusi, et pärandab maja hoopis kellelegi teisele.
Ilmselt oleks tal selleks õigus, aga kas ka minu perel on mingisuguseid õiguseid või tulebki oma kodust sel juhul lihtsalt välja kolida?
Tänud vastuse eest
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Tundub, et käesoleval juhul Teie isal teie suhtes kehtivat ülalpidamiskohustust ei esine, seega sundosa Te nõuda ei saa.
Seega antud juhul saab kõne alla tulla hoopis lepinguväline võlasuhe - ehk tehtud kulutuste hüvitamise nõudes. Kas ja mis ulatuses, selleks tuleb täpsemalt juba konkreetseid ajsaolusid hinnata.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Küsimus: Kas ma pean pärandi täielikult vastu võtma ja siis autod, maja ning raha uuesti ümberkirjutama, kui tahan neid lastele anda?07.11.2018
Tere!
Kas ma pean pärandi täielikult vastu võtma ja siis autod, maja ning raha uuesti ümberkirjutama, kui tahan neid lastele edasi anda?
Pärijaks on üks inimene (elukaaslane). Lapsed täisealised ja kellelgi nõudeid, vastuväited ei ole. Soov oleks vara siiski jagada ka lastega (nõusolek on saavutatud). Kas ma pean pärandi täielikult vastu võtma ja siis autod, maja ning raha uuesti ümberkirjutama? Soov oleks, et hoida kulusid kokku saaks kohe auto kirjutada pojale, raha ja pension anda tütrele (maksab ise pensioni väljavõtmisel tulumaksu) ning maja endale jätte (koos võlgadega). Kas seda saab notaris nii vormistada või pean siiski kõik vastu võtma ja siis uuesti ümber vormistama?
Kas ma pean pärandi täielikult vastu võtma ja siis autod, maja ning raha uuesti ümberkirjutama, kui tahan neid lastele edasi anda?
Pärijaks on üks inimene (elukaaslane). Lapsed täisealised ja kellelgi nõudeid, vastuväited ei ole. Soov oleks vara siiski jagada ka lastega (nõusolek on saavutatud). Kas ma pean pärandi täielikult vastu võtma ja siis autod, maja ning raha uuesti ümberkirjutama? Soov oleks, et hoida kulusid kokku saaks kohe auto kirjutada pojale, raha ja pension anda tütrele (maksab ise pensioni väljavõtmisel tulumaksu) ning maja endale jätte (koos võlgadega). Kas seda saab notaris nii vormistada või pean siiski kõik vastu võtma ja siis uuesti ümber vormistama?
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Selleks, et Teie soov realiseerida, on siiski vaja pärandvara vastu võtta. Nagu ma aru saan, olete Te ainukene pärija. Sellisel juhul pärandvara jagama ei pea ning Te muutute nende asjade ainuomanikuks ehk saate vabalt kõnealuseid esemeid käsutada. Seega saate vormistada kinkelepingu auto kinkimise kohta pojale (vajalik omanikuvahetuse vormistamisel Maanteeameti teenindusbüroos). Raha saate anda tütrele niisama, selle jaoks lisatoiminguid vaja ei ole. Majaga probleemi ei nähtu, kuna pärandi vastuvõtmisega jääb see teie omandisse.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Küsimus: Kas lapse eostaja saab notariaalse kokkuleppe teha, kus ta kinnitab, et mitte kunagi välja ei ilmu ja meie elu segama ei tule?07.11.2018
Tere, mul on alla aasta vanune laps. Lapse eostajaga puudub kontakt alates 02.2017 (tema soov kuna mina ei tahtnud temaga suhtes olla). Laps minu nimel ja isadust tõestada ega alimente lapse eostajalt ma ei soovi. Ma soovin, et ta mitte kunagi meie ellu ei tuleks tagasi.
Kas lapse eostaja saab kuidagi nt mingi notariaalse paberi teha vms - kus ta kinnitab, et mitte kunagi välja ei ilmu ja meie elu segama ei tule?
Kas lapse eostaja saab kuidagi nt mingi notariaalse paberi teha vms - kus ta kinnitab, et mitte kunagi välja ei ilmu ja meie elu segama ei tule?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Sellise sisuga kokkulepe on paraku õigustühine. Kui lapse bioloogiline isa soovib oma nime kandmist lapse sünniakti ja Teie sellega ei nõustu, on tal õigus nõuda isaduse tuvastamist kohtu kaudu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas munitsipaalpolitseil on alust alustada menetlust foto põhjal ilma ise olukorda fikseerimata?07.11.2018
Tere,
Parkisin mõned minutid alal, kuhu oli märgitud, et parkimine lubatud vaid ettevõtte X klientidele. Saan aru, et eksisin kuna ei olnud parkides ettevõtte klient. Tagasi auto juurde saabudes oli kojamehe vahel prinditud tekst: "Siia tohib parkida ainult X klient poe külastamise ajaks. Teavitame, et oleme parkimiskorralduse eiramist pildistanud ja teavitanud munitsipaalpolitseid". Seejärel oli välja toodud ka Liiklusseaduse paragrahv 241.
Kas munitsipaalpolitsei on alust alustada menetlust foto põhjal ilma ise olukorda fikseerimata?
Kui siiski kõik on korrektne, kas menetlust alustatakse auto omaniku vastu (kes ei kasutanud sel hetkel autot) või kuidas tuvastatakse auto tegelik kasutaja ehk mina, kes eksisin liiklusseaduse vastu?
Parkisin mõned minutid alal, kuhu oli märgitud, et parkimine lubatud vaid ettevõtte X klientidele. Saan aru, et eksisin kuna ei olnud parkides ettevõtte klient. Tagasi auto juurde saabudes oli kojamehe vahel prinditud tekst: "Siia tohib parkida ainult X klient poe külastamise ajaks. Teavitame, et oleme parkimiskorralduse eiramist pildistanud ja teavitanud munitsipaalpolitseid". Seejärel oli välja toodud ka Liiklusseaduse paragrahv 241.
Kas munitsipaalpolitsei on alust alustada menetlust foto põhjal ilma ise olukorda fikseerimata?
Kui siiski kõik on korrektne, kas menetlust alustatakse auto omaniku vastu (kes ei kasutanud sel hetkel autot) või kuidas tuvastatakse auto tegelik kasutaja ehk mina, kes eksisin liiklusseaduse vastu?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Väärteomenetluses hinnatakse siis kogutud tõendeid, mille pinnalt langetatakse otsus kas mõjutusvahendi kohaldamise või kohaldamata jätmise kohta. Iseenesest võib foto tõendiks olla küll. Milline tähendus sellele faktiliste asjaolude tõendamise seisukohast antakse, on tõendi hindaja otsustuse ja siseveendumuse küsimus.
See, kas menetlust alustatakse auto omaniku või auto parkinud isiku suhtes, sõltub rakendatavast menetlusliigist. Alternatiivselt on võimalikud mõlemad variandid.
Küsimus: Kas tööandja peaks hüvitama tulumaksu, mis tekkis arvestusvea tõttu aga maksuamet nõuab seda minult?06.11.2018
Tere!
Küsimus maksuvabatulu kohta. Tegin aasta algul oma tööandjale avalduse maksuvaba tulu mitte arvestada (ehk siis 0). Nädal aega tagasi sain maksuametilt teatise, et minul võib tekkida tulumaksu juurde maksmis kohustus. Kuna minu palk on varieeruv siis eelnevalt ei märganud, et oleks midagi valesti. Nüüd asja uurides selgus, et viga tekkis palgaarvestuse programmis ja tööandjale oli see samuti üllatus. Selgus, et on tekkinud ca 1500 EUR-ne võlg maksuameti ees. See on väga suur summa ja selle maksmine on problemaatiline. Kuna tekkinud viga on tööandja poolne, kas tal oleks kohustus seda korvata?
Küsimus maksuvabatulu kohta. Tegin aasta algul oma tööandjale avalduse maksuvaba tulu mitte arvestada (ehk siis 0). Nädal aega tagasi sain maksuametilt teatise, et minul võib tekkida tulumaksu juurde maksmis kohustus. Kuna minu palk on varieeruv siis eelnevalt ei märganud, et oleks midagi valesti. Nüüd asja uurides selgus, et viga tekkis palgaarvestuse programmis ja tööandjale oli see samuti üllatus. Selgus, et on tekkinud ca 1500 EUR-ne võlg maksuameti ees. See on väga suur summa ja selle maksmine on problemaatiline. Kuna tekkinud viga on tööandja poolne, kas tal oleks kohustus seda korvata?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töötaja ja tööandja lepivad kokku töötasu suuruses, sealhulgas töötasu arvutamise viisis. Töötasu lepitakse kokku brutosummas. Seega töötaja teab tööle asudes, milline on tema töötasu ja oskab arvutada enda väljateenitud töötasu suurust, ka siis, kui töötasu koosneb erinevatest osadest.
Kui töötaja on saanud kogemata ja/või tööandja arvutusvea tõttu rohkem töötasu kui väljateenitud, siis on tööandjal õigus see tagasi küsida. Samasugune põhimõte kehtib ka siis, kui töötaja on saanud vähem makstud maksude tõttu suurema töötasu kui väljateenitud. Sellisel juhul tuleb vähem makstud tulumaks riigile tagasi maksta. Olenemata sellest, et viga tekkis tööaja ja tööandja vahelise arusaamatuse tõttu, ei ole töötaja saanud väiksemat töötasu, kui kokku lepitud või kandnud kahju, vaid on saanud suurema tasu kui kokkulepitud, kuid seda vähem makstud tulumaksu tõttu. Vea avastamise koormus ei lange üksnes tööandjale, vaid ka töötajale, sest töötasu kokkuleppes on kaks osapoolt ehk tööandja ja töötaja ning töötaja on oma kokkulepitud töötasu suuruses sama teadlik tööandja.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas mul on õigus kahtluse korral naiselt uurida millele minu makstav elatis kulub?06.11.2018
Tere !
Olen kahe lapse isa kes oli sunnitud välja kolima naise soovil, maksan iga kuu vabatahtlikult oma lastele 500 EUR. Kas mul on õigus kahtluse korral naiselt uurida millele see raha täpselt kulub kui ta ei käi tööl ja on pangakonto miinuses?
Olen kahe lapse isa kes oli sunnitud välja kolima naise soovil, maksan iga kuu vabatahtlikult oma lastele 500 EUR. Kas mul on õigus kahtluse korral naiselt uurida millele see raha täpselt kulub kui ta ei käi tööl ja on pangakonto miinuses?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kahjuks puudub Perekonnaseaduses õigusnorm, mis kohustaks elatist saavat vanemat esitama elatist maksvale vanemale tagasisidet/tõendeid elatise kasutamise kohta. Seaduses on vaid säte, mis kohustab vanemat kasutama elatist vaid lapse huvides, sellele saate rõhuda, kui palute ülevaadet elatise kasutamise kohta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas oma pärandiosa kinkimiseks on mingi kindel aeg?06.11.2018
Pärast abikaasa surma loobusin 3 kuu jooksul oma sundpärandi osast, mis tuli mulle automaatselt. Kavatsen oma osa kinkida, aga seoses sellega tekkis mul küsimus: kas kinkelepingu vormistamiseks on mingi kindel ajavahemik või on see minu valik, millal vormistan (surmast möödub nov. 6 kuud)? Kas pean vormistama kinkelepingu notari juures, kus esitasin loobumise ja kelle juures tütar sai oma osa kohta pärimistunnistuse. Kas on mul õigus vormistamiseks teises notaribüroos?
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Juhul kui te loobusite vaid mingist pärandi osast, siis enda päritud osaga saate teha nii nagu soovite, kuna selle omandiõigus on teile üle läinud. Kui pärimismenetlus on läbi viidud ning te olete asja pärinud, siis saate vormistada soovitud kinkelepingu. Kinkeleping sõlmitakse üldjuhul kirjalikus vormis. Kinkeleping tuleb sõlmida notari juures, kui seadusest tulenevalt on notariaalne tehingu vorm ette nähtud - näiteks kui tegemist on kinnisasjaga.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Küsimus: Kuidas on õige ja õiglane elatisraha maksta, kui mehe juures on 20-aastane täisealine meie laps ja minu juures 12-aastane?05.11.2018
Tere.
Lahutasime ja jagasime lapsed ära - 20a tütar jäi isa juurde ja 12a tütar jäi minu juurde. Vanem tütar käib ülikoolis ja mees ütles, et kuna lapsed jagatud, pole vaja meil üksteisele alimente maksta aga nüüd tema avastas, et temal kulud nii suured ja nõuab minult vanema lapse jaoks raha, kusjuures mina olen selle aasta jooksul vanemale lapsele raha andnud aga tema noorema lapse jaoks mitte midagi. Kuidas oleks õiglane ja õige edasi tegutseda. Tänud
Lahutasime ja jagasime lapsed ära - 20a tütar jäi isa juurde ja 12a tütar jäi minu juurde. Vanem tütar käib ülikoolis ja mees ütles, et kuna lapsed jagatud, pole vaja meil üksteisele alimente maksta aga nüüd tema avastas, et temal kulud nii suured ja nõuab minult vanema lapse jaoks raha, kusjuures mina olen selle aasta jooksul vanemale lapsele raha andnud aga tema noorema lapse jaoks mitte midagi. Kuidas oleks õiglane ja õige edasi tegutseda. Tänud
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vastus Teie küsimusele sõltub sellest, kui suured on kummagi lapse ülalpidamiskulud. Kui lastele tehtavad kulutused on võrdsed, ei ole tõepoolest alust kummaltki vanemalt elatise nõudmiseks. Kui aga ühe vanema kulutused on suuremad, tuleks teisel vanemal siiski elatist maksta, vastavalt siis poole ulatuses, milles tema ülalpidamiskulud on väiksemad.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ja kuidas arvestatakse abielulahutuse korral laste elupinna kulusid nagu laen, üür, kommunaalkulud?05.11.2018
Küsimus lihtne: kas ja kuidas arvestatakse abielulahutuse korral laste elupinna kulusid nagu laen, üür, kommunaalkulud jne jne? Kui lapsed jäävad elama ema juurde, siis kas minu kui isa kohustus on arvestada, et pool nendest kuludest tuleb arvestada elatisraha sisse?
Täpsuse huvides lisan, et mul pole laste parema heaolu nimel rahast kahju, aga samas: ühtlasi katan ju sel juhul ka laste ema elamispinna kulusid (mis pole põrmugi väikesed), lisaks pean toime tulema enda uue elamispinna soetamise, ülalpidamise jms-ga. Et sel juhul saab üks pool võimaluse jääda kokku lastega (lahutus pole tingitud vägivaldsusest vms-st), lisaks kaasnevad teisele poolele ka suuremad kulud.
Milline on sellistel puhkudel praktika ning kummagi poole kohustused ja õigused?
Täpsuse huvides lisan, et mul pole laste parema heaolu nimel rahast kahju, aga samas: ühtlasi katan ju sel juhul ka laste ema elamispinna kulusid (mis pole põrmugi väikesed), lisaks pean toime tulema enda uue elamispinna soetamise, ülalpidamise jms-ga. Et sel juhul saab üks pool võimaluse jääda kokku lastega (lahutus pole tingitud vägivaldsusest vms-st), lisaks kaasnevad teisele poolele ka suuremad kulud.
Milline on sellistel puhkudel praktika ning kummagi poole kohustused ja õigused?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui toimub lahkuminek/lahutus ja üks vanematest jääb igapäevaselt lapsi kasvatama, peaks lahus elav vanem täitma laste suhtes ülalpidamiskohustust eelkõige elatise maksmise teel. Laste eluasemekulud kuuluvad samuti elatise sisse, ühe lapse osa arvestatakse välja proportsionaalselt eluruumis elavate isikute arvuga ehk kui eluruumis elab nt ema koos kahe lapsega, on ühe lapse osa 1/3 eluasemekuludest ja lahus elaval vanemal tuleb kahe lapse pealt kanda pool sellest 2/3-st eluasemekulude kogusummast. Teine pool 2/3-st tuleb kanda lapsi kasvataval vanemal, samuti oma isiklik eluasemekulu (1/3).
Elatise suuruse väljaarvutamiseks tuleb kokku liita kõik laste igakuised ülalpidamiskulud (sealhulgas siis nende osa eluasemekuludest) ja jagada (üldjuhul) pooleks, ühe poole maksab lahus elav vanem elatisena ja teise poole annab lapsi kasvatav vanem vahetult kulutusi tehes.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand