Õigus
Küsimus: Kas mitterahalise sissemakse tegemiseks on vajalik teostada korterile esmalt hindamine?23.11.2018
Oman kinnisvara kasutatud eluruumi näol, mille soetasin umbes aasta tagasi eraisikuna. Vahepeal on korteris teostatud kapitaalremont. Nüüd sooviksin kinnisasja kasutada ettevõtte mitterahaliseks sissemakseks ja seejärel korteri juriidilise isikuna müüa. Kas mitterahalise sissemakse tegemiseks on vajalik teostada korterile esmalt hindamine? Kas ja kuidas toimub sellise jada puhul tulumaksuga maksustamine eraisikuna ning ettevõtte tehingu maksustamine käibemaksuga?
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Kui mitterahaline sissemakse ese ehk kinnisvara antakse notariaalse üleandmise lepinguga üle ettevõttele, ei teki füüsilise isiku maksustamise küsimust - ta ei saa sellest tehingust tulu. Küsimused tekivad kui omakapitalist tehakse omanikule väljamakseid.
Käibemaksu käsitluse jaoks on vaja teada oluliselt rohkem asjaolusid, mistõttu selle maksukäsitlus väljub kahjuks portaali formaadist, kuna eeldab liigmahukat analüüsi.
Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kas teise riigi residendiks hakkamisel pean eesti kinnisvara müümisel maksma tulumaksu?23.11.2018
Sain 2018 kinkelepingu alusel kinnisvara omanikuks, kus olen elanud ametlikult alates 2008. Kuna kavatsen residentsusest loobuda lähitulevikus ja pärast teise riigi residendiks saamist plaanin müüa oma eestis asuva kinnisvara (kordan, et hetkel elan seal) kas pärast müüki on mul vaja maksta tulumaksu?
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Kui maksuvabastuse aluseks on eluruumi kasutamine maksumaksja elukohana, ei rakendata maksuvabastust rohkem kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul. TuMS prg 15 lg lg 6. Seega kui korter on Teie elukoht vahetult enne võõrandamist ja teisi elukoha võõrandamisi ei ole viimase kahe aasta jooksul olnud, siis ei pea tulumaksu tasuma.
Samas kui väidate, et hakkate teise riigi residendiks, milleks hakkamisel on teatud kriteeriumid, mh elama asumine teise riiki, siis ei saa enam Eesti kodu olla Teie vahetu elukoht enne selle võõrandamist. Võimalik, et kui müük teha vahetult reidentsuse muutumise järel, siis tulumaks ei kaasne, kuid samas ei saa öelda, et see on välistatud.
Kaasus vajaks asjaolude täpsustamist.
Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kas pean kingitusena saadud korteri müügil maksma tulumaksu?23.11.2018
Minu ema kinkis minule korteri milles elan ise. Kavatsen korteri müüa suurema soetamiseks. Kas pean müüdava korteri saadud raha eest maksma tulumaksu?
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Kui maksuvabastuse aluseks on eluruumi kasutamine maksumaksja elukohana, ei rakendata maksuvabastust rohkem kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul. TuMS prg 15 lg lg 6. Seega kui korter on Teie elukoht vahetult enne võõrandamist ja teisi elukoha võõrandamisi ei ole viimase kahe aasta jooksul olnud, siis ei pea tulumaksu tasuma.
Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kas mul on jalgratturilt võimalik kahju sisse nõuda, kui vormistasime avarii, aga süüdlane jäi fikseerimata?22.11.2018
Tere, Sõitsin autoga ja minule sõitis küljeukse pihta jalgrattur. Politsei käis ka kohal, aga sai räägitud, et täidame paberid ja politsei lahkus. Täitsime paberid, joonistasime, kus keegi sõitis, kirjutasime nimed, aga kumbki meist ei kirjutanud, kes on süüdi, kes keeras kellele ette vms. Teine pool väidab, et suuliselt leppisime kokku, et igaüks kannab oma kahju ise ja mõlemad oleme süüdi ja sellepärast dokumendi peale ei läinud kirja, kes süüd tunnistab või mida kokku lepiti. Kas mul on võimalik nõuda temalt kahjutasu uksemõlgi eest või siiski mitte? Ehk kui paberile süüdlast kirja ei pandud ja väidab, et suuliselt leppisime kokku, et igaüks kannab oma kahju ise.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Tagantjärele tarkus muidugi midagi väärt ei ole ja praeguses olukorras peate selleks, et esitada nõue jalgratturi vastu tõendama, et jalgrattur oli kokkupõrkes süüdi. Sobiateks tõenditeks võivad olla võimalikud valvekaamerate vms salvestused, tunnistajate ütlused, jalgratturi enda ütlused juhtumi asjaolude kohta jm andmed, mille alusel saab sündmust nö taastada.
Võlaõigusliku üldpõhimõtte kohaselt peab teisele isikule kahju tekitanud isik tekitanud kahju hüvitama. Seega, kui Teil õnnestub tõendada, et kahju tekitamise eest on vastutav jalgrattur, siis on tal kohustus kahju hüvitada. Kui jalgrattur soovib tugineda kokkuleppele, millega Teie loobusite kahjunõudest tema vastu, siis peab jalgrattur sellise kokkuleppe olemasolu tõendama. Vaidluse korral hindab poolte esitatud tõendeid ja väiteid kohus ja teeb otsuse kujunenud siseveendumuse kohaselt.
Küsimus: Kes maksab kulud, kui isa soovib uuesti isaduse tuvastamist?22.11.2018
Tere!
Minu lapse isa nõuab nüüd uut isaduse tuvastamist. Põhjuseks, et ta pole ikkagi kindel. Laps sündis jaanuar 2016. Aprillis 2016 rahuldas kohus minu kui lapse seadusliku esindaja (ema) hagi tagaselja. Lapse isa tol korral ei andnud kohtule mingeid selgitusi. Samuti mõisteti välja elatis, mida nüüd maksab Elatisfond.
Tuvastab kohus isadust vajadusel mitu korda? Ja kui, siis kes, maksab sellega seonduvad kulud?
Minu lapse isa nõuab nüüd uut isaduse tuvastamist. Põhjuseks, et ta pole ikkagi kindel. Laps sündis jaanuar 2016. Aprillis 2016 rahuldas kohus minu kui lapse seadusliku esindaja (ema) hagi tagaselja. Lapse isa tol korral ei andnud kohtule mingeid selgitusi. Samuti mõisteti välja elatis, mida nüüd maksab Elatisfond.
Tuvastab kohus isadust vajadusel mitu korda? Ja kui, siis kes, maksab sellega seonduvad kulud?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isadus on kohtulahendiga tuvastatud, ei saa lapse isa pöörduda uuesti kohtusse isaduse tuvastamiseks. Küll aga võib lapse isal olla õigus isaduse vaidlustamiseks, kui talle on teatavaks saanud asjaolud, mis annavad selleks aluse ning nendest asjaoludest teadasaamisest ei ole veel möödunud ühte aastat. Kui kohus peaks tuvastama, et mees ei ole lapse bioloogiline isa, võib kohus jätta menetluskulud Teie kanda, kuid ei pruugi – perekonnaasjades jäävad reeglina menetluskulud poolte endi kanda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida edasi teha, kui kohtunik ei rahuldanud riikliku õigusabi taotlust?22.11.2018
Esitati hagi elatise nõudmiseks lastele. Kuna olen 100% töövõimetuse pensionär invaliidsuspensioniga, siis taotlesin riigilt õigusabi. Vastus tuli samalt kohtunikult, kes on selle protsessi kohtunik ja teatas, et riikliku õigusabi taotlus pole põhjendatud. Mida ma sel juhul edasi peaks tegema? On selge, et iseseisvalt ma ei oska kõik vajalikke asju kohtus esile tuua. Teiseks kohus on teisel pool Eesti otsas.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teil puuduvad rahalised vahendid lepingulise esindaja palkamiseks, tuleb Teil ennast kohtumenetluses ise esindada, lepingulise esindaja olemasolu ei ole tingimata vajalik.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saada elatist 3 lapsele, kui kohtutäitur ütleb, et ei ole kust võtta?22.11.2018
Tere
Küsimus elatise maksmise kohta. Minu 3 alaealise lapse ema lahkus pere juures 2,5a tagasi, kohus määras lapsed elama minu juurde ja emale kohustuse maksta elatist 150 eurot lapse kohta. Naisel on täiskasvanud poeg, kes on kooli nimekirjas, kuid koolis ei käi, elab emast eraldi (ema üüritud korteris) ja saab oma isa käest elatist. See noormees loetakse ema ülalpeetavaks, tema sissetulekut elatise näol pere sissetuleku hulka ei arvestata ja nii jäävad kolm alaealist last elatisest ilma, sest kohtutäituri sõnul pole midagi võtta. Palun hinnangut olukorrale ja võimalikke lahendusi.
Küsimus elatise maksmise kohta. Minu 3 alaealise lapse ema lahkus pere juures 2,5a tagasi, kohus määras lapsed elama minu juurde ja emale kohustuse maksta elatist 150 eurot lapse kohta. Naisel on täiskasvanud poeg, kes on kooli nimekirjas, kuid koolis ei käi, elab emast eraldi (ema üüritud korteris) ja saab oma isa käest elatist. See noormees loetakse ema ülalpeetavaks, tema sissetulekut elatise näol pere sissetuleku hulka ei arvestata ja nii jäävad kolm alaealist last elatisest ilma, sest kohtutäituri sõnul pole midagi võtta. Palun hinnangut olukorrale ja võimalikke lahendusi.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui täitemenetlus on kujunenud ebaedukakas, võiksite kaaluda täitemenetlusaegse elatisabi taotlemist. Selleks tuleb teha vastav taotlus kohtutäiturile.
Kui elatist üldse ei laeku, võiks kaaluda ka laste ema suhtes kriminaalmenetluse algatamist KarS § 169 alusel, sellel on mõnikord elatisvõlgnikule distsiplineeriv mõju.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tööandjal on õigus kohustada oma töötajaid tegema töövahetusi teistes kohtades kui oma põhitöökoht?22.11.2018
Kas tööandjal on õigus kohustada oma töötajaid tegema töövahetusi teistes kohtades kui oma põhitöökoht?
St tankla teenindusjaama töötajad, kes lepingujärgselt ühes kohas, aga kuna teises sama keti jaamas pole piisavalt töötajaid, saab kohustada minema teise jaama?
St tankla teenindusjaama töötajad, kes lepingujärgselt ühes kohas, aga kuna teises sama keti jaamas pole piisavalt töötajaid, saab kohustada minema teise jaama?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Oluline töölepingu tingimus on töötamise asukoht. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 8 kohaselt peab töölepingu kirjalik dokument sisaldama töö tegemise kohta. TLS § 20 kohaselt lepitakse töötegemise kohana kokku koht, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. Töötamise asukoha kokkuleppimisel tuleb hinnata, milline on töö iseloom. Nt võib kokku leppida töötamise asukohana laiemalt kui omavalitsuse üksus siis, kui töö iseloom on liikuv, nt autojuht, kuller, müügiesindaja vms. Kokku võib leppida ka aadressi täpsusega, nt sekretäri puhul, kes täidab tööülesandeid ainult ühes kohas.
Kui Te olete tööandjaga töötamise asukohana kokku leppinud omavalitsuse täpsusega, nt Tallinn, siis on võimalik, et Te töötate erinevates ettevõtte asukohtades Tallinna piires. Näiteks võib tööandjal olla ühes linnas mitu tanklat. Sellisel juhul lepitakse töölepingus töötamise asukohana tihti kokku omavalitsuse üksuse täpsega. Kui kokkulepe töötamise asukohana on kokku lepitud Tallinn, Tartu, Viljandi vm, siis töötamine erinevates Tallinna, Tartu või Viljandi tanklates on kokkuleppega kooskõlas.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas KÜ juhatus või üldkoosolek võib nõuda korteriomaniku kasutatava panipaiga vabastamisest korteriühistu kasuks?21.11.2018
Tere!
Kas korteriühistu juhatusel või selle üldkoosolekul on õigus nõuda korteriomaniku kasutuses oleva panipaiga vabastamisest korteriühistu kasuks? Väidetavalt on ühistul soov just antud panipaika kasutada ühistu tööriistade, jalgrataste, lastevankrite ja seadmete hoiustamiseks, kuna ligipääs panipaigale on hea. Kõnealune panipaik on olnud korteriomaniku kasutuses maja valmimisest saadik ehk 30+ aastat ning ta on selle ehitamiseks ja korrashoiuks teinud minevikus kulutusi (avatäited, lukustussüsteemid, korrashoiuks avatäidete värvimine), aga neid kulutusi ühistu hüvitada ei soovi ja nõuab ruumi tasuta vabastamist.
Millise organi otsus on pädev majas selliseid küsimusi lahendama ja kas panipaiga senisel kasutajal on õigus nõuda ühistult hüvitist? Notariaalset kasutuskorda ühistus sisse seatud pole, kõiki panipaiku ja abiruume kasutatakse senini nn väljakujunenud tava alusel, mis sai alguse 1980ndatel kui maja valmis.
Kas korteriühistu juhatusel või selle üldkoosolekul on õigus nõuda korteriomaniku kasutuses oleva panipaiga vabastamisest korteriühistu kasuks? Väidetavalt on ühistul soov just antud panipaika kasutada ühistu tööriistade, jalgrataste, lastevankrite ja seadmete hoiustamiseks, kuna ligipääs panipaigale on hea. Kõnealune panipaik on olnud korteriomaniku kasutuses maja valmimisest saadik ehk 30+ aastat ning ta on selle ehitamiseks ja korrashoiuks teinud minevikus kulutusi (avatäited, lukustussüsteemid, korrashoiuks avatäidete värvimine), aga neid kulutusi ühistu hüvitada ei soovi ja nõuab ruumi tasuta vabastamist.
Millise organi otsus on pädev majas selliseid küsimusi lahendama ja kas panipaiga senisel kasutajal on õigus nõuda ühistult hüvitist? Notariaalset kasutuskorda ühistus sisse seatud pole, kõiki panipaiku ja abiruume kasutatakse senini nn väljakujunenud tava alusel, mis sai alguse 1980ndatel kui maja valmis.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Ilma õigusliku aluseta panipaiga kasutmisel ei ole korteriühistu kohustatud hüvitama panipaiga parendamiseks tehtud kulutusi.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korteriühisuse ühe liikme võlg on korteriühisuse (hilisema ühistu) solidaarne kohustus?21.11.2018
Ühel korteril meie majas tekkis suur võlgnevus haldusfirma ees. Aastatel 2011 ja 2012 andis haldusfirma nõude osadena kohtusse, nõuded rahuldati, alustati täitemenetlus. Korter müüdi enampakkumisel 2012.a. Sel ajal oli meie majas korteriühisus. 2013.a. võttis haldusfirma ühisuse rem.-fondi arvelt selle korteri haldus-hoolduskulude võlgu oleva summa.
2016.a. moodustasime korteriühistu. Lepingu haldusfirmaga lõpetasime 31.08.17. Elamu haldamise üleandmisel võttis haldusfirma selle korteri ülejäänud võlgnevuse (tasumata maksed rem.-fondi) samuti meie rem.fondi arvelt maha.
TsÜS par.6 sättestab küll kohustuse ülemineku õigusjärglasele, aga meie suhteid haldusfirmaga eelpool kirjeldatud tegevuse ajal reguleeris Korteriomandiseadus. KOS ei kehtesta ühe korteriühisuse liikme võlgnevust ühisuse solidaarse kohustusena.
Siit minu küsimused. Kas kehtivat Korteriühistuseadust saab antud asja puhul kohaldada meie ühistu (end. ühisuse) suhtes tagasiulatuvalt? Kas haldusfirma käitus õiguspäraselt?
Täitemenetlus võlgniku suhtes kestab, kuid kohtutäitur väidab, et mitte ühtki laekumist ei ole toimunud.
2016.a. moodustasime korteriühistu. Lepingu haldusfirmaga lõpetasime 31.08.17. Elamu haldamise üleandmisel võttis haldusfirma selle korteri ülejäänud võlgnevuse (tasumata maksed rem.-fondi) samuti meie rem.fondi arvelt maha.
TsÜS par.6 sättestab küll kohustuse ülemineku õigusjärglasele, aga meie suhteid haldusfirmaga eelpool kirjeldatud tegevuse ajal reguleeris Korteriomandiseadus. KOS ei kehtesta ühe korteriühisuse liikme võlgnevust ühisuse solidaarse kohustusena.
Siit minu küsimused. Kas kehtivat Korteriühistuseadust saab antud asja puhul kohaldada meie ühistu (end. ühisuse) suhtes tagasiulatuvalt? Kas haldusfirma käitus õiguspäraselt?
Täitemenetlus võlgniku suhtes kestab, kuid kohtutäitur väidab, et mitte ühtki laekumist ei ole toimunud.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korteriomanike solidaarvastutus tulenes KOS § 15 lg-st 1, mille kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Samuti on korteriomanike solidaarvastutus tuletatav võlaõigusseaduse solidaarvastutuse sätetest.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ