Õigus
Küsimus: Kas tööandjal on õigus mind enne kalendriaasta (2018) lõppu nt nädalaks puhkusele saata, kui ma ise enne märtsikuud ei soovi?31.10.2018
Tere!
Asusin tööle 3. aprillil 2018. Seega saab 3. novembril töötatud 7 kuud. Tean, et puhkust on välja töötatud võrdeliselt päevade arvuga, st 7 kuu eest jne.
Aga kas tööandjal on õigus mind enne kalendriaasta (2018) lõppu nt nädalaks puhkusele saata, kui ma seda ise absoluutselt enne märtsikuud ei soovi. Kas ma olen kohustatud selle nt nädalase puhkuse enne selle aasta 2018 lõppu vastu võtma?
Lugupidamisega,
Asusin tööle 3. aprillil 2018. Seega saab 3. novembril töötatud 7 kuud. Tean, et puhkust on välja töötatud võrdeliselt päevade arvuga, st 7 kuu eest jne.
Aga kas tööandjal on õigus mind enne kalendriaasta (2018) lõppu nt nädalaks puhkusele saata, kui ma seda ise absoluutselt enne märtsikuud ei soovi. Kas ma olen kohustatud selle nt nädalase puhkuse enne selle aasta 2018 lõppu vastu võtma?
Lugupidamisega,
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse § 69 lg 3 kohaselt teatab töötaja tööandjale puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seega kui Teie puhkus ei ole märgitud puhkuste ajakavasse, siis teatab töötaja tööandjale, millal ta põhipuhkust kasutab. Tööandja saab töötajale teha üksnes ettepaneku, millal võiks töötaja põhipuhkust kasutada, kuid töötajal on õigus keelduda.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas töötajal võib olla 2,0 ametikohta erinevates asutustes?31.10.2018
Kas töötajal võib olla 2,0 ametikohta erinevates asutustes? 8.00 kuni 16.00 ühes kohas 40 tundi nädalas E kuni R ja sama palju alates 16.00-st teises kohas 40 tundi nädalas E-R.
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 43 lg 1 kohaselt eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg). Kui töötaja töötab rohkem kui kokkulepitud tööajanorm ette näeb, siis on tegemist ületunnitööga. Ületunnitöö on kokkuleppeline, s.t töötaja ei ole kohustatud nõustuma tööandja ettepanekuga teha ületunnitööd ja sellele on ette nähtud piirangud, millest rohkem ületunnitööd teha ei tohi. TLS § 46 lg-te 1 ja 3 kohaselt ei tohi tööaeg kokku ületada keskmiselt 48 tundi (erikokkuleppega 52 tundi) seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul. Lisaks on ette nähtud igapäevane puhkeaeg, mis peab olema vähemalt 11 järjestikust tundi 24-tunnise ajavahemiku kohta (TLS 51 lg 1). See tähendab seda, et töötaja maksimaalne tööpäeva pikkus saba olla 13 tundi.
Samas vaadeldakse eelnimetatud piiranguid ühe töökoha piires. See tähendab, et ühe tööandja juures ei ole võimalik kokku leppida suuremas koormuses kui täiskoormus ehk nn 1,0 koormus. Täiskoormusele võib kokkuleppel lisanduda ületunnitöö. Kuigi seaduse eesmärk on kaitsta töötajat ületöötamise ja läbipõlemise eest, siis kahe erineva töökoha valikul vastutab töötaja ise selle eest, kuidas puhkeaeg kahe asutuse vaates tagatud on. Iga tööandja vastutab selle eest, et tema ettevõttes oleks kõigile töötajatele tagatud lubatud töö- ja puhkeaeg.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas saame keelduda akende vahetusest, kui kogu majal plaanitakse vahetada?27.10.2018
Tere! Meil ülejärgmine aasta planeeritakse kortermaja renoveerimistööd, tõenäoliselt vahetatakse kõikidel aknad, meie tahaksime panna endale teised aknad puit raamiga kas on võimalik siis säilitada endale oma aknad mitte välja vahetada kui pannakse uued aknad kõikidele teistele, saame me keelduda seaduse mõttes sellest kuidas peaks käituma ja mida kellele esitama. Tänan
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mis võimalused on meil maja remontida, kui ühegi rahastuse viisi jaoks ei saavutata konsensust?27.10.2018
Tere
9 korteriga majas on hädasti vaja alustada remondiga, et selle seisukorra halvenemine peatada (maja fassaad laguneb, katus laseb läbi, osad korstnalõõrid on tuleohtlikud), aga korteriühistu arvel pole tööde teostamiseks piisavalt raha. Kõik korteriomanikud peale ühe on nõus rahastuse saamiseks tegema keldrpinnale projekti, muutma osade pindade sihtotstarvet ja panema need müüki. Sama korteriomanik ei ole nõus ka panagalaenu võtmisega ja väidab, et pole sellel majal häda midagi. Majal on ühistu, aga ühistul ei ole juhatust.
Mis võimalused meil on kui ühegi rahastuse viisi jaoks ei saavutata konsensust? Mida me saame teha häälteenamusega?
9 korteriga majas on hädasti vaja alustada remondiga, et selle seisukorra halvenemine peatada (maja fassaad laguneb, katus laseb läbi, osad korstnalõõrid on tuleohtlikud), aga korteriühistu arvel pole tööde teostamiseks piisavalt raha. Kõik korteriomanikud peale ühe on nõus rahastuse saamiseks tegema keldrpinnale projekti, muutma osade pindade sihtotstarvet ja panema need müüki. Sama korteriomanik ei ole nõus ka panagalaenu võtmisega ja väidab, et pole sellel majal häda midagi. Majal on ühistu, aga ühistul ei ole juhatust.
Mis võimalused meil on kui ühegi rahastuse viisi jaoks ei saavutata konsensust? Mida me saame teha häälteenamusega?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kui korteriomanik ei ole uue korteriomandi loomisega nõus, siis võib iga korteriomanik või ka korteriühistu nõuda temalt uue korteriomandi moodustamiseks vajalike tahteavalduste andmist, kui:
1) olemasoleva olukorra säilitamine oleks kõiki asjaolusid arvestades vastuolus hea usu põhimõttega;
2) muudatusega ei kahjustata ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve.
Viimati nimetatud olukorra esinemist eeldatakse, kui vastavasisulise korteriomanike üldkoosoleku otsuse poolt on antud üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest.
Kokkuvõttes: uue korteriomandi moodustamiseks tuleb sõlmida kokkulepe. Kui kõik korteriomanikud ei ole sellega nõus, siis on võimalik nõuda temalt tahteavaldust kohtu kaudu.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kes korvab KÜ elumaja plaanilise renoveerimise käigus korteriomanikule tekitatud kahju?27.10.2018
Kes korvab KÜ elumaja (kanalisatsiooni püstaku) plaanilise renoveerimise käigus korteriomanikule tekitatud kahju peale uue Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustumist, kui endise Korteriomandiseaduse § 11 lg 1 p 3 enam ei kehti?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas see on alus leppetrahvi vaidlustamiseks, kui leppetrahviteatisele ei ole märgitud teenindaja allkirja?25.10.2018
Eraparklas jäi autole paigaldamata parkimiskell, kuigi parkla lepingutingimused näevad selle ette. Leppetrahviteatisele ei ole aga märgitud teenindaja allkirja. Kas see on alus leppetrahvi vaidlustamiseks? Samuti ei ole autost tehtud piltidel, mis lisati parkla e-portaali, võimalik tuvastada, et antud number kuulub just nimelt sellele autole, sest pilt on tehtud vaid numbrist ning teine pilt armatuurist, kuid sellel enam numbrit näha ei ole.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Allkirja puudumine ei pruugi iseenesest välistada leppetrahvi nõude kehtivust, kuigi ka selle üle võib vaielda.
Lõppkokkuvõttes taandub küsimus vaidluse otstarbekusele. Kui võimaliku vaidluse kulud ületavad kordi rahasummat, mille üle vaieldakse, võib vaidluse pidamine olla ebaotstarbekas.
Küsimus: Kas saab vaidlustada riikliku miinimumi summat, kuna notariaalset summat muuta ei saa?25.10.2018
Tere,
Sõlmisime abikaasaga notariaalse elatisraha lepingu, mille eesmärk oli maksta riigi poolt kehtestatud elatisraha miinimumi summast suurem summa. Tol hetkel elas laps põhimõtteliselt 100% minuga, isa suhtles lapsega ainult paar korda kuus, kui sedagi. Nüüd kus olukord on muutunud ja laps elab osaliselt isa juures (10-12 päeva kuus), on isa pöördunud kohtusse, et vaidlustada mitte notariaalses lepingus kokku lepitud lisaraha summat vaid riigi poolt kehtestatud elatisraha miinimumi (proportsionaalselt isa juures veedetud päevadega) kuna laps veedab olulise aja isa juures ja isa on ise asunud täitma neid kohustusi. Lisaks et miinimumist arvestatakse maha peretoetuse osa 50% (27,50€).
Ta on nõus edasi lisaraha maksma, kuna seda muuta ei saa, kuid miinimumi väidetavalt saab ta muuta, kuna asjaolud on muutunud?
Kas selline asi on võimalik?
Sõlmisime abikaasaga notariaalse elatisraha lepingu, mille eesmärk oli maksta riigi poolt kehtestatud elatisraha miinimumi summast suurem summa. Tol hetkel elas laps põhimõtteliselt 100% minuga, isa suhtles lapsega ainult paar korda kuus, kui sedagi. Nüüd kus olukord on muutunud ja laps elab osaliselt isa juures (10-12 päeva kuus), on isa pöördunud kohtusse, et vaidlustada mitte notariaalses lepingus kokku lepitud lisaraha summat vaid riigi poolt kehtestatud elatisraha miinimumi (proportsionaalselt isa juures veedetud päevadega) kuna laps veedab olulise aja isa juures ja isa on ise asunud täitma neid kohustusi. Lisaks et miinimumist arvestatakse maha peretoetuse osa 50% (27,50€).
Ta on nõus edasi lisaraha maksma, kuna seda muuta ei saa, kuid miinimumi väidetavalt saab ta muuta, kuna asjaolud on muutunud?
Kas selline asi on võimalik?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohtu kaudu on võimalik nõuda elatisraha suuruse muutmist juhul, kui elatis on kohtuotsusega väljamõistetud. Notariaalne leping on sõlmitud vanemate vahel, kohtuotsusega mõistetakse elatis välja lapsevanemalt lapsele, seega pooled on erinevad. Teie poolt kirjeldatud hagiga ei ole võimalik muuta notariaalset lepingut, selleks peaks lapse isa notariaalse lepingu nõuetekohaselt üles ütlema. Kuni ülesütlemiseni on notariaalne leping kehtiv.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas peale lahutust (töövõimetus abielu jooksul) on inimesel õigus nõuda abikaasalt elatist?25.10.2018
Tere,
Sugulasel on 100% töövõimetus, mille alusel saab ta igakuiselt toetust. Antud toetus on piiratud (kaks aastat veel). Seaduslik pension on tal 8 aasta pärast.
Küsimus on selline, kas peale lahutust (töövõimetus abielu jooksul) on tal õigus nõuda abikaasalt elatist? Tema töötab, saab palka, vaid väidab, et abi tema poolt ei tule.
Sugulasel on 100% töövõimetus, mille alusel saab ta igakuiselt toetust. Antud toetus on piiratud (kaks aastat veel). Seaduslik pension on tal 8 aasta pärast.
Küsimus on selline, kas peale lahutust (töövõimetus abielu jooksul) on tal õigus nõuda abikaasalt elatist? Tema töötab, saab palka, vaid väidab, et abi tema poolt ei tule.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseaduse § 73 lõige 1 sätestab, et kui lahutatud abikaasa ei suuda kas oma vanuse või oma terviseseisundi tõttu pärast lahutust ise enda ülalpidamise eest hoolitseda ning vanusest või terviseseisundist tingitud abivajadus oli abielu lahutamise ajaks olemas, võib ta nõuda endale ülalpidamist teiselt lahutatud abikaasalt. Seega antud olukorras võib isikul olla õigus nõuda ülalpidamist oma lahutatud abikaasalt, kuid tegemist on siiski vajaduspõhise elatisega, mis tähendab seda, et isiku töövõimetus takistab tal otseselt sissetuleku teenimist – kui isik saab vaatamata oma töövõimetusele ise oma sissetuleku teenitud ja vajadused kaetud, ei ole alust lahutatud abikaasalt elatise väljamõistmiseks. Elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse paljude asjaoludega, muuhulgas abivajava isiku vajaduste suurust kui ka elatise maksmiseks kohustatud isiku varanduslikku olukorda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas jaotatakse eluase lahku kolimisel?25.10.2018
2,5 aastat tagasi sai soetatud eluase, mis on mõlema elukaaslase kaasomand (50%). Kui lahku kolime ning naine lapsega ära kolib ja elukohta jääb lapse isa elama, siis mis saab minu kaasomandist? Arvesse võttes olukorda, kus mees keeldub midagi maksmast ehk seda kaasomandi osa. Kaasomandit müüa ka kahjuks ei saa ehk keegi ei osta poolt korterit.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kaasomanikul on igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. Seda tehakse kolmel erineval viisil – jagatakse reaalosadeks, müüakse ning müügitulu jagatakse peale kohustuse mahaarvamist kaasomanike vahel ja kolmanda variandina jäetakse kaasomandi osad ühe kaasomaniku ainuomandisse, kes maksab oma osa kaotanud kaasomanikule rahalist hüvitist. Esimene variant selles olukorras kõne alla ei tule, samuti teine variant (saan aru, et elukaaslane soovib eluaseme säilitada), seega peaks kaasomandi lõpetama sellist, et eluaset säilitada sooviv kaasomanik saab eluruumi täielikult enda omandisse, võtab endale üle laenukohustuse ja maksab omandi kaotanud kaasomanikule rahalist hüvitist poole eluruumi turuväärtuses, millest on maha arvatud laenukohustus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas kinnistusraamatus kajastuvat keldrikorruse korterit ehitusregistrisse saada?25.10.2018
Tere,
2013. aastal on soetatud keldrikorrusel asuv väike korter. Selle andmed aga kajastuvad ainult kinnistusraamatus, ehitusregistris sellise korteri olemasolust pole midagi kirjas. Kuidas seda sinna kanda ja kas see on üleüldse vajalik (müüa plaanis pole)?
Tänud vastuse eest!
2013. aastal on soetatud keldrikorrusel asuv väike korter. Selle andmed aga kajastuvad ainult kinnistusraamatus, ehitusregistris sellise korteri olemasolust pole midagi kirjas. Kuidas seda sinna kanda ja kas see on üleüldse vajalik (müüa plaanis pole)?
Tänud vastuse eest!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Ehitsregistris korteri kohta info puudumine ei takista korteriga seotud tehinguid, küll aga võib see mõjutada korteri väärust, mistõttu soovitan pöörduda omavalitsuse poole ning selgitada välja, kuidas probleem lahendada.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ