Õigus
Küsimus: Kas lapsevanem saab volitada kolmandat isikut, et ajada lapse tervist, haridust ja sotsiaalteenuseid puudutavaid asju?15.11.2018
Kas lapsevanem saab teha volituse kolmandale isikule, et ta saaks ajada lapse tervist, haridust ja sotsiaalteenuseid puudutavaid asju?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Hooldusõiguslikke muudatusi on lapse suhtes võimalik teha vaid läbi kohtu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas pean maksma elatise lapse kontole, kui laps ei ela minuga ja lapse isa maksab kohtu poolt määratud elatist mulle?15.11.2018
Tere, soovin teada kui laps ei ela minuga ja lapse isa maksab kohtu poolt määratud elatist mulle, kas siis pean elatise kandma lapsele arvele? Kuidas oleks juriidiliselt õige?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Saan aru, et alaealine laps elab mõlemast vanemast eraldi - sellisel juhul võite lapse isa poolt makstavast elatisrahast kanda vahetult lapsega seotud kulutusi (nt lapse eluasemekulusid, kooliga seotud kulusid jms) või ka anda elatisraha otse lapsele, kes ise enda vajaduste eest hoolitseb. Kui laps saab täisealiseks, on lapsel õigus nõuda elatisraha kandmist enda isiklikule kontole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tööandja võib keelduda mul välja võtmast tasustatud puhkust ja nõuda, et teeksin tasustamata puhkuse avalduse?15.11.2018
Tere
Soovin võtta tasustatud puhkust sel aastal 2018, kuid tööandja on nõus andma vaid tasustamata puhkust. Tulin tööle septembris 2017. Põhipuhkus on 28 päeva kalendriaastas. Eelmise aasta perioodi eest (sept-dets) on mul saada puhkust 7 päeva. Eelmise aasta väljateenitud puhkuse 7 päeva viidi üle selle aasta põhipuhkuse kavasse. Ehk siis 7 päeva eelmisest aastast + 21 päeva sellest aastast puhkust olen võtnud välja juba selle aasta kevadel, kokku 28. Järele jäänud 7 päeva praeguse aasta eest (01.01.2018-31.12.2018) on hetkel kasutamata päevade hulgas.
Kui soovin puhkust veel sel aastal nt 3 päeva ulatuses, kas tööandja võib keelduda mul välja võtmast tasustatud puhkust ja nõuda, et teeksin tasustamata puhkuse avalduse?
Soovin võtta tasustatud puhkust sel aastal 2018, kuid tööandja on nõus andma vaid tasustamata puhkust. Tulin tööle septembris 2017. Põhipuhkus on 28 päeva kalendriaastas. Eelmise aasta perioodi eest (sept-dets) on mul saada puhkust 7 päeva. Eelmise aasta väljateenitud puhkuse 7 päeva viidi üle selle aasta põhipuhkuse kavasse. Ehk siis 7 päeva eelmisest aastast + 21 päeva sellest aastast puhkust olen võtnud välja juba selle aasta kevadel, kokku 28. Järele jäänud 7 päeva praeguse aasta eest (01.01.2018-31.12.2018) on hetkel kasutamata päevade hulgas.
Kui soovin puhkust veel sel aastal nt 3 päeva ulatuses, kas tööandja võib keelduda mul välja võtmast tasustatud puhkust ja nõuda, et teeksin tasustamata puhkuse avalduse?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 69 lg 2 kohaselt koostab tööandja puhkuste ajakava 31. märtsiks. Puhkuste ajakavasse märgitakse põhipuhkus ja kasutamata puhkus. Seega, kui Teie asusite tööle 2017. aastal, siis 2018 aasta puhkuste ajakavas peaks olema märgitud 2017. aasta ja 2018. aasta eest teenitav põhipuhkus ehk Teie toodud näites 7 + 28 kalendripäeva. Puhkuseid antakse vastavalt ajakavale ning ajakavas märgitud puhkuseid on TLS § 69 lg 4 kohaselt õigus muuta üksnes poolte kokkuleppel. Seega töötaja või tööandja võib teha teisele poolele ettepaneku ajakavas märgitud puhkuste aja muutmiseks, kuid teine pool ei ole kohustatud nõustuma.
Kui kõik puhkused ei ole märgitu puhkuste ajakavasse, siis TLS § 69 lg 3 kohaselt teatab töötaja puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tööandja nõusolekut tarvis pole. Küll aga võib tööandja puhkuse andmisest keelduda, kui töötaja soovitav põhipuhkus on lühem kui 7 kalendripäeva (TLS § 68 lg 5).
Mis puudutab tasustamata puhkust, siis seda saab kasutada üksnes poolte kokkuleppel. Tööandja või töötaja võib teha teisele poolele ettepaneku tasustamata puhkuse kasutamiseks, kuid teisele poolel on õigus keelduda.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kui mind katseajal vallandatakse, kas peaksin ise töölt lahkuma või laskma ennast vallandada?15.11.2018
Tere! Olen praegu katseajal olnud 3 kuud (4 kuud pidi kokku olema) ning tööandja ütles, et ma ei sobi sellele tööle, kuna teen tööd liiga aeglaselt. Täna (5.11) ütles, et mind vallandatakse 21.11. Kas peaksin töölt ise lahkuma või laskma ennast vallandada? Kas järgmist töökohta on ka kuidagi raskem saada tänu vallandamisele?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Esmalt tuleb välja selgitada, mida Te mõtlete vallandamise all. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) kohaselt on katseaja eesmärk kindlaks teha, kas töötaja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema või mitte. Katseaja käigus hindab tööandja, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel.
Kui tööandja leiab, et töötaja ei vasta katseaja eesmärkidele, siis võib ta töösuhte töötajaga TLS § 86 lg 1 alusel öelda. Oluline on lisada, et TLS § 86 lg 4 kohaselt ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga.
Kui tööandja soovib töösuhte TLS § 86 lg 1 alusel üles öelda katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu, siis peab ta tegema kirjaliku ülesütlemisavalduse ja esitama selle töötajale. Suuline ülesütlemine on TLS § 95 lg 1 kohaselt tühine. Kirjalikul avaldusel tööandja põhjendab, miks töötaja tööle ei sobinud. Kui töötaja leiab, tegemist on seaduse vastase ülesütlemisega, siis on tal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole, nõuda ülesütlemise tühisuse tuvastamist ja hüvist tühise ülesütlemise eest.
Teie pöördumisest ei selgu, kas tööandja tegi Teile kirjaliku avalduse. Kui ta pöördus Teie poole suuliselt, siis võib lihtsalt olla tegemist n.ö eelhoiatamisega. Tuleb märkida, et kui tööandja poolt kirjalikku ülesütlemisavaldust ei tulegi, siis ei ole töösuhe üles öeldud. Töötaja võib omal soovil töölt lahkuda, kuid teda ei saa selleks kohustada, see peab olema töötaja vaba tahe.
Kui töötajaga öeldakse töösuhe üles TLS § 86 lg 1 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, siis töösuhte lõppemise aluseks märgitakse töötamise registris TLS § 86 lg 1. Samas ükski uus tööandja ei pääse töötamise registris ligi töötaja varasematele töösuhetele, s.t ta ei näe, kas ja kus on töötaja varasemalt töötanud ja mis alusel on töösuhe lõpetatud. Sellise info edastamise õigus on üksnes töötajal endal.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kellele kuuluvad kortermaja keldrikorrusel olevad ruumid?14.11.2018
12 korteriga kortermaja, kolme boksiga. Iga boksi keldrikorrusel on panipaigad ja lisaks mingi ruum. Esimese boksi keldrikorrusel on: saun, kaminaruum. Teise boksi keldrikorrusel on saaliosa ja WC. Kolmanda boksi all on ka mingi ruum, praeguseni kasutamata. Enne KÜ moodustamist kasutasid kõik elanikud neid ruume ühiselt.
Üks korteriomanikest remontis isiklike rahadega ära saali osa mis asub keldrikorrusel, keskmise boksi all. KÜ-lt ja teistelt korteriomanikelt ta selleks nõusolekut ei küsinud. Nüüd väidab ta, et see saaliosa on ainult selles boksis elavate inimeste oma ja kõrval boksi elanikud peaksid maksma raha selle saali kasutamise eest või siis kinni maksma selle ruumi remondikulud.
Kellele kuuluvad keldrikorrusel olevad ruumid? Kellel on õigus kasutada neid keldrikorrusel olevaid ruume?
Üks korteriomanikest remontis isiklike rahadega ära saali osa mis asub keldrikorrusel, keskmise boksi all. KÜ-lt ja teistelt korteriomanikelt ta selleks nõusolekut ei küsinud. Nüüd väidab ta, et see saaliosa on ainult selles boksis elavate inimeste oma ja kõrval boksi elanikud peaksid maksma raha selle saali kasutamise eest või siis kinni maksma selle ruumi remondikulud.
Kellele kuuluvad keldrikorrusel olevad ruumid? Kellel on õigus kasutada neid keldrikorrusel olevaid ruume?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Eriomandi piirid on nähtavad kinnistusregistris olevast hoonejaotusplaanist. Juhul, kui hoonejaotusplaani järgi kuuluvad keldriruumid kaasomandi eseme koosseisu, siis on kõigil korteriomanikel ja võrdne õigus neid kasutada.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas tõlgendada, kui kiirmenetluse otsuse jõustumise kuupäeva ei ole?14.11.2018
Tere,
Toimus väärteo rikkumine ja nõustusin kohapeal kiirmenetlusega. Kiirmenetluse otsuse blanketid on täidetud korrektsete andmetega ja allkirjastatud koostaja ning menetlusaluse isiku poolt. Avastasin aga, et menetluse otsusel on vasakul küljel "Otsus jõustunud kuupäeva lahtritega" aga need on jäetud tühjaks e. nagu otsus poleks jõustunud?
Kuidas seda tõlgendada?
Toimus väärteo rikkumine ja nõustusin kohapeal kiirmenetlusega. Kiirmenetluse otsuse blanketid on täidetud korrektsete andmetega ja allkirjastatud koostaja ning menetlusaluse isiku poolt. Avastasin aga, et menetluse otsusel on vasakul küljel "Otsus jõustunud kuupäeva lahtritega" aga need on jäetud tühjaks e. nagu otsus poleks jõustunud?
Kuidas seda tõlgendada?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas võib lapse emale kanda võõra konto alt elatist, kui selgitusse pannakse - elatis - lapse nimi ja kellelt?14.11.2018
Tere, Kas võib näiteks lapse emale kanda võõra konto alt elatist, kui selgitusse pannakse - elatis- lapse nimi ja kellelt? On selline asi aktsepteeritav? Et oleks panga silmas puhas leht ja saaks näiteks lisaks eluaseme soetada. Hetkel on lapse emaga kokkulepe, et mina maksan lasteaia, sünnipäevad, trennid ja huviringid - on suuline kokkulepe. Kas targem oleks kanda kohe tema enda kontole raha, et vältida hilisemaid sekeldusi - hetkel maksan kohe saajale neid arveid? Ning kui pika aja jooksul saab tagasiulatuvalt elatise summa suurendamist nõuda, oletame et näiteks maksan kokkuleppel 200 eurot kuus aga 3 aasta pärast tuleb mingi uus hullus ja hakkab nõudma ülejäänud summat kohtu kaudu, kas pean lisaks ka viivist maksma? Aitäh!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vanem võib ülalpidamiskohustust täita nii vahetult kulutusi tehes kui ka elatist makstes. Kui hetkel täidate oma kohustust vahetult kulutusi tehes, on seda ju võimalik pangakonto väljavõttega tõendada.
Elatist võib maksta ka kolmandale isikule kuuluva konto alt, tuleb lihtsalt jälgida, et oleks võimalik tuvastada, et tegemist on Teie poolt lapsele makstava elatisrahaga. Selleks tuleb selgitusse märkida kelle poolt elatist makstakse, samuti lapse nimi, kellele elatist makstakse, sõna „elatis“ ja periood, mille eest elatist makstakse.
Elatist on võimalik nõuda tagasiulatuvalt kuni 1 aasta eest (kui ei ole veel elatist kohtu poolt välja mõistetud). Kui elatis on juba kohtulahendiga välja mõistetud, on võimalik elatise suuruse muutmist taotleda alates uue hagi esitamisest, tagasiulatuvalt elatise suurust ei ole võimalik muuta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui mul on kohtutäitur kukil, kas siis ma ei saa kohtulikku elatisraha suurendamist nõuda?14.11.2018
Lapse isale on määratud mitmeid aastaid tagasi kohtu poolt elatise maksmise summaks 160 eurot. Kui ma soovin seda hetkel suurendada, siis kas mul on see võimalus? Meie kohtu otsuses ei ole seda kirjas, et elatise raha tõuseks koos miinimum palgaga.
Kuna mul on endal peal kohtutäitur, siis olen kuulnud, et mul ei ole õigust ega võimalust elatise suurendamise hagi kohtusse anda.
Kuna mul on endal peal kohtutäitur, siis olen kuulnud, et mul ei ole õigust ega võimalust elatise suurendamise hagi kohtusse anda.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
See, et Teie suhtes on algatatud täitemenetlus, ei mõjuta Teie õigust pöörduda kohtusse lapse elatisraha suurendamise nõudega.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas toimub korteri pärimine kui korteris on üürnik sees?14.11.2018
Tere. Meil käib pärimismenetlus. Küsimus on selles, et lahkunul on 3 kinnisvara. 1 maja ja 2 korterit. Ühes korteris on sees üürnik, kelle üürileping lõpeb veebruaris 2019. aastal. Kuidas nüüd käituda? Kuna korter on ju osa pärandvarast, siis kas peab üürnik välja kolima? Ja kes peaks tegelema korteriga? Kas notar, kes algatas pärimismenetluse? Kui korterid seisavad tühjalt, siis kes peaks maksma sellel ajal kommunaalkulud? Tänud vastamast.
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Tähtajaline üürileping lõppeb seaduse järgi tähtaja saabumisel ning seda saab erakorraliselt ühepoolselt üles öelda vaid ühe lepingu osapoole lepingu rikkumise tõttu. Seega kui üürnik pole lepingu tingimusi rikkunud ei pea ta enne lepingu tähtaja saabumist välja kolima. Juhul Kui Te olete nõustunud pärandi vastu võtma, lähevad Teile üle kõik pärandaja õigused ja kohustused ja seega peate korteritega tegelema Teie ja maksma ka nendega seotud kulutused. Kui Te ei ole pärandit vastu võtnud kohaldatakse pärandvara hoiumeetmed kuni pärandi vastu võtmiseni ja pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Küsimus: Kas parkimist korraldaval ettevõttel on õigus määrata trahv parklas oleva liiklusmärgi eiramise eest?13.11.2018
Parkisin auto kaubanduskeskuse parklas parkimiskohale, jäi aga märkamata ajutine liiklusmärk peatumise ja parkimise keeld, kuna see asus parkla posti taga. Kas parkimist korraldaval ettevõttel (antud juhul CityPark)on õigus määrata trahv märgi eiramise eest?