Õigus
Küsimus: Kas eksabikaasa saab oma puude tõttu minult elatist nõuda?05.11.2018
Tere,
olen lahutatud 15 aastat ja mul on uus pere ja laps. Eksnaine lapsest saadik puudega ja 16 aastat elukaaslane, kolm täiealist last ka, kas tal on õigus nõuda elatist, kuna puue on, käib ka tööl kuid mitteametlikult.
olen lahutatud 15 aastat ja mul on uus pere ja laps. Eksnaine lapsest saadik puudega ja 16 aastat elukaaslane, kolm täiealist last ka, kas tal on õigus nõuda elatist, kuna puue on, käib ka tööl kuid mitteametlikult.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ainult puude olemasolu ei anna alust endiselt abikaasalt elatise nõudmiseks, kui isik on võimeline endale ise sissetulekut teenima. Kui lahutatud abikaasa peaks seda siiski kohtu kaudu nõudma, on võimalik ilmselt tõestada, et ta on võimeline sissetuleku teenimiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kust ma leian erapooletu spetsialisti, kes hindaks veenäidu õigsust?03.11.2018
Tere,
Ma juba pöördusin ja sain vastuse: kui korteriühistu jääb endale kindlaks, et nemad ei ole näidu lugemisel eksinud, siis tuleks pöörduda erapooletu spetsialisti poole, kes kontrollib nii veemõõtja näitu, kui selle korrasolekut.
Juhul, kui selgub, et probleem on veemõõtjas endas, siis on Teil olemas ka alus, millega paluda korteriühistul arvet muuta.
Olen proovinud otsida, kuid ei leia, kust ma leian erapooletu spetsialisti, mis firma sellise teenusega tegeleb? Aitäh!
Ma juba pöördusin ja sain vastuse: kui korteriühistu jääb endale kindlaks, et nemad ei ole näidu lugemisel eksinud, siis tuleks pöörduda erapooletu spetsialisti poole, kes kontrollib nii veemõõtja näitu, kui selle korrasolekut.
Juhul, kui selgub, et probleem on veemõõtjas endas, siis on Teil olemas ka alus, millega paluda korteriühistul arvet muuta.
Olen proovinud otsida, kuid ei leia, kust ma leian erapooletu spetsialisti, mis firma sellise teenusega tegeleb? Aitäh!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mida peaks KÜ tegema, et vormistada registris muudatus, et ühistul ei ole juhatust ja ei peaks esitama aruannet?03.11.2018
Tere!
8-korteriga korteriühistu on moodustatud aastast 96. Uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse alusel on kuni kümne korteriomandiga majas korteriühistu juhtimine võimalik ka ilma juhatuseta ja kü ei peaks enam koostama ning esitama ka majandusaasta aruannet. Missugune peaks olema kü eelnev tegevus, et äriregistris vastav kanne saaks korrektselt teostatud? Kas 2018. aasta majandusaasta aruande koostamine ja esitamine sõltub ka sellest, millal muutmiskanne äriregistris kinnitatakse? Kuna on aasta lõpp, siis täpselt ei tea, kas jõuab see tegevus teha aasatal 2018 või 2019. Tänud!
8-korteriga korteriühistu on moodustatud aastast 96. Uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse alusel on kuni kümne korteriomandiga majas korteriühistu juhtimine võimalik ka ilma juhatuseta ja kü ei peaks enam koostama ning esitama ka majandusaasta aruannet. Missugune peaks olema kü eelnev tegevus, et äriregistris vastav kanne saaks korrektselt teostatud? Kas 2018. aasta majandusaasta aruande koostamine ja esitamine sõltub ka sellest, millal muutmiskanne äriregistris kinnitatakse? Kuna on aasta lõpp, siis täpselt ei tea, kas jõuab see tegevus teha aasatal 2018 või 2019. Tänud!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Arvestades asjaolul, et 2018 majandusaasta aruande koostamise ja esitamise kohustus on juhatusel (vt MTÜS § 36), siis asun seisukohale, et aruanne tuleb esitada juhul, kui juhatuse volitused on 30.juuni 2019 seisuga, ehk majandusaasta aruande esitamise tähtajal, jõus. Soovitan küsimuse üle täpsustada ka korteriühistute registrist ja/või maksuametist.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas kodukorra vastuvõtmine oleks abiks, et korteriomanikku, kelle korteris toimuvad kaklused, oma tegevuse eest vastutama panna?03.11.2018
Korteriühistu juhatus väidab, et ühistul ei ole mõtet kehtestada kodukorda. Samas on ühistus korteriomanik, kelle korteris toimuvad kaklused, lärmakad koosviibimised ja sellega kaasnevad öörahu rikkumised.
Siit siis küsimus, kas kodukorra vastuvõtmine oleks abiks, et sellist korteriomanikku oma tegevuse eest vastutama panna või kas ühistu juhatus saab mõnel muul moel antud korteriomanikku mõjutada?
Siit siis küsimus, kas kodukorra vastuvõtmine oleks abiks, et sellist korteriomanikku oma tegevuse eest vastutama panna või kas ühistu juhatus saab mõnel muul moel antud korteriomanikku mõjutada?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Olukorrad, kus korteriomanik ühiselureeglitele ei allu, tuleb lahendada korteriomanike üldkoosoleku kaudu, minnes äärmise vajaduse korral kuni korteri võõrandamisnõudeni välja.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korteriühistu saab nõuda torutööde teostajalt tehtavate tööde kohta garantiikirja?03.11.2018
Tere,
Mul selline probleem, et seoses köögi renoveerimisega tuli kööki tulevaid veetorusid seinale lähemale liigutada (asukoht ei muutunud), kunas need torud on nii öelda ühistu omad siis nõuab korteriühistu juhatus tehtavate tööde kohta teostajalt garantiikirja. Tööde tellija ja maksja olen mina, korteriomanik. Siit ka minu küsimus, et kas selline nõue ühistult on õiguspärane ja kas ma pean garantiikirja esitama ühistule ja kas mul on õigus küsida ka hüvitist seoses torude liigutamisega?
Mul selline probleem, et seoses köögi renoveerimisega tuli kööki tulevaid veetorusid seinale lähemale liigutada (asukoht ei muutunud), kunas need torud on nii öelda ühistu omad siis nõuab korteriühistu juhatus tehtavate tööde kohta teostajalt garantiikirja. Tööde tellija ja maksja olen mina, korteriomanik. Siit ka minu küsimus, et kas selline nõue ühistult on õiguspärane ja kas ma pean garantiikirja esitama ühistule ja kas mul on õigus küsida ka hüvitist seoses torude liigutamisega?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Eeltoodut silmas pidades ei ole garantiikirja esitamine korteriühistule vajalik, küll aga tuleb talle töö ette näidata, ning tõendada, et see on tehtud kvaliteetselt.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas vormistada oma 50% osa kinkimine abikaasale, nii et talle kuuluks siis 100%?01.11.2018
Tere!
Oleme abikaasaga OÜ-s 50/50 osanikud. Nüüd on minul soov oma osa abikaasale kinkida, kuna tegemist on mikroettevõttega, kus tema üksi majandab. Kuidas seda toimingut vormistada, et vastav muutmiskanne saaks äriregistris korrektselt tehtud? Tänud!
Oleme abikaasaga OÜ-s 50/50 osanikud. Nüüd on minul soov oma osa abikaasale kinkida, kuna tegemist on mikroettevõttega, kus tema üksi majandab. Kuidas seda toimingut vormistada, et vastav muutmiskanne saaks äriregistris korrektselt tehtud? Tänud!
Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Millised on karistused firmale, milles on üks juhatuse liige, kes ei maksa palka, vaid võtab kogu tulu sularahas?01.11.2018
Tere!
Millised on võimalikud karistused firmale, milles on 1 juhatuse liige, kes ei maksa aastaid palka, vaid võtab kogu tulu sularahana välja? Käibemaksu maksab ausalt, kuid kõik, mis üle jääb, võtab sularahana isiklikuks tarbeks.
Kui suured on sellise käitumise puhul trahvid? Kas sellise teo eest võib ka vanglasse sattuda? Kas vahele võtmise puhul võib minna ka juhatuse liikme isikliku vara kallale või on ohus vaid firma tulevik?
Millised on võimalikud karistused firmale, milles on 1 juhatuse liige, kes ei maksa aastaid palka, vaid võtab kogu tulu sularahana välja? Käibemaksu maksab ausalt, kuid kõik, mis üle jääb, võtab sularahana isiklikuks tarbeks.
Kui suured on sellise käitumise puhul trahvid? Kas sellise teo eest võib ka vanglasse sattuda? Kas vahele võtmise puhul võib minna ka juhatuse liikme isikliku vara kallale või on ohus vaid firma tulevik?
Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Maksukorralduse seaduse kohaselt, kui äriühingu seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest kohustust korraldada esindatava rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegset ning täielikku täitmist, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Samuti vastutab isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustikus sätestatud maksualase kuriteo toimepanemise eest, tema poolt toime pandud kuriteo tagajärjel tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.
Karistusseadustikust tulenevalt, maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise eesmärgil, kui sellega varjatakse maksu- või kinnipidamiskohustust või suurendatakse alusetult tagastusnõuet suurele kahjule (ehk üle 40 000 euro) vastava summa võrra või enam, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
Lisaks olukorras, kus äriühing müüakse või pankrotistub, saab uus omanik või pankrotihaldur nõuda juhatuse liikmelt „kassas“ oleva summa üleandmist.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kumb on parem ja mugavam tulevikuks elatise kokkuleppel - kas notariaalne kokkulepe või maksta kohtuotsuse alusel?01.11.2018
Tere. Olen 2 lapse isa. Küsimus on selline:
1) kui lähen lastega puhkusele näiteks nädalaks välismaale, kas ma pean siis emale maksma elatist täis summas või ikka selle nädala eest millal lapsed olid minuga saab mingi summa maha arvestada.
2) kui näiteks ostan reisi (laste ema käest raha selleks ei küsi) ja näiteks paar - kolm päeva enne minekut ema ütleb et ei anna lapsi kaasa kas saab siis tema käest kompensatsiooni küsida rikutud puhkuse eest.
3) Kumb nö kokkulepe parem ja mugavam tulevikuks elatise kokkuleppel - kas notariaalne kokkulepe elatise maksmisel või siis ikka maksta elatist läbi kohtuotsuse? olen nii palju lugenud et notariaalset kokkulepet raskem muuta kui kohtuotsust (kohtunik vähemalt kuulab sind kui sa muuta midagi tahad aga notar vaatab mida sa endise naisega oled kokku leppinud, aga nendega mõnikord päris raske kokkuleppele jõuda). Tänud
1) kui lähen lastega puhkusele näiteks nädalaks välismaale, kas ma pean siis emale maksma elatist täis summas või ikka selle nädala eest millal lapsed olid minuga saab mingi summa maha arvestada.
2) kui näiteks ostan reisi (laste ema käest raha selleks ei küsi) ja näiteks paar - kolm päeva enne minekut ema ütleb et ei anna lapsi kaasa kas saab siis tema käest kompensatsiooni küsida rikutud puhkuse eest.
3) Kumb nö kokkulepe parem ja mugavam tulevikuks elatise kokkuleppel - kas notariaalne kokkulepe elatise maksmisel või siis ikka maksta elatist läbi kohtuotsuse? olen nii palju lugenud et notariaalset kokkulepet raskem muuta kui kohtuotsust (kohtunik vähemalt kuulab sind kui sa muuta midagi tahad aga notar vaatab mida sa endise naisega oled kokku leppinud, aga nendega mõnikord päris raske kokkuleppele jõuda). Tänud
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanemate vahel ei ole sõlmitud notariaalset kokkulepet elatise maksmise osas ega ole ka kohtulahendit, millega elatis on konkreetse summana välja mõistetud, oleneb elatise suurus vanemate kokkuleppest. Milliseid mahaarvamisi võib elatist maksev vanem teha igakuisest elatisest, sõltub samuti kokkuleppest. Kui kokkuleppele ei jõuta, võib elatist saav vanem kohtusse pöörduda ja nõuda igakuiselt makstava elatise väljamõistmist konkreetses summas (sellest summast omaalgatuslikult mahaarvamisi teha ei tohi, vastasel juhul võib elatist saav vanem algatada täitemenetluse). Kas lapse emalt on võimalik nõuda kompensatsiooni lastele ostetud reisipiletite eest, on küsitav.
Ühest küljest on alati parem, kui vanemad jõuavad omavahel (notariaalsele) kokkuleppele, mitte ei lase kohtul endi eest otsustada, kuid tõepoolest on vähemalt minu hinnangul kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmine teatud osas lihtsam, kui notariaalse lepingu ülesütlemine (millele tõenäoliselt järgneb ikkagi kohtumenetlus). Kõige parem lahendus on muidugi alati vanemate omavaheline suuline või lihtkirjalik kokkulepe.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millise avalduse ja dokumendid peab esitama vene kodanik, et eestis abielluda?01.11.2018
Tere!
Mis avalduse täpselt peab esitama kui on soov pöörduda kohtu poole abielu loa saamiseks? Ja mis dokumendid vaja lisaks sellele kohtule esitada? Kas hagiavaldus või mingi muu dokumendivorm? Tegu Vene kodanikuga, kes soovib Eestis sõlmida abielu.
Mis avalduse täpselt peab esitama kui on soov pöörduda kohtu poole abielu loa saamiseks? Ja mis dokumendid vaja lisaks sellele kohtule esitada? Kas hagiavaldus või mingi muu dokumendivorm? Tegu Vene kodanikuga, kes soovib Eestis sõlmida abielu.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui abiellumine ilma abieluvõimetõendita pole võimalik, tuleb kohtule esitada avaldus abielu sõlmimise lubamiseks ilma abieluvõimetõendita. Kohtule tuleks koos avaldusega esitada isiku passi koopia ning põhjendused/tõendid selle kohta, miks ei ole võimalik hankida abieluvõimetõendit.
Parimate soovidega,
Küsimus: Mida teha, kui üks korteriühistu liige keeldub 3 eurot suuremat raamatupidamistasu maksmast?01.11.2018
Tere,
Meil on 8 korteriga maja ja on loodud ühistu, kus on juhatuses 3 liiget. Soovime vahetada raamatupidajat, aga 1 liige ei ole nõus, kuna 3 eurot kuus on maks suurem. Kõik peale 1 liikme on nõus, lubab et ei hakka maksu tasuma. Eeskirja järgi peab enamus nõus olema. Kas võime muuta ja saame nõuda tasu maksmist?
Tänud ette.
Meil on 8 korteriga maja ja on loodud ühistu, kus on juhatuses 3 liiget. Soovime vahetada raamatupidajat, aga 1 liige ei ole nõus, kuna 3 eurot kuus on maks suurem. Kõik peale 1 liikme on nõus, lubab et ei hakka maksu tasuma. Eeskirja järgi peab enamus nõus olema. Kas võime muuta ja saame nõuda tasu maksmist?
Tänud ette.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korterelamu tavapärase majanduskulude kandmises peavad osalema kõik korteriomanikud. Juhul, kui mõni korteriomanik sellest keeldub, siis piisab korteriühistul oma nõude maksmapanemisel korteriomanike üldkoosoleku otsusest ning kantud kulude tõendamisest.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ