Õigus
Küsimus: Kas ettevõttele toob see maksukohustuse kui kulu on ettevõtte jaoks tehtuid, kuid ostudokumendil eraisiku nimi?23.11.2018
Ettevõtte töötaja palub endale hüvitada firma jaoks tehtud ostu. Kuluarve on väljastatud eraisiku nimele, kuid tegelikult on ostud selgelt ettevõtte jaoks tehtud. Kas puhtalt fakt, et arvele on kirjutatud eraisiku nimi toob kaasa maksuhalduri tõlgenduse, et tegemist ei ole ettevõtlusega seotud kuluga ja sellega kaasneva tulumaksukohustuse? Kas kuluarvet võib ise parandada ja lisada sinna ettevõtte nimi?
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kui maksuvaba miinimum on 500€ ja ainsa sissetulekuna saadakse üüritulu 375€, kas see on tulumaksuvaba?23.11.2018
Tere,
Kui maksuvaba miinimum palgana on 500€, siis kui üüritulu saadakse nt 375€, aga see on ainus sissetulek, kas peab siis ikkagi maksma 16% (varem oli 20%?) tulumaksu? On seal vahet, kui tulu saav inimene ajutiselt Eestis ei ela, vaid on turistiviisaga teisel pool maakera.
Kui maksuvaba miinimum palgana on 500€, siis kui üüritulu saadakse nt 375€, aga see on ainus sissetulek, kas peab siis ikkagi maksma 16% (varem oli 20%?) tulumaksu? On seal vahet, kui tulu saav inimene ajutiselt Eestis ei ela, vaid on turistiviisaga teisel pool maakera.
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kas me peame maksma sotsiaalmaksu, kui meil on isiklik tervisekindlustus kindlustusfirmast?23.11.2018
Tere!
Ma olen osaühingu ainuomanik, osaühingul on kaks juhatuse liiget. Mõlemad tahame meie firmas õpetajana töötada. Mõlemad oleme EL-kodanikud, aga meil on Eestis juba ajutine elukoht - elame juba Eestis.
Kaks kuud tagasi sõlmisime juba ravikindlustuse lepingu ERGOs, seetõttu ei taha me Haigekassa kindlustust.
Küsimused on:
1. Kas me peame maksma sotsiaalmaksu, kui meil seda isiklikult pole vaja (meil on ERGO ravikindlustus ja oleme sellega rahul)?
2. Kui me peame selle eest tasuma, siis kuidas saab otsustada, mis on õige maksusumma? Näiteks me töötame firmas ainult õpetajatena, meil pole teist tulu ning me teenisime 2000 eurot. Kas peab siis 2000 euro eest sotsiaalmaksu (33%) maksma või võib selle osa ka dividendi kujul välja maksta? Mis on õige dividendiosa?
3. Kui me peame sotsiaalmaksu eest tasuma, millal peab hakkama?
Suur tänu
Ma olen osaühingu ainuomanik, osaühingul on kaks juhatuse liiget. Mõlemad tahame meie firmas õpetajana töötada. Mõlemad oleme EL-kodanikud, aga meil on Eestis juba ajutine elukoht - elame juba Eestis.
Kaks kuud tagasi sõlmisime juba ravikindlustuse lepingu ERGOs, seetõttu ei taha me Haigekassa kindlustust.
Küsimused on:
1. Kas me peame maksma sotsiaalmaksu, kui meil seda isiklikult pole vaja (meil on ERGO ravikindlustus ja oleme sellega rahul)?
2. Kui me peame selle eest tasuma, siis kuidas saab otsustada, mis on õige maksusumma? Näiteks me töötame firmas ainult õpetajatena, meil pole teist tulu ning me teenisime 2000 eurot. Kas peab siis 2000 euro eest sotsiaalmaksu (33%) maksma või võib selle osa ka dividendi kujul välja maksta? Mis on õige dividendiosa?
3. Kui me peame sotsiaalmaksu eest tasuma, millal peab hakkama?
Suur tänu
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
2. Kui üks isik on ainult juhatuse liige, siis temale dividendi maksta ei saa. Dividendi saab maksta üksnes ainuomanikule. Dividendi suuruse kinnitab ainuosanik oma otsusega. Õige maksusumma ja tululiigi määramiseks on tegemist liigmahuka analüüsiga, mis väljub portaali mahust, kuid soovitan tutvuda selle lingiga: https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/muudatused/kuidas-osauhingu-osaniku-juhatuse-liikme-ja-tootaja
3. Sotsiaalmaksu makstakse töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem, kui sotsiaalmaksuseaduses sätestatud kuumäär. Deklareerimine ja reaalne maksu tasumine toimub väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10.kuupäevaks.
Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kas mitterahalise sissemakse tegemiseks on vajalik teostada korterile esmalt hindamine?23.11.2018
Oman kinnisvara kasutatud eluruumi näol, mille soetasin umbes aasta tagasi eraisikuna. Vahepeal on korteris teostatud kapitaalremont. Nüüd sooviksin kinnisasja kasutada ettevõtte mitterahaliseks sissemakseks ja seejärel korteri juriidilise isikuna müüa. Kas mitterahalise sissemakse tegemiseks on vajalik teostada korterile esmalt hindamine? Kas ja kuidas toimub sellise jada puhul tulumaksuga maksustamine eraisikuna ning ettevõtte tehingu maksustamine käibemaksuga?
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Kui mitterahaline sissemakse ese ehk kinnisvara antakse notariaalse üleandmise lepinguga üle ettevõttele, ei teki füüsilise isiku maksustamise küsimust - ta ei saa sellest tehingust tulu. Küsimused tekivad kui omakapitalist tehakse omanikule väljamakseid.
Käibemaksu käsitluse jaoks on vaja teada oluliselt rohkem asjaolusid, mistõttu selle maksukäsitlus väljub kahjuks portaali formaadist, kuna eeldab liigmahukat analüüsi.
Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kas teise riigi residendiks hakkamisel pean eesti kinnisvara müümisel maksma tulumaksu?23.11.2018
Sain 2018 kinkelepingu alusel kinnisvara omanikuks, kus olen elanud ametlikult alates 2008. Kuna kavatsen residentsusest loobuda lähitulevikus ja pärast teise riigi residendiks saamist plaanin müüa oma eestis asuva kinnisvara (kordan, et hetkel elan seal) kas pärast müüki on mul vaja maksta tulumaksu?
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Kui maksuvabastuse aluseks on eluruumi kasutamine maksumaksja elukohana, ei rakendata maksuvabastust rohkem kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul. TuMS prg 15 lg lg 6. Seega kui korter on Teie elukoht vahetult enne võõrandamist ja teisi elukoha võõrandamisi ei ole viimase kahe aasta jooksul olnud, siis ei pea tulumaksu tasuma.
Samas kui väidate, et hakkate teise riigi residendiks, milleks hakkamisel on teatud kriteeriumid, mh elama asumine teise riiki, siis ei saa enam Eesti kodu olla Teie vahetu elukoht enne selle võõrandamist. Võimalik, et kui müük teha vahetult reidentsuse muutumise järel, siis tulumaks ei kaasne, kuid samas ei saa öelda, et see on välistatud.
Kaasus vajaks asjaolude täpsustamist.
Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kas pean kingitusena saadud korteri müügil maksma tulumaksu?23.11.2018
Minu ema kinkis minule korteri milles elan ise. Kavatsen korteri müüa suurema soetamiseks. Kas pean müüdava korteri saadud raha eest maksma tulumaksu?
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Kui maksuvabastuse aluseks on eluruumi kasutamine maksumaksja elukohana, ei rakendata maksuvabastust rohkem kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul. TuMS prg 15 lg lg 6. Seega kui korter on Teie elukoht vahetult enne võõrandamist ja teisi elukoha võõrandamisi ei ole viimase kahe aasta jooksul olnud, siis ei pea tulumaksu tasuma.
Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kas mul on jalgratturilt võimalik kahju sisse nõuda, kui vormistasime avarii, aga süüdlane jäi fikseerimata?22.11.2018
Tere, Sõitsin autoga ja minule sõitis küljeukse pihta jalgrattur. Politsei käis ka kohal, aga sai räägitud, et täidame paberid ja politsei lahkus. Täitsime paberid, joonistasime, kus keegi sõitis, kirjutasime nimed, aga kumbki meist ei kirjutanud, kes on süüdi, kes keeras kellele ette vms. Teine pool väidab, et suuliselt leppisime kokku, et igaüks kannab oma kahju ise ja mõlemad oleme süüdi ja sellepärast dokumendi peale ei läinud kirja, kes süüd tunnistab või mida kokku lepiti. Kas mul on võimalik nõuda temalt kahjutasu uksemõlgi eest või siiski mitte? Ehk kui paberile süüdlast kirja ei pandud ja väidab, et suuliselt leppisime kokku, et igaüks kannab oma kahju ise.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Tagantjärele tarkus muidugi midagi väärt ei ole ja praeguses olukorras peate selleks, et esitada nõue jalgratturi vastu tõendama, et jalgrattur oli kokkupõrkes süüdi. Sobiateks tõenditeks võivad olla võimalikud valvekaamerate vms salvestused, tunnistajate ütlused, jalgratturi enda ütlused juhtumi asjaolude kohta jm andmed, mille alusel saab sündmust nö taastada.
Võlaõigusliku üldpõhimõtte kohaselt peab teisele isikule kahju tekitanud isik tekitanud kahju hüvitama. Seega, kui Teil õnnestub tõendada, et kahju tekitamise eest on vastutav jalgrattur, siis on tal kohustus kahju hüvitada. Kui jalgrattur soovib tugineda kokkuleppele, millega Teie loobusite kahjunõudest tema vastu, siis peab jalgrattur sellise kokkuleppe olemasolu tõendama. Vaidluse korral hindab poolte esitatud tõendeid ja väiteid kohus ja teeb otsuse kujunenud siseveendumuse kohaselt.
Küsimus: Kes maksab kulud, kui isa soovib uuesti isaduse tuvastamist?22.11.2018
Tere!
Minu lapse isa nõuab nüüd uut isaduse tuvastamist. Põhjuseks, et ta pole ikkagi kindel. Laps sündis jaanuar 2016. Aprillis 2016 rahuldas kohus minu kui lapse seadusliku esindaja (ema) hagi tagaselja. Lapse isa tol korral ei andnud kohtule mingeid selgitusi. Samuti mõisteti välja elatis, mida nüüd maksab Elatisfond.
Tuvastab kohus isadust vajadusel mitu korda? Ja kui, siis kes, maksab sellega seonduvad kulud?
Minu lapse isa nõuab nüüd uut isaduse tuvastamist. Põhjuseks, et ta pole ikkagi kindel. Laps sündis jaanuar 2016. Aprillis 2016 rahuldas kohus minu kui lapse seadusliku esindaja (ema) hagi tagaselja. Lapse isa tol korral ei andnud kohtule mingeid selgitusi. Samuti mõisteti välja elatis, mida nüüd maksab Elatisfond.
Tuvastab kohus isadust vajadusel mitu korda? Ja kui, siis kes, maksab sellega seonduvad kulud?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isadus on kohtulahendiga tuvastatud, ei saa lapse isa pöörduda uuesti kohtusse isaduse tuvastamiseks. Küll aga võib lapse isal olla õigus isaduse vaidlustamiseks, kui talle on teatavaks saanud asjaolud, mis annavad selleks aluse ning nendest asjaoludest teadasaamisest ei ole veel möödunud ühte aastat. Kui kohus peaks tuvastama, et mees ei ole lapse bioloogiline isa, võib kohus jätta menetluskulud Teie kanda, kuid ei pruugi – perekonnaasjades jäävad reeglina menetluskulud poolte endi kanda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida edasi teha, kui kohtunik ei rahuldanud riikliku õigusabi taotlust?22.11.2018
Esitati hagi elatise nõudmiseks lastele. Kuna olen 100% töövõimetuse pensionär invaliidsuspensioniga, siis taotlesin riigilt õigusabi. Vastus tuli samalt kohtunikult, kes on selle protsessi kohtunik ja teatas, et riikliku õigusabi taotlus pole põhjendatud. Mida ma sel juhul edasi peaks tegema? On selge, et iseseisvalt ma ei oska kõik vajalikke asju kohtus esile tuua. Teiseks kohus on teisel pool Eesti otsas.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teil puuduvad rahalised vahendid lepingulise esindaja palkamiseks, tuleb Teil ennast kohtumenetluses ise esindada, lepingulise esindaja olemasolu ei ole tingimata vajalik.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saada elatist 3 lapsele, kui kohtutäitur ütleb, et ei ole kust võtta?22.11.2018
Tere
Küsimus elatise maksmise kohta. Minu 3 alaealise lapse ema lahkus pere juures 2,5a tagasi, kohus määras lapsed elama minu juurde ja emale kohustuse maksta elatist 150 eurot lapse kohta. Naisel on täiskasvanud poeg, kes on kooli nimekirjas, kuid koolis ei käi, elab emast eraldi (ema üüritud korteris) ja saab oma isa käest elatist. See noormees loetakse ema ülalpeetavaks, tema sissetulekut elatise näol pere sissetuleku hulka ei arvestata ja nii jäävad kolm alaealist last elatisest ilma, sest kohtutäituri sõnul pole midagi võtta. Palun hinnangut olukorrale ja võimalikke lahendusi.
Küsimus elatise maksmise kohta. Minu 3 alaealise lapse ema lahkus pere juures 2,5a tagasi, kohus määras lapsed elama minu juurde ja emale kohustuse maksta elatist 150 eurot lapse kohta. Naisel on täiskasvanud poeg, kes on kooli nimekirjas, kuid koolis ei käi, elab emast eraldi (ema üüritud korteris) ja saab oma isa käest elatist. See noormees loetakse ema ülalpeetavaks, tema sissetulekut elatise näol pere sissetuleku hulka ei arvestata ja nii jäävad kolm alaealist last elatisest ilma, sest kohtutäituri sõnul pole midagi võtta. Palun hinnangut olukorrale ja võimalikke lahendusi.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui täitemenetlus on kujunenud ebaedukakas, võiksite kaaluda täitemenetlusaegse elatisabi taotlemist. Selleks tuleb teha vastav taotlus kohtutäiturile.
Kui elatist üldse ei laeku, võiks kaaluda ka laste ema suhtes kriminaalmenetluse algatamist KarS § 169 alusel, sellel on mõnikord elatisvõlgnikule distsiplineeriv mõju.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand