Õigus
Küsimus: Kas lapse eostaja saab notariaalse kokkuleppe teha, kus ta kinnitab, et mitte kunagi välja ei ilmu ja meie elu segama ei tule?07.11.2018
Tere, mul on alla aasta vanune laps. Lapse eostajaga puudub kontakt alates 02.2017 (tema soov kuna mina ei tahtnud temaga suhtes olla). Laps minu nimel ja isadust tõestada ega alimente lapse eostajalt ma ei soovi. Ma soovin, et ta mitte kunagi meie ellu ei tuleks tagasi.
Kas lapse eostaja saab kuidagi nt mingi notariaalse paberi teha vms - kus ta kinnitab, et mitte kunagi välja ei ilmu ja meie elu segama ei tule?
Kas lapse eostaja saab kuidagi nt mingi notariaalse paberi teha vms - kus ta kinnitab, et mitte kunagi välja ei ilmu ja meie elu segama ei tule?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Sellise sisuga kokkulepe on paraku õigustühine. Kui lapse bioloogiline isa soovib oma nime kandmist lapse sünniakti ja Teie sellega ei nõustu, on tal õigus nõuda isaduse tuvastamist kohtu kaudu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas munitsipaalpolitseil on alust alustada menetlust foto põhjal ilma ise olukorda fikseerimata?07.11.2018
Tere,
Parkisin mõned minutid alal, kuhu oli märgitud, et parkimine lubatud vaid ettevõtte X klientidele. Saan aru, et eksisin kuna ei olnud parkides ettevõtte klient. Tagasi auto juurde saabudes oli kojamehe vahel prinditud tekst: "Siia tohib parkida ainult X klient poe külastamise ajaks. Teavitame, et oleme parkimiskorralduse eiramist pildistanud ja teavitanud munitsipaalpolitseid". Seejärel oli välja toodud ka Liiklusseaduse paragrahv 241.
Kas munitsipaalpolitsei on alust alustada menetlust foto põhjal ilma ise olukorda fikseerimata?
Kui siiski kõik on korrektne, kas menetlust alustatakse auto omaniku vastu (kes ei kasutanud sel hetkel autot) või kuidas tuvastatakse auto tegelik kasutaja ehk mina, kes eksisin liiklusseaduse vastu?
Parkisin mõned minutid alal, kuhu oli märgitud, et parkimine lubatud vaid ettevõtte X klientidele. Saan aru, et eksisin kuna ei olnud parkides ettevõtte klient. Tagasi auto juurde saabudes oli kojamehe vahel prinditud tekst: "Siia tohib parkida ainult X klient poe külastamise ajaks. Teavitame, et oleme parkimiskorralduse eiramist pildistanud ja teavitanud munitsipaalpolitseid". Seejärel oli välja toodud ka Liiklusseaduse paragrahv 241.
Kas munitsipaalpolitsei on alust alustada menetlust foto põhjal ilma ise olukorda fikseerimata?
Kui siiski kõik on korrektne, kas menetlust alustatakse auto omaniku vastu (kes ei kasutanud sel hetkel autot) või kuidas tuvastatakse auto tegelik kasutaja ehk mina, kes eksisin liiklusseaduse vastu?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Väärteomenetluses hinnatakse siis kogutud tõendeid, mille pinnalt langetatakse otsus kas mõjutusvahendi kohaldamise või kohaldamata jätmise kohta. Iseenesest võib foto tõendiks olla küll. Milline tähendus sellele faktiliste asjaolude tõendamise seisukohast antakse, on tõendi hindaja otsustuse ja siseveendumuse küsimus.
See, kas menetlust alustatakse auto omaniku või auto parkinud isiku suhtes, sõltub rakendatavast menetlusliigist. Alternatiivselt on võimalikud mõlemad variandid.
Küsimus: Kas tööandja peaks hüvitama tulumaksu, mis tekkis arvestusvea tõttu aga maksuamet nõuab seda minult?06.11.2018
Tere!
Küsimus maksuvabatulu kohta. Tegin aasta algul oma tööandjale avalduse maksuvaba tulu mitte arvestada (ehk siis 0). Nädal aega tagasi sain maksuametilt teatise, et minul võib tekkida tulumaksu juurde maksmis kohustus. Kuna minu palk on varieeruv siis eelnevalt ei märganud, et oleks midagi valesti. Nüüd asja uurides selgus, et viga tekkis palgaarvestuse programmis ja tööandjale oli see samuti üllatus. Selgus, et on tekkinud ca 1500 EUR-ne võlg maksuameti ees. See on väga suur summa ja selle maksmine on problemaatiline. Kuna tekkinud viga on tööandja poolne, kas tal oleks kohustus seda korvata?
Küsimus maksuvabatulu kohta. Tegin aasta algul oma tööandjale avalduse maksuvaba tulu mitte arvestada (ehk siis 0). Nädal aega tagasi sain maksuametilt teatise, et minul võib tekkida tulumaksu juurde maksmis kohustus. Kuna minu palk on varieeruv siis eelnevalt ei märganud, et oleks midagi valesti. Nüüd asja uurides selgus, et viga tekkis palgaarvestuse programmis ja tööandjale oli see samuti üllatus. Selgus, et on tekkinud ca 1500 EUR-ne võlg maksuameti ees. See on väga suur summa ja selle maksmine on problemaatiline. Kuna tekkinud viga on tööandja poolne, kas tal oleks kohustus seda korvata?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töötaja ja tööandja lepivad kokku töötasu suuruses, sealhulgas töötasu arvutamise viisis. Töötasu lepitakse kokku brutosummas. Seega töötaja teab tööle asudes, milline on tema töötasu ja oskab arvutada enda väljateenitud töötasu suurust, ka siis, kui töötasu koosneb erinevatest osadest.
Kui töötaja on saanud kogemata ja/või tööandja arvutusvea tõttu rohkem töötasu kui väljateenitud, siis on tööandjal õigus see tagasi küsida. Samasugune põhimõte kehtib ka siis, kui töötaja on saanud vähem makstud maksude tõttu suurema töötasu kui väljateenitud. Sellisel juhul tuleb vähem makstud tulumaks riigile tagasi maksta. Olenemata sellest, et viga tekkis tööaja ja tööandja vahelise arusaamatuse tõttu, ei ole töötaja saanud väiksemat töötasu, kui kokku lepitud või kandnud kahju, vaid on saanud suurema tasu kui kokkulepitud, kuid seda vähem makstud tulumaksu tõttu. Vea avastamise koormus ei lange üksnes tööandjale, vaid ka töötajale, sest töötasu kokkuleppes on kaks osapoolt ehk tööandja ja töötaja ning töötaja on oma kokkulepitud töötasu suuruses sama teadlik tööandja.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas mul on õigus kahtluse korral naiselt uurida millele minu makstav elatis kulub?06.11.2018
Tere !
Olen kahe lapse isa kes oli sunnitud välja kolima naise soovil, maksan iga kuu vabatahtlikult oma lastele 500 EUR. Kas mul on õigus kahtluse korral naiselt uurida millele see raha täpselt kulub kui ta ei käi tööl ja on pangakonto miinuses?
Olen kahe lapse isa kes oli sunnitud välja kolima naise soovil, maksan iga kuu vabatahtlikult oma lastele 500 EUR. Kas mul on õigus kahtluse korral naiselt uurida millele see raha täpselt kulub kui ta ei käi tööl ja on pangakonto miinuses?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kahjuks puudub Perekonnaseaduses õigusnorm, mis kohustaks elatist saavat vanemat esitama elatist maksvale vanemale tagasisidet/tõendeid elatise kasutamise kohta. Seaduses on vaid säte, mis kohustab vanemat kasutama elatist vaid lapse huvides, sellele saate rõhuda, kui palute ülevaadet elatise kasutamise kohta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas oma pärandiosa kinkimiseks on mingi kindel aeg?06.11.2018
Pärast abikaasa surma loobusin 3 kuu jooksul oma sundpärandi osast, mis tuli mulle automaatselt. Kavatsen oma osa kinkida, aga seoses sellega tekkis mul küsimus: kas kinkelepingu vormistamiseks on mingi kindel ajavahemik või on see minu valik, millal vormistan (surmast möödub nov. 6 kuud)? Kas pean vormistama kinkelepingu notari juures, kus esitasin loobumise ja kelle juures tütar sai oma osa kohta pärimistunnistuse. Kas on mul õigus vormistamiseks teises notaribüroos?
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Juhul kui te loobusite vaid mingist pärandi osast, siis enda päritud osaga saate teha nii nagu soovite, kuna selle omandiõigus on teile üle läinud. Kui pärimismenetlus on läbi viidud ning te olete asja pärinud, siis saate vormistada soovitud kinkelepingu. Kinkeleping sõlmitakse üldjuhul kirjalikus vormis. Kinkeleping tuleb sõlmida notari juures, kui seadusest tulenevalt on notariaalne tehingu vorm ette nähtud - näiteks kui tegemist on kinnisasjaga.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Küsimus: Kuidas on õige ja õiglane elatisraha maksta, kui mehe juures on 20-aastane täisealine meie laps ja minu juures 12-aastane?05.11.2018
Tere.
Lahutasime ja jagasime lapsed ära - 20a tütar jäi isa juurde ja 12a tütar jäi minu juurde. Vanem tütar käib ülikoolis ja mees ütles, et kuna lapsed jagatud, pole vaja meil üksteisele alimente maksta aga nüüd tema avastas, et temal kulud nii suured ja nõuab minult vanema lapse jaoks raha, kusjuures mina olen selle aasta jooksul vanemale lapsele raha andnud aga tema noorema lapse jaoks mitte midagi. Kuidas oleks õiglane ja õige edasi tegutseda. Tänud
Lahutasime ja jagasime lapsed ära - 20a tütar jäi isa juurde ja 12a tütar jäi minu juurde. Vanem tütar käib ülikoolis ja mees ütles, et kuna lapsed jagatud, pole vaja meil üksteisele alimente maksta aga nüüd tema avastas, et temal kulud nii suured ja nõuab minult vanema lapse jaoks raha, kusjuures mina olen selle aasta jooksul vanemale lapsele raha andnud aga tema noorema lapse jaoks mitte midagi. Kuidas oleks õiglane ja õige edasi tegutseda. Tänud
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vastus Teie küsimusele sõltub sellest, kui suured on kummagi lapse ülalpidamiskulud. Kui lastele tehtavad kulutused on võrdsed, ei ole tõepoolest alust kummaltki vanemalt elatise nõudmiseks. Kui aga ühe vanema kulutused on suuremad, tuleks teisel vanemal siiski elatist maksta, vastavalt siis poole ulatuses, milles tema ülalpidamiskulud on väiksemad.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ja kuidas arvestatakse abielulahutuse korral laste elupinna kulusid nagu laen, üür, kommunaalkulud?05.11.2018
Küsimus lihtne: kas ja kuidas arvestatakse abielulahutuse korral laste elupinna kulusid nagu laen, üür, kommunaalkulud jne jne? Kui lapsed jäävad elama ema juurde, siis kas minu kui isa kohustus on arvestada, et pool nendest kuludest tuleb arvestada elatisraha sisse?
Täpsuse huvides lisan, et mul pole laste parema heaolu nimel rahast kahju, aga samas: ühtlasi katan ju sel juhul ka laste ema elamispinna kulusid (mis pole põrmugi väikesed), lisaks pean toime tulema enda uue elamispinna soetamise, ülalpidamise jms-ga. Et sel juhul saab üks pool võimaluse jääda kokku lastega (lahutus pole tingitud vägivaldsusest vms-st), lisaks kaasnevad teisele poolele ka suuremad kulud.
Milline on sellistel puhkudel praktika ning kummagi poole kohustused ja õigused?
Täpsuse huvides lisan, et mul pole laste parema heaolu nimel rahast kahju, aga samas: ühtlasi katan ju sel juhul ka laste ema elamispinna kulusid (mis pole põrmugi väikesed), lisaks pean toime tulema enda uue elamispinna soetamise, ülalpidamise jms-ga. Et sel juhul saab üks pool võimaluse jääda kokku lastega (lahutus pole tingitud vägivaldsusest vms-st), lisaks kaasnevad teisele poolele ka suuremad kulud.
Milline on sellistel puhkudel praktika ning kummagi poole kohustused ja õigused?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui toimub lahkuminek/lahutus ja üks vanematest jääb igapäevaselt lapsi kasvatama, peaks lahus elav vanem täitma laste suhtes ülalpidamiskohustust eelkõige elatise maksmise teel. Laste eluasemekulud kuuluvad samuti elatise sisse, ühe lapse osa arvestatakse välja proportsionaalselt eluruumis elavate isikute arvuga ehk kui eluruumis elab nt ema koos kahe lapsega, on ühe lapse osa 1/3 eluasemekuludest ja lahus elaval vanemal tuleb kahe lapse pealt kanda pool sellest 2/3-st eluasemekulude kogusummast. Teine pool 2/3-st tuleb kanda lapsi kasvataval vanemal, samuti oma isiklik eluasemekulu (1/3).
Elatise suuruse väljaarvutamiseks tuleb kokku liita kõik laste igakuised ülalpidamiskulud (sealhulgas siis nende osa eluasemekuludest) ja jagada (üldjuhul) pooleks, ühe poole maksab lahus elav vanem elatisena ja teise poole annab lapsi kasvatav vanem vahetult kulutusi tehes.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas eksabikaasa saab oma puude tõttu minult elatist nõuda?05.11.2018
Tere,
olen lahutatud 15 aastat ja mul on uus pere ja laps. Eksnaine lapsest saadik puudega ja 16 aastat elukaaslane, kolm täiealist last ka, kas tal on õigus nõuda elatist, kuna puue on, käib ka tööl kuid mitteametlikult.
olen lahutatud 15 aastat ja mul on uus pere ja laps. Eksnaine lapsest saadik puudega ja 16 aastat elukaaslane, kolm täiealist last ka, kas tal on õigus nõuda elatist, kuna puue on, käib ka tööl kuid mitteametlikult.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ainult puude olemasolu ei anna alust endiselt abikaasalt elatise nõudmiseks, kui isik on võimeline endale ise sissetulekut teenima. Kui lahutatud abikaasa peaks seda siiski kohtu kaudu nõudma, on võimalik ilmselt tõestada, et ta on võimeline sissetuleku teenimiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kust ma leian erapooletu spetsialisti, kes hindaks veenäidu õigsust?03.11.2018
Tere,
Ma juba pöördusin ja sain vastuse: kui korteriühistu jääb endale kindlaks, et nemad ei ole näidu lugemisel eksinud, siis tuleks pöörduda erapooletu spetsialisti poole, kes kontrollib nii veemõõtja näitu, kui selle korrasolekut.
Juhul, kui selgub, et probleem on veemõõtjas endas, siis on Teil olemas ka alus, millega paluda korteriühistul arvet muuta.
Olen proovinud otsida, kuid ei leia, kust ma leian erapooletu spetsialisti, mis firma sellise teenusega tegeleb? Aitäh!
Ma juba pöördusin ja sain vastuse: kui korteriühistu jääb endale kindlaks, et nemad ei ole näidu lugemisel eksinud, siis tuleks pöörduda erapooletu spetsialisti poole, kes kontrollib nii veemõõtja näitu, kui selle korrasolekut.
Juhul, kui selgub, et probleem on veemõõtjas endas, siis on Teil olemas ka alus, millega paluda korteriühistul arvet muuta.
Olen proovinud otsida, kuid ei leia, kust ma leian erapooletu spetsialisti, mis firma sellise teenusega tegeleb? Aitäh!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mida peaks KÜ tegema, et vormistada registris muudatus, et ühistul ei ole juhatust ja ei peaks esitama aruannet?03.11.2018
Tere!
8-korteriga korteriühistu on moodustatud aastast 96. Uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse alusel on kuni kümne korteriomandiga majas korteriühistu juhtimine võimalik ka ilma juhatuseta ja kü ei peaks enam koostama ning esitama ka majandusaasta aruannet. Missugune peaks olema kü eelnev tegevus, et äriregistris vastav kanne saaks korrektselt teostatud? Kas 2018. aasta majandusaasta aruande koostamine ja esitamine sõltub ka sellest, millal muutmiskanne äriregistris kinnitatakse? Kuna on aasta lõpp, siis täpselt ei tea, kas jõuab see tegevus teha aasatal 2018 või 2019. Tänud!
8-korteriga korteriühistu on moodustatud aastast 96. Uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse alusel on kuni kümne korteriomandiga majas korteriühistu juhtimine võimalik ka ilma juhatuseta ja kü ei peaks enam koostama ning esitama ka majandusaasta aruannet. Missugune peaks olema kü eelnev tegevus, et äriregistris vastav kanne saaks korrektselt teostatud? Kas 2018. aasta majandusaasta aruande koostamine ja esitamine sõltub ka sellest, millal muutmiskanne äriregistris kinnitatakse? Kuna on aasta lõpp, siis täpselt ei tea, kas jõuab see tegevus teha aasatal 2018 või 2019. Tänud!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Arvestades asjaolul, et 2018 majandusaasta aruande koostamise ja esitamise kohustus on juhatusel (vt MTÜS § 36), siis asun seisukohale, et aruanne tuleb esitada juhul, kui juhatuse volitused on 30.juuni 2019 seisuga, ehk majandusaasta aruande esitamise tähtajal, jõus. Soovitan küsimuse üle täpsustada ka korteriühistute registrist ja/või maksuametist.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ