Õigus

Tere, kui korteriühistul ei pea olema juhatust, siis saavad korteriomanikud korteriomanike lihthäälteenamusega langetatud üldkoosoleku otsuse alusel volitada kedagi enda hulgast sõlmima sellise sisuga lepingut, mille eesmärgiks on korteriomandite tavapärane valitsemine korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 35 mõistes.
Tavapärase valitsemisena käsitatakse eelkõige järgmisi tegevusi:
1) kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont;
2) korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimine;
3) kaasomandi eseme taastamisväärtusest lähtuva kahjukindlustuslepingu sõlmimine;
4) korteriühistu vastutuse kindlustamine;
5) kohase suurusega reservkapitali ja remondifondi loomine;
6) laenu või muu laenusarnase mõjuga rahalise kohustuse võtmine, kui selle suurus ei ületa korteriühistu eelmise majandusaasta majandamiskulude summat;
7) energiaauditi ja energiamärgise tellimine.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 45 lg 1 kohaselt on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega.

Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib juhatus küll keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele, kuid juhatuse koosoleku protokollid ja korterelamule teenust osutatavate ettevõtetega sõlmitud lepingud nende alla kindlasti ei kuulu.

Kui juhatus keeldub mõnda lepingut korteriomanikule esitamast, siis lasub juhatusel selle otsuse selgitamiskohustus. Korteriomanikul on omakorda õigus nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek. Samuti on korteriomanikul õigus pöörduda juhatuse teabe andmise kohustamiseks kohtusse.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere!

Täitemenetluse seadustiku § 132 lõige 2 sätestab, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus - välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Lugupeetud pöörduja

Kui seoses ebavõrdse tööjaotusega tekib töötajal ületunnitöö, siis töölepingu seaduse § 44 lg 1 kohaselt on töötajal õigus ületunnitöö tegemisest keelduda. Kui töötajal on tervise tõttu vastunäidustatud mõni töö või töötingimus, nt vastunäidustatud töötamine öösel, raskuste käsitsi teisaldamine, täistööajaga vms, siis tuleb tööandjale esitada vastav arsti tõend ning tööandjal tuleb seda arvesse võtta.

Kui tegemist on väga suure töökoormusega, aga töötaja jõuab etteantud töö kokkulepitud tööaja sees ära teha, st ei teki ületunnitööd ning töö pole ka arsti poolt vastu näidustatud, siis tuleb töötajal pöörduda tööandja poole ja läbi rääkida töökorralduse tingimustes, soovitavalt kirjalikult või hiljem vestlus kirjalikult fikseerida.

Kui tegemist on töökorraldusega, mille tõttu töötaja tervis halveneb, siis tuleb samuti tööandja poole pöörduda, soovitavalt kirjalikult ja paluda rikkumise lõpetamist. Tegemist on sisuliselt hoiatamisega, mis võib hiljem viia töötajapoolse erakorralise töösuhte ülesütlemiseni. Oluline on, et olukorrast oleksid olemas kirjalikud tõendid, mida saaks vaidluse korral kasutada.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt peab suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul võimaldama töötajale tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavad vaheajad.

Püstijalu töötamise näol on tegemist füüsiline töökoormuse ja sundasendis töötamisega. Kui päeva vältel tuleb seista, siis tööandja peab võimaldama puhkepause keha taastamiseks ja ülekoormuse vältimiseks.

Tööinspektsioon on teinud ka sellekohaseid sihtkontrolle. Ühest sellisest on võimalik lugeda järgnevas artiklis: http://www.kaubandus.ee/uudised/2016/12/29/tooinspektsioon-kaubanduskeskuste-poodide-tootajad-vajavad-puhkepause

Tööinspektsioonile on töötervishoiu, tööohutuse ja töösuhete teemal vihjeid aadressil vihje@ti.ee

Mis puudutab kaamerate kasutamist töötajate jälgimiseks, siis töötajate töö tegemise jälgimine kaamerate bail ei ole lubatud. Rohkem infot saate lugeda Andmekaitse Inspektsiooni poolt koostatud juhendist lk 69-75 http://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/Isikuandmed%20t%C3%B6%C3%B6suhetes%20juhendmaterjal26%2005%202014_0.pdf

Lisaküsimuste korral kaamerate paigaldamise kohta soovitame pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole e-kirja teel info@aki.ee või telefoni teel (igal tööpäeval kl 10–12 ja 14–16, neljapäeviti kl 10 12 ja 14 15) 5620 2341

Andmekaitse Inspektsiooni poole pöördumise võimalused (nt võimalus esitada sekkumis- või selgitustaotlus, rikkumisteade vms) leiate siit: http://www.aki.ee/et/inspektsioon/poordu-inspektsiooni-poole

Veel soovitame lugeda Tööinspektsiooni Tööelu aprillikuu numbrit lk 14-17, kus on artikkel kaamerate paigaldamise õiguspärasusest. Artikkel on leitav siit: http://ti.ee/est/meedia-trukised-statistika/teavitustegevus/ajakiri-tooelu/2018/

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Enne töölepingu sõlmimist räägivad töötaja ja tööandja läbi töötingimustes. Kui töötaja ja tööandja jõuavad töölepingu tingimustes osapooli rahuldavate tulemusteni, sõlmitakse kirjalik tööleping. Oluline töölepingu tingimus on muuhulgas töötamise asukoht. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 8 kohaselt peab töölepingu kirjalik dokument sisaldama töö tegemise kohta. TLS § 20 kohaselt lepitakse töötegemise kohana kokku koht, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. Töötamise asukoha kokkuleppimisel tuleb hinnata, milline on töö iseloom. Nt võib kokku leppida töötamise asukohana laiemalt kui omavalitsuse üksus siis, kui töö iseloom on liikuv, nt autojuht, kuller, müügiesindaja vms. Kokku võib leppida ka aadressi täpsusega, nt sekretäri puhul, kes täidab tööülesandeid ainult ühes kohas.

Näiteks kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötamise asukoht on Tallinn, siis on tööandja kohustatud töötajale Tallinnas kokkulepitud tingimustel töö tagama. Töötaja on omakorda nõustunud Tallinnas tööl käima. Eestis kehtivad õigusaktid ei kohusta tööandjat tasuma töötajale kodust tööle ja töölt koju sõitu. Seetõttu tasub töötajal enne tööle asumist kaaluda, kas pakutud tingimustel töö talle sobib. Nt kui töötaja elab Keilas, kuid pakutav töö tegemise koht on Tallinnas, siis kaalub töötaja, kas Tallinnas tööl käimine on talle majanduslikult mõistlik arvestades saadavat töötasu ja sõidule kuluvat raha. Kui töö tegemise kohana on kokku lepitud Eesti Vabariik, siis peab töötaja olem valmis liikuma igasse Eesti punkti ning arvestama asjaoluga, et kodust tööle ja töölt koju sõitu tööandja hüvitama ei pea.

Kui töötamise asukohana on kokkulepitud nt Tallinn, kuid tööandja saadab töötajad ajutiselt tööd tegema Paidesse, siis on tegemist eestisisese lähetusega. Ka lähetusse sõitu ja lähetusest tagasi koju sõidule kuluvat aega ei kohusta Eestis kehtivad õigusaktid tööandjat töötajale kinni maksma. Samuti ei kuulu lähetusse sõidule kuluv aeg tööaja hulka. Küll aga tuleb sellisel juhul hüvitada sõidu maksumus.

On võimalik, et teise linna või ojektile sõitmine võib kuuluda tööaja hulka. Toome selgitava näite. Kui töö tegemine saab alguse Tartust ning seejärel liigutakse edasi Tallinnasse, siis loetakse sõidu aeg tööajaks. Nt kui esmalt minnakse Tartu kontorisse/lattu, tehakse seal töötoiminguid, nt laetakse peale kaupa, siis seoses sellega on tööpäev alanud ja edasine sõit Tallinnasse on tööaeg (sest tööpäev on juba alanud) ning sõidule kuluv aeg tuleb sellisel juhul lugeda tööaja hulka.

Iseenesest on ka võimalus, et ainult ühel töötajal loetakse sõiduaeg tööaja hulka ning teistel mitte. See on sellisel juhul kui üks töötaja juhib tööautot, autos on tööandjale kuuluvad töövahendid, ehitusmaterjalid jne. See tähendab seda, et autot juhtiv töötaja täidab töökohustusi viies ehitusobjektile ehitusmaterjali. Kui nimetatud töötaja võtab autosse teised töötajad, kes sel päeval ei ole tööd teinud ning alustavad töö tegemist alles objektil, siis ongi tegu olukorraga, kus üks töötaja täidab tööandja juhiseid, allub tööandja korraldustele ehk teeb tööd ning tema sõiduaeg loetakse tööaja hulka ning teistel töötajatel on tegemist tööle/lähetusse sõidule kuluva ajaga, mida ei loeta tööaja hulka.

Seega kokkuvõttes on oluline teada, kuidas on töö reguleeritud, kas objektile sõidetakse tööautoga, kas enne objektile sõitmist tehakse töötoiminguid jne. Alles seejärel on võimalik otsustada, kas sõidule kuluv aeg kuulub tööaja hulka või mitte.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Teie küsimusele vastamiseks tuleb esmalt selgitada erinevaid ülesütlemise aluseid. Tuleb eristada, kas töötaja ütles töösuhte üles omal soovil või erakorraliselt.

Töötaja võib töösuhte igal ajal omal soovil TLS § 85 lg 1 või katseajal TLS § 86 lg 1 alusel üles öelda teatades sellest vähemalt 30 kalendripäeva ette, katseajal vähemalt 15 kalendripäeva. Töötaja ei pea ülesütlemist põhjendama, aga peab esitama kirjaliku ülesütlemisavalduse. Kui töötaja esitab kirjaliku ülesütlemisavalduse ja ülesütlemist ei põhjenda, s.t tegemist ei ole erakorralise ülesütlemisega, siis loetakse töösuhe üles öelduks omal soovil. Kui töötaja jätab etteteatamistähtaja järgimata, siis on tööandjal õigus nõuda hüvitist vähem etteteatatud aja eest. TLS ei reguleeri hüvitise suurust. Tööandja esitab töötaja ettepaneku hüvitise maksmiseks. Kui töötaja ei nõustu tööandja ettepanekuga, siis ilma töötaja kirjaliku nõusolekuta töötasust tasaarvestusi teha ei tohi, kuid tööandjal on õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole kahju hüvitise nõudega.

Töötajal on võimalik töösuhe üles öelda ka erakorraliselt TLS § 91 lg 3 alusel töötajast tuleneval põhjusel, nt lähedase haigestumise tõttu, mis tõttu ei ole võimalik enam töösuhet jätkata. Sellisel juhul teeb töötaja kirjaliku ülesütlemisavalduse, märgib avaldusele põhjuse ning ühtlasi märgib ka põhjuse, miks ei ole etteteatamistähtaja järgimine võimalik. Lisaks esitab töötaja tõendi. Põhjendatud erakorralise ülesütlemise ja etteteatamistähtaja mitte järgimise korral ei saa tööandja nõud hüvitist vähem etteteatatud aja mitte järgimise eest.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Teie kirjast ei selgu kahjuks, kuidas tööandja puhkusetasu on arvestanud. Puhkusetasu arvestamiseks liidab tööandja eelneva kuue kuu töötasud, mis töötaja on teeninud. Seejärel liidab kokku sama ajavahemiku ehk sama kuue kuu kalendripäevad, millest on maha arvatud riigipühad ja kalendripäevad, mil töötaja viibis töölt seaduslikul alusel eemal, nt haiguslehel, õppepuhkusel vm. Kuue kuu töötasud jagatakse kuue kuu kalendripäevadega. Saadud vastus on ühe kalendripäeva keskmine töötasu. Puhkusetasu arvutamiseks korrutatakse keskmine kalendripäeva töötasu puhkusel viibitud päevade arvuga.

Seega puhkusetasu arvutamisel ei mängi rolli töötaja tundide arv, töökoormus või see, kuidas tööajanorm puhkusel olemise tõttu väheneb. Põhipuhkust antakse kalendripäevades ja iga kalendripäeva eest (v.a riigipühad, siis ei saa töötaja põhipuhkust kasutada) makstakse kalendripäevapõhist puhkusetasu. Jääb arusaamatuks, mida tähendab puhkusetasu 80h eest. Kuid olulisem tundide arvu välja toomisest on süveneda sellesse, kuidas puhkusetasu on arvutatud. Kui puhkusetasu on arvutatud kalendripäeva põhiselt, siis on tegemist korrektse põhipuhkusetasu arvutamisega.

Mis puudutab tööajanormi, siis kui töötaja töötab osalise koormusega arvestuslikult 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas (nn 0,5 koormus), siis üldjuhul väheneb tema tööajanorm 4 tundi iga kalendaarse tööpäeva (E-R, va riigipühad) kohta, mil ta viibis puhkusel. Näiteks kui töötaja viibib põhipuhkusel 19.11-28.11 (10 kalendripäeva, millest 8 on kalendaarsed tööpäevad), siis tema novembrikuu tööajanorm väheneb 8 x 4 = 32 tundi.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töötukassas on võimalik ennast tööotsijana võtta arvele peale töösuhte lõppemist. Teie kirjast ei selgu, millal lõpeb/lõppes töösuhe. Kui Teie töösuhe on lõppenud, siis ei saa Te enam lapsehoolduspuhkusel viibida. Lapsehoolduspuhkus lõpeb koos töösuhte lõppemisega.

Lisaks töösuhte lõppemisele on oluline asjaolu, kas tööandja on teinud töötamise registrisse kande töösuhte lõppemise kohta. Kui kanne on tegemata, siis on Teil võimalik nõuda töövaidluskomisjonis või kohtus töösuhte lõppemise tuvastamist ja kaasnõudena töötamise registri kande tegemist. Kui töötajal tekib kahju kande tegemata jätmise või vale kande tõttu, nt ei saa töötuskindlustushüvitist, siis on võimalik esitada tööandja vastu ka kahju hüvitamise nõue.

Seega esmalt tuleb kindlaks teha, millal lõppes Teie töösuhe (mitte millal anti avaldus või millal toimub töövaidluskomisjoni istung) ja peale töösuhte lõppemist on võimalik ennast tööotsijana arvele võtta.

Olenevalt vaidluse sisust, on võimalik, et töövaidluskomisjoni otsuse tulemusena muudetakse töötamise registris töösuhte lõppemise alus ja see võib mõjutada Töötukassast saadavaid hüvitist.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Juhatuse liikme lepingut reguleerib võlaõigusseadus. Võlaõigusseaduses ei ole sätestatud kohustuslike hüvitisi lepingu lõppemisel või ülesütlemisel. Pooltel on võimalik erinevates hüvedes lepingus kokku leppida. Koondamist ja hüvitist koondamise korral reguleerib töölepingu seadus, mis ei laiene juhatuse liikme lepingule.

Seega kui juhatuse liikme lepingus pole lepingu lõppemise juhul kokku lepitud hüvitise saamist, siis töölepingu seaduses sätestatud koondamise regulatsioon juhatuse liikme lepingule ei laiene.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).