Õigus
Küsimus: Kas tööandjal on õigus kohustada oma töötajaid tegema töövahetusi teistes kohtades kui oma põhitöökoht?22.11.2018
Kas tööandjal on õigus kohustada oma töötajaid tegema töövahetusi teistes kohtades kui oma põhitöökoht?
St tankla teenindusjaama töötajad, kes lepingujärgselt ühes kohas, aga kuna teises sama keti jaamas pole piisavalt töötajaid, saab kohustada minema teise jaama?
St tankla teenindusjaama töötajad, kes lepingujärgselt ühes kohas, aga kuna teises sama keti jaamas pole piisavalt töötajaid, saab kohustada minema teise jaama?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Oluline töölepingu tingimus on töötamise asukoht. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 8 kohaselt peab töölepingu kirjalik dokument sisaldama töö tegemise kohta. TLS § 20 kohaselt lepitakse töötegemise kohana kokku koht, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. Töötamise asukoha kokkuleppimisel tuleb hinnata, milline on töö iseloom. Nt võib kokku leppida töötamise asukohana laiemalt kui omavalitsuse üksus siis, kui töö iseloom on liikuv, nt autojuht, kuller, müügiesindaja vms. Kokku võib leppida ka aadressi täpsusega, nt sekretäri puhul, kes täidab tööülesandeid ainult ühes kohas.
Kui Te olete tööandjaga töötamise asukohana kokku leppinud omavalitsuse täpsusega, nt Tallinn, siis on võimalik, et Te töötate erinevates ettevõtte asukohtades Tallinna piires. Näiteks võib tööandjal olla ühes linnas mitu tanklat. Sellisel juhul lepitakse töölepingus töötamise asukohana tihti kokku omavalitsuse üksuse täpsega. Kui kokkulepe töötamise asukohana on kokku lepitud Tallinn, Tartu, Viljandi vm, siis töötamine erinevates Tallinna, Tartu või Viljandi tanklates on kokkuleppega kooskõlas.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas KÜ juhatus või üldkoosolek võib nõuda korteriomaniku kasutatava panipaiga vabastamisest korteriühistu kasuks?21.11.2018
Tere!
Kas korteriühistu juhatusel või selle üldkoosolekul on õigus nõuda korteriomaniku kasutuses oleva panipaiga vabastamisest korteriühistu kasuks? Väidetavalt on ühistul soov just antud panipaika kasutada ühistu tööriistade, jalgrataste, lastevankrite ja seadmete hoiustamiseks, kuna ligipääs panipaigale on hea. Kõnealune panipaik on olnud korteriomaniku kasutuses maja valmimisest saadik ehk 30+ aastat ning ta on selle ehitamiseks ja korrashoiuks teinud minevikus kulutusi (avatäited, lukustussüsteemid, korrashoiuks avatäidete värvimine), aga neid kulutusi ühistu hüvitada ei soovi ja nõuab ruumi tasuta vabastamist.
Millise organi otsus on pädev majas selliseid küsimusi lahendama ja kas panipaiga senisel kasutajal on õigus nõuda ühistult hüvitist? Notariaalset kasutuskorda ühistus sisse seatud pole, kõiki panipaiku ja abiruume kasutatakse senini nn väljakujunenud tava alusel, mis sai alguse 1980ndatel kui maja valmis.
Kas korteriühistu juhatusel või selle üldkoosolekul on õigus nõuda korteriomaniku kasutuses oleva panipaiga vabastamisest korteriühistu kasuks? Väidetavalt on ühistul soov just antud panipaika kasutada ühistu tööriistade, jalgrataste, lastevankrite ja seadmete hoiustamiseks, kuna ligipääs panipaigale on hea. Kõnealune panipaik on olnud korteriomaniku kasutuses maja valmimisest saadik ehk 30+ aastat ning ta on selle ehitamiseks ja korrashoiuks teinud minevikus kulutusi (avatäited, lukustussüsteemid, korrashoiuks avatäidete värvimine), aga neid kulutusi ühistu hüvitada ei soovi ja nõuab ruumi tasuta vabastamist.
Millise organi otsus on pädev majas selliseid küsimusi lahendama ja kas panipaiga senisel kasutajal on õigus nõuda ühistult hüvitist? Notariaalset kasutuskorda ühistus sisse seatud pole, kõiki panipaiku ja abiruume kasutatakse senini nn väljakujunenud tava alusel, mis sai alguse 1980ndatel kui maja valmis.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Ilma õigusliku aluseta panipaiga kasutmisel ei ole korteriühistu kohustatud hüvitama panipaiga parendamiseks tehtud kulutusi.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korteriühisuse ühe liikme võlg on korteriühisuse (hilisema ühistu) solidaarne kohustus?21.11.2018
Ühel korteril meie majas tekkis suur võlgnevus haldusfirma ees. Aastatel 2011 ja 2012 andis haldusfirma nõude osadena kohtusse, nõuded rahuldati, alustati täitemenetlus. Korter müüdi enampakkumisel 2012.a. Sel ajal oli meie majas korteriühisus. 2013.a. võttis haldusfirma ühisuse rem.-fondi arvelt selle korteri haldus-hoolduskulude võlgu oleva summa.
2016.a. moodustasime korteriühistu. Lepingu haldusfirmaga lõpetasime 31.08.17. Elamu haldamise üleandmisel võttis haldusfirma selle korteri ülejäänud võlgnevuse (tasumata maksed rem.-fondi) samuti meie rem.fondi arvelt maha.
TsÜS par.6 sättestab küll kohustuse ülemineku õigusjärglasele, aga meie suhteid haldusfirmaga eelpool kirjeldatud tegevuse ajal reguleeris Korteriomandiseadus. KOS ei kehtesta ühe korteriühisuse liikme võlgnevust ühisuse solidaarse kohustusena.
Siit minu küsimused. Kas kehtivat Korteriühistuseadust saab antud asja puhul kohaldada meie ühistu (end. ühisuse) suhtes tagasiulatuvalt? Kas haldusfirma käitus õiguspäraselt?
Täitemenetlus võlgniku suhtes kestab, kuid kohtutäitur väidab, et mitte ühtki laekumist ei ole toimunud.
2016.a. moodustasime korteriühistu. Lepingu haldusfirmaga lõpetasime 31.08.17. Elamu haldamise üleandmisel võttis haldusfirma selle korteri ülejäänud võlgnevuse (tasumata maksed rem.-fondi) samuti meie rem.fondi arvelt maha.
TsÜS par.6 sättestab küll kohustuse ülemineku õigusjärglasele, aga meie suhteid haldusfirmaga eelpool kirjeldatud tegevuse ajal reguleeris Korteriomandiseadus. KOS ei kehtesta ühe korteriühisuse liikme võlgnevust ühisuse solidaarse kohustusena.
Siit minu küsimused. Kas kehtivat Korteriühistuseadust saab antud asja puhul kohaldada meie ühistu (end. ühisuse) suhtes tagasiulatuvalt? Kas haldusfirma käitus õiguspäraselt?
Täitemenetlus võlgniku suhtes kestab, kuid kohtutäitur väidab, et mitte ühtki laekumist ei ole toimunud.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korteriomanike solidaarvastutus tulenes KOS § 15 lg-st 1, mille kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Samuti on korteriomanike solidaarvastutus tuletatav võlaõigusseaduse solidaarvastutuse sätetest.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas ema hooldaval tütrel on õigus omada enda käes ema dokumente ja panga kaarti?21.11.2018
Tere.
Ema, kellel on kolm tütart, hakkas vabatahtlikult peale isa surma osaliselt hooldama vanem tütar. Ema elab oma korteris üksi ja saab üle keskmise pensioni. Vanem tütar maksab vajalikud maksud ja toob nädalas korra toidukraami, kraamib ja aitab pesta. Ema dokumendid ja pangakaart on vanema tütre käes ja tema teeb nendega tehinguid. Noorem tütar kahtlustab, et vanem õde kasutab ema raha enda tarbeks. Noorem tütar palus vanemal õel esitada pangaväljavõtted tehingute kohta. Vanem õde ei ole nõus neid näitama, selgitades, et ei ole kohustatud seda tegema. Kas tal on see õigus ja kas tal on õigus omada enda käes ema dokumente ja panga kaarti?
Ema, kellel on kolm tütart, hakkas vabatahtlikult peale isa surma osaliselt hooldama vanem tütar. Ema elab oma korteris üksi ja saab üle keskmise pensioni. Vanem tütar maksab vajalikud maksud ja toob nädalas korra toidukraami, kraamib ja aitab pesta. Ema dokumendid ja pangakaart on vanema tütre käes ja tema teeb nendega tehinguid. Noorem tütar kahtlustab, et vanem õde kasutab ema raha enda tarbeks. Noorem tütar palus vanemal õel esitada pangaväljavõtted tehingute kohta. Vanem õde ei ole nõus neid näitama, selgitades, et ei ole kohustatud seda tegema. Kas tal on see õigus ja kas tal on õigus omada enda käes ema dokumente ja panga kaarti?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ema hooldaval tütrel ei ole otseselt kohustust anda ülevaadet ema ülalpidamiseks tehtavate kulutuste kohta. Kui ema on volitanud ühte tütardest enda nimel pangatehinguid tegema, ei näe ma midagi sobimatut ka selles, et ema pangakaart on teda hooldava tütre valduses.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuhu peab täpsemalt pöörduma mees, kes tahab lapselt oma perekonnanime ära võtta?21.11.2018
Kuhu peab täpsemalt pöörduma mees, kes tahab lapselt oma perekonnanime ära võtta? Saab seda teha ka avaldusena internetis? Mis selleks täpsemalt vaja on?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ma kahjuks ei mõista täpselt Teie küsimust. Kui Teie sooviks on lapse perekonnanime muutmine, peab sellega nõus olema ka lapse ema (erandkorras võib selleks anda vastava õiguse ka kohus). Kui peate silmas seda, et tegemist ei ole Teie bioloogilise lapsega ja soovite oma nime kustutamist lapse sünniaktist, tuleb isaduse vaidlustamise hagiga kohtu poole pöörduda, arvestades seejuures vaidlustamise tähtaega. Kui aga olete lapse bioloogiline isa, puudub võimalus nö soovi korral isadusest loobumiseks (kui just ei toimu lapsendamist).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuhu pöörduda, et saada õigust, kuna keegi on anonüümselt kaevanud, et me väärkohtleme oma last ja lastekaitse käis juba meil?20.11.2018
Tere, kelle poole ma pean pöörduma oma küsimusega? Kas on ka mingi tasuta nõustamine või kuidas? Küsimus seisneb selles, et eile 12.11.2018 käis meie kodus lastekaitse. Neile oli tulnud anonüümne vihje, et meie elukaaslasega väärkohtleme oma 2-aastat last. See on täielik vale info. Kui me küsisime, kes sellise kaebuse tegi siis vastati meile, et nemad ei saa meile nime öelda kuna inimene soovis anonüümseks jääda. Lastekaitse räägib lasteaiaga kui ka mehe vanemetega, kes on kursis meie vastu tehtud vihjest, ning ka nemad kinnitavad, et me ei ole mitte kunagi oma last väärkohelnud! Kelle poole ma pean pöörduma, et teada saada, kes on sellise alatu käitumise taga? Oskate ehk mind kellegi juurde suunata? Olen nõus kasvõi kohtuni välja minema selle asjaga, sest me ei ole oma lapsele mitte kunagi liiga teinud. Ma ei tea kelle poole pöörduda. Palun abi
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Anonüümset vihjet on õigus Lastekaitsele anda igal isikul, kes märkab abivajavat last. Kui Lastekaitse seejärel tuvastab, et mingisugust väärkohtlemist toimunud ei ole, lõppebki sellega asja menetlus ja Teie oma pead sellega enam vaevama ei pea. Arusaadav, et selline tegevus on ebameeldiv, kuid Lastekaitsel on igal juhul kohustus reageerida, isegi kui tegelikkuses alust pole ja vihje esitajale jäi asjaoludest ekslik mulje.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas võin keelduda, kui lapse isa nõuab kohtu kaudu DNA testi?20.11.2018
Tere!
Mees, kellega pole mingit kooselu olnud, kuid kogemata juhtus laps, nõuab kohtu kaudu dna testi. Kas mul on õigus keelduda? Kas kohus võtab arvesse seda lapsega kokkusaamise korral, et mees on mind vaimselt terroriseerinud umbes aasta ning minu ja lapse tervisele halvasti mõjunud. On võimalik, et mingit lapsega koosolemist ei tule? Tegu on 1-kuuse beebiga.
Aitäh ette ära
Mees, kellega pole mingit kooselu olnud, kuid kogemata juhtus laps, nõuab kohtu kaudu dna testi. Kas mul on õigus keelduda? Kas kohus võtab arvesse seda lapsega kokkusaamise korral, et mees on mind vaimselt terroriseerinud umbes aasta ning minu ja lapse tervisele halvasti mõjunud. On võimalik, et mingit lapsega koosolemist ei tule? Tegu on 1-kuuse beebiga.
Aitäh ette ära
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui mees on esitanud kohtule hagi isaduse tuvastamiseks, ei ole võimalik DNA-analüüsi läbiviimisest keelduda. Kui kohus tuvastab, et mees on lapse bioloogiline isa, kantakse isa nimi lapse sünniakti ja tal tekivad lapse suhtes vanemalikud õigused ja kohustused, sealhulgas õigus lapsega suhelda. Teie poolt nimetatud asjaolud võivad mõjutada isa ja lapse suhtlemise korraldust, kuid isal peab siiski olema võimalus lapsega kohtuda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas võla sissenõudjal on õigus nõuda viivist võla pealt, mis on juba kohtutäiturile sissenõudmiseks edastatud? 20.11.2018
Tere!
Kas võla sissenõudjal on õigus nõuda viivist võla pealt, mis on juba kohtutäiturile sissenõudmiseks edastatud? Ehk, et iga päev jookseb selle nõude pealt ikkagi viivis, mis on kohtutäituri käes?
Kas võla sissenõudjal on õigus nõuda viivist võla pealt, mis on juba kohtutäiturile sissenõudmiseks edastatud? Ehk, et iga päev jookseb selle nõude pealt ikkagi viivis, mis on kohtutäituri käes?
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kuidas saada abi, kui lapse isa on vanglas ja elatusraha ei maksta?19.11.2018
Tere,
Kas ja kuidas käituda? Kas saab avalduse teha linnaosa valitsusele? Elatusraha selleks ajaks, kui lapse isa kannab vangla karistust? Laps on sama perekonnanime kandev. Kohtusse ei ole pöördunud. Saavutasime temaga kohtuvälise leppe. Nüüd oleme sellises olukorras, kus laekumisi ei tule. Kohtusse uuesti pöörduda ei tahaks. Sellega kaasnevad ka muud ressursid, aeg ja närvid.
Ette tänades!
Kas ja kuidas käituda? Kas saab avalduse teha linnaosa valitsusele? Elatusraha selleks ajaks, kui lapse isa kannab vangla karistust? Laps on sama perekonnanime kandev. Kohtusse ei ole pöördunud. Saavutasime temaga kohtuvälise leppe. Nüüd oleme sellises olukorras, kus laekumisi ei tule. Kohtusse uuesti pöörduda ei tahaks. Sellega kaasnevad ka muud ressursid, aeg ja närvid.
Ette tänades!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Omavahelist kokkulepet ei ole võimalik sundtäita ehk see ei allu täitemenetlusele (kui tegemist ei ole just vastava notariaalse kokkuleppega), seega tuleks Teil ikkagi elatise väljamõistmiseks kohtu poole pöörduda. Jõustunud kohtulahendi alusel on võimalik lapse isa suhtes algatada täitemenetlus. Kui lapse isal igasugune vara puudub, mille arvelt lapse elatisnõuet täita, on võimalik esitada nõue asenduskohustusena lapse isapoolsete vanavanemate vastu, kuid see eeldab taaskord kohtusse pöördumist (kui vanavanemad just vabatahtlikult nõuet ei täida).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saada eestis elavalt rootslasest isalt lapsele elatist?19.11.2018
Tere. Me pole abielus ja sündis laps. Laps kannab isa perekonnanime ja on kolme aastane. Läksime lahku ja nüüd isa ei taha materiaalselt toetada. Isa on rootslane ja elab eestis ja töötab juba 7 aastat. Kas oleks võimalik saada alimente.
Jään vastust ootama
Jään vastust ootama
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult lapsele elatist maksma, tuleb elatise väljamõistmiseks pöörduda kohtu poole. Selleks tuleb maakohtule esitada vastav hagiavaldus, riigilõivu sellelt hagilt tasuda ei tule. Internetist on leitav hagiavalduse blankett.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand