Õigus
Küsimus: Kas 18a laps kes õpib keskoolis, on seaduse järgi ülalpeetav?13.11.2018
Kas 18a laps kes õpib keskoolis, kuulub seaduse järgi ülalpeetavaks? Milline seadus seda reguleerib?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseaduse § 97 punkti 2 kohaselt on muuhulgas ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab keskharidust, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on õigus nõuda väiksemat elatise summat, kui käin lapsi hoidmas ja nad on ka nädalavahetustel minuga?13.11.2018
Tere,
Läksime nainsega lahku ja kolm last (1.5; 3 ja 10) jäid elama emaga. Laste ema nõuab, et maksan iga kuu 600 eurot ja käin graafiku järgi lapsi hoidmas. St ülepäeva (peale tööd, 18.00-22.00) ja kaks nädalavahetust on nad minuga. Ja ta tahab, et lapsed hakkaks veelgi rohkem minuga olema.
Kas mul on õigus nõuda väiksemat elatise summat, arvestades, et minu palk on 1100 mille eest pean maksma enda elamispinna üüri 200+ kommunaalid pluss mõned maksud veel 100 eurot.
Läksime nainsega lahku ja kolm last (1.5; 3 ja 10) jäid elama emaga. Laste ema nõuab, et maksan iga kuu 600 eurot ja käin graafiku järgi lapsi hoidmas. St ülepäeva (peale tööd, 18.00-22.00) ja kaks nädalavahetust on nad minuga. Ja ta tahab, et lapsed hakkaks veelgi rohkem minuga olema.
Kas mul on õigus nõuda väiksemat elatise summat, arvestades, et minu palk on 1100 mille eest pean maksma enda elamispinna üüri 200+ kommunaalid pluss mõned maksud veel 100 eurot.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vastus Teie küsimusele sõltub eelkõige sellest, kui suured on laste igakuised vajadused. Arvestades seda, et osalete vahetult laste kasvatuses ja teete laste ülalpidamiseks ka vahetult kulutusi, tuleb seda elatise suuruse kindlaksmääramisel kindlasti arvesse võtta. Seega kõigepealt tuleb kokku arvestada mõlema vanema poolt tehtavad ülalpidamiskulud ja seejärel arvestada elatise suurus (ülalpidamiskohustus peaks üldjuhul vanemate vahel võrdselt jaotatud olema).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kellel lasub tõendamiskohustus alimentide mittemaksmisest ning mis vabastaks meid vennaga isa hooldamiskohustusest?13.11.2018
Tere
Tean, et kohus mõistis isale kunagi välja minu ja venna elatisrahade maksmise. Minu teada pole ta aga kordagi maksnud. Kuna isa on vanemaks jäämas ja tulevikus võib esile kerkida vanuri hooldamise kohustus, siis kas mina ja mu vend oleme sellest kohustusest vabastatud, kui tema oma omadest viilinud on?
Kellel lasub tõendamiskohustus alimentide mittemaksmisest ning kas mul ja vennal on tulevikutarbeks vaja mingit tõendit, mis vabastab meid tema ülalpidamisest?
Parimat!
Tean, et kohus mõistis isale kunagi välja minu ja venna elatisrahade maksmise. Minu teada pole ta aga kordagi maksnud. Kuna isa on vanemaks jäämas ja tulevikus võib esile kerkida vanuri hooldamise kohustus, siis kas mina ja mu vend oleme sellest kohustusest vabastatud, kui tema oma omadest viilinud on?
Kellel lasub tõendamiskohustus alimentide mittemaksmisest ning kas mul ja vennal on tulevikutarbeks vaja mingit tõendit, mis vabastab meid tema ülalpidamisest?
Parimat!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui peate põhjendatuks enda vabastamist isa ülalpidamiskohustuse täitmisest, lasub Teil vastav tõendamiskoormus. Võimalusel tuleks Teil selleks hankida tõendid, mille kohaselt on isalt elatis välja mõistetud (kohtulahend) ja ka tõendid, et isa ei ole kohtulahendit täitnud – selleks sobivad täitemenetlusega seotud dokumendid. Abi võib olla ka tunnistajate kirjalikest ja suulistest tunnistustest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui elukaaslane peaks ära surema, kes maksab tema võlad, abielus me ei ole, kooselust on üks ühine laps?13.11.2018
Tere
Kui elukaaslane peaks ära surema, kes maksab tema võlad? Ametlikult me abielus ei ole. Kooselust on üks ühine laps.
Kui elukaaslane peaks ära surema, kes maksab tema võlad? Ametlikult me abielus ei ole. Kooselust on üks ühine laps.
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Kuna pärijaks on laps, siis tasub märkida, et pärandi inventuur on kohustuslik, kui pärijaks on piiratud teovõimega isik (sh ka laps), kohalik omavalitsusüksus või riik. Kui piiratud teovõimega pärija seaduslik esindaja ei ole pärija huvides pärandi inventuuri taotlenud, vastutab ta isiklikult pärandaja nende võlgade eest, mille rahuldamiseks pärandist ei jätkunud.
Pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Seega teisisõnu sellist olukorda tekkida ei saa, kus teie ühine laps pärib omale ainult võlad.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kas teovõimetuks tunnistatud vaimuhaiguse tõttu lapsevanemal on kohustus alimente maksta, kui ta ise on hooldatav?12.11.2018
Tere! Kas teovõimetuks tunnistatud vaimuhaiguse tõttu lapsevanemal on kohustus alimente maksta, kui ta ise on hooldatav?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapsevanema ülalpidamiskohustus eeltoodud asjaolude tõttu automaatselt ei lõppe, kuid kindlasti mõjutab see ülalpidamise suurust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui leppisime ära, aga naine ei ole maksekäsku tagasi võtnud?12.11.2018
Esitati makseettepanek elatise maksmiseks. Lapse isa vastuväidet ei esitanud, kuna laps ja lapse vanemad leppisid ära ja elasid juba jälle koos sel ajal. Lapse ema lubas elatise nõude tagasi võtta. Nüüd aga tuli ikkagi maksekäsk, kuna lapse ema ei olnud seda tagasi võtnud. Lapse ema väidab, et sellest ei ole midagi, kuna ta ei ole seda ju kohtutäiturile andnud täitmiseks. Mida peaks tegema, et juhul kui siiski kooselu ei laabu ja mõne aasta pärast ei tuleks uus üllatus, kus nõutakse võlga selle aja eest kui elati koos ühises majapidamises ja elatise nõudmiseks tegelikult alust ei oleks olnud?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ühest küljest oleks ilmselt võimalik tõendada, et elasite ühe perekonnana ja täitsite oma ülalpidamiskohustust vahetult, kuid kõige parem variant oleks pöörduda kohtusse kohtumääruse muutmiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas võin keelduda veearvete maksmisest seniks, kuni pole ametlikult fikseeritud veemõõtjate näidud ning väljastatud aktid?10.11.2018
Tere! Renoveerimise käigus vahetati korteris veemõõtjad. Nüüdseks on tekkinud olukord, kus haldusfirmast(sic!) helistatakse, ning küsitakse mis numbreid te saadate. Raamatupidaja ei saa millestki aru. Kogu asja puänt seisneb selles, et vahvad ehitusmehed nägid kõvasti aega ja vaeva, kuid keegi pole väljastanud veemõõtja vahetuse kohta käivat akti. Teisisõnu - keegi ei ole üles kirjutanud vanade ning uute mõõdikute näitusid. See peaks ju kohustuslik olema? Kuidas tekkinud olukorras edasi käituda? Kas võin keelduda veearvete maksmisest seniks, kuni pole ametlikult fikseeritud veemõõtjate näidud ning väljastatud aktid. Kes peaks antud olukorras kahju eest vastutust kandma?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Juhul, kui korteriühistu põhikiri sätestab, et korteriomanikud tasuvad vee- ja kanalisatsiooni eest veemõõtjanäidu alusel, siis otsustab korteriühistu, milliseid dokumente ta veemõõtja vahetusel aktsepteerib. Oluline on, et ta suudab vaidluse tekkimisel tõendada veemõõtja vahetuse hetke, vana veemõõtja lõppnäitu ning uue veemõõtja algnäitu.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas pean ma oma kuludega radiaatorid soetama ja paigaldama, kuna eelmine omanik oli need eemaldanud?10.11.2018
Tere
Ostsin korteri, milles eelmine omanik on omavoliliselt eemaldanud radiaatorid ning ehitanud küttesüsteemi ümber põrandaküttele. Tänu sellele ei lähe ka korrus kõrgemal oleval korteril radikad nii soojaks nagu peaks. KÜ nõuab minult nüüd radiaatorite tagasi paigaldamist ja seda minu kuludega. Kas pean ma oma kuludega radiaatorid soetama ja paigaldama või on see KÜ kanda.
Ette tänades
Ostsin korteri, milles eelmine omanik on omavoliliselt eemaldanud radiaatorid ning ehitanud küttesüsteemi ümber põrandaküttele. Tänu sellele ei lähe ka korrus kõrgemal oleval korteril radikad nii soojaks nagu peaks. KÜ nõuab minult nüüd radiaatorite tagasi paigaldamist ja seda minu kuludega. Kas pean ma oma kuludega radiaatorid soetama ja paigaldama või on see KÜ kanda.
Ette tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Eelmine ja tänane korteriomanik vastutavad küttesüsteemi rikkumise eest solidaarselt, mistõttu saab korteriühistu valida, kas ta nõuab küttesüsteemi taastamist ühe-, teise- või mõlema käest korraga.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas alustada, et kortermaja üle viia kaugküttele?10.11.2018
Tere!
Maja on ahiküttel ja soov on see üle viia kaugküttele (soojasõlm + küte korteritesse). Missugune peaks olema kü eelnev tegevus, et tööd saaks alustada seaduspäraselt? Korteriomanike nõusolekust (50+1) oleme teadlikud. Tänud!
Maja on ahiküttel ja soov on see üle viia kaugküttele (soojasõlm + küte korteritesse). Missugune peaks olema kü eelnev tegevus, et tööd saaks alustada seaduspäraselt? Korteriomanike nõusolekust (50+1) oleme teadlikud. Tänud!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korterelamu sisesteks ehitustöödeks tuleb koostada keskkütteprojekt, mille järel tuleb taotleda selle elluviimiseks kohaliku omavalitsuse luba.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kui üks abikaasadest on abielu ajal omandanud kinnistu, kas siis müües on abikaasa nõusolekut vaja?08.11.2018
Abielu on sõlmitud eelmisel sajandil, abieluvaralepingut vmt lepingut ei ole. Üks abikaasadest on abielu ajal omandanud kinnistu, mis ei ole kummalegi abikaasadest koduks (näiteks mets, põld, vmt). Kinnistusraamatus on ainsa omanikuna sisse kantud see sama abikaasa. Kui ta nüüd soovib kinnistut müüa, kas on tarvis teise abikaasa nõusolek? Kui ja, siis millisel kujul see peab olema (kas notariaalne või piisab lihtkirjalikust)?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui abikaasadel on varasuhteks varaühisus, on kõik abielu ajal ostutehingu alusel omandatu abikaasade ühisvara ja ühisvara võõrandamisel tuleb mõlemal abikaasal viibida notariaalse tehingu juures.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand