Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas ema hooldaval tütrel on õigus omada enda käes ema dokumente ja panga kaarti?21.11.2018

Tere.
Ema, kellel on kolm tütart, hakkas vabatahtlikult peale isa surma osaliselt hooldama vanem tütar. Ema elab oma korteris üksi ja saab üle keskmise pensioni. Vanem tütar maksab vajalikud maksud ja toob nädalas korra toidukraami, kraamib ja aitab pesta. Ema dokumendid ja pangakaart on vanema tütre käes ja tema teeb nendega tehinguid. Noorem tütar kahtlustab, et vanem õde kasutab ema raha enda tarbeks. Noorem tütar palus vanemal õel esitada pangaväljavõtted tehingute kohta. Vanem õde ei ole nõus neid näitama, selgitades, et ei ole kohustatud seda tegema. Kas tal on see õigus ja kas tal on õigus omada enda käes ema dokumente ja panga kaarti?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Ema hooldaval tütrel ei ole otseselt kohustust anda ülevaadet ema ülalpidamiseks tehtavate kulutuste kohta. Kui ema on volitanud ühte tütardest enda nimel pangatehinguid tegema, ei näe ma midagi sobimatut ka selles, et ema pangakaart on teda hooldava tütre valduses.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuhu peab täpsemalt pöörduma mees, kes tahab lapselt oma perekonnanime ära võtta?21.11.2018

Kuhu peab täpsemalt pöörduma mees, kes tahab lapselt oma perekonnanime ära võtta? Saab seda teha ka avaldusena internetis? Mis selleks täpsemalt vaja on?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Ma kahjuks ei mõista täpselt Teie küsimust. Kui Teie sooviks on lapse perekonnanime muutmine, peab sellega nõus olema ka lapse ema (erandkorras võib selleks anda vastava õiguse ka kohus). Kui peate silmas seda, et tegemist ei ole Teie bioloogilise lapsega ja soovite oma nime kustutamist lapse sünniaktist, tuleb isaduse vaidlustamise hagiga kohtu poole pöörduda, arvestades seejuures vaidlustamise tähtaega. Kui aga olete lapse bioloogiline isa, puudub võimalus nö soovi korral isadusest loobumiseks (kui just ei toimu lapsendamist).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuhu pöörduda, et saada õigust, kuna keegi on anonüümselt kaevanud, et me väärkohtleme oma last ja lastekaitse käis juba meil?20.11.2018

Tere, kelle poole ma pean pöörduma oma küsimusega? Kas on ka mingi tasuta nõustamine või kuidas? Küsimus seisneb selles, et eile 12.11.2018 käis meie kodus lastekaitse. Neile oli tulnud anonüümne vihje, et meie elukaaslasega väärkohtleme oma 2-aastat last. See on täielik vale info. Kui me küsisime, kes sellise kaebuse tegi siis vastati meile, et nemad ei saa meile nime öelda kuna inimene soovis anonüümseks jääda. Lastekaitse räägib lasteaiaga kui ka mehe vanemetega, kes on kursis meie vastu tehtud vihjest, ning ka nemad kinnitavad, et me ei ole mitte kunagi oma last väärkohelnud! Kelle poole ma pean pöörduma, et teada saada, kes on sellise alatu käitumise taga? Oskate ehk mind kellegi juurde suunata? Olen nõus kasvõi kohtuni välja minema selle asjaga, sest me ei ole oma lapsele mitte kunagi liiga teinud. Ma ei tea kelle poole pöörduda. Palun abi

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Anonüümset vihjet on õigus Lastekaitsele anda igal isikul, kes märkab abivajavat last. Kui Lastekaitse seejärel tuvastab, et mingisugust väärkohtlemist toimunud ei ole, lõppebki sellega asja menetlus ja Teie oma pead sellega enam vaevama ei pea. Arusaadav, et selline tegevus on ebameeldiv, kuid Lastekaitsel on igal juhul kohustus reageerida, isegi kui tegelikkuses alust pole ja vihje esitajale jäi asjaoludest ekslik mulje.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas võin keelduda, kui lapse isa nõuab kohtu kaudu DNA testi?20.11.2018

Tere!

Mees, kellega pole mingit kooselu olnud, kuid kogemata juhtus laps, nõuab kohtu kaudu dna testi. Kas mul on õigus keelduda? Kas kohus võtab arvesse seda lapsega kokkusaamise korral, et mees on mind vaimselt terroriseerinud umbes aasta ning minu ja lapse tervisele halvasti mõjunud. On võimalik, et mingit lapsega koosolemist ei tule? Tegu on 1-kuuse beebiga.

Aitäh ette ära

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui mees on esitanud kohtule hagi isaduse tuvastamiseks, ei ole võimalik DNA-analüüsi läbiviimisest keelduda. Kui kohus tuvastab, et mees on lapse bioloogiline isa, kantakse isa nimi lapse sünniakti ja tal tekivad lapse suhtes vanemalikud õigused ja kohustused, sealhulgas õigus lapsega suhelda. Teie poolt nimetatud asjaolud võivad mõjutada isa ja lapse suhtlemise korraldust, kuid isal peab siiski olema võimalus lapsega kohtuda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas võla sissenõudjal on õigus nõuda viivist võla pealt, mis on juba kohtutäiturile sissenõudmiseks edastatud? 20.11.2018

Tere!
Kas võla sissenõudjal on õigus nõuda viivist võla pealt, mis on juba kohtutäiturile sissenõudmiseks edastatud? Ehk, et iga päev jookseb selle nõude pealt ikkagi viivis, mis on kohtutäituri käes?

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega kui täitedokumendis (nt kohtuotsuses) on võlgnikult välja mõistetud lisaks põhinõudele ka viivis, on võlgnik kohustatud viivist tasuma kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kuidas saada abi, kui lapse isa on vanglas ja elatusraha ei maksta?19.11.2018

Tere,
Kas ja kuidas käituda? Kas saab avalduse teha linnaosa valitsusele? Elatusraha selleks ajaks, kui lapse isa kannab vangla karistust? Laps on sama perekonnanime kandev. Kohtusse ei ole pöördunud. Saavutasime temaga kohtuvälise leppe. Nüüd oleme sellises olukorras, kus laekumisi ei tule. Kohtusse uuesti pöörduda ei tahaks. Sellega kaasnevad ka muud ressursid, aeg ja närvid.

Ette tänades!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Omavahelist kokkulepet ei ole võimalik sundtäita ehk see ei allu täitemenetlusele (kui tegemist ei ole just vastava notariaalse kokkuleppega), seega tuleks Teil ikkagi elatise väljamõistmiseks kohtu poole pöörduda. Jõustunud kohtulahendi alusel on võimalik lapse isa suhtes algatada täitemenetlus. Kui lapse isal igasugune vara puudub, mille arvelt lapse elatisnõuet täita, on võimalik esitada nõue asenduskohustusena lapse isapoolsete vanavanemate vastu, kuid see eeldab taaskord kohtusse pöördumist (kui vanavanemad just vabatahtlikult nõuet ei täida).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas saada eestis elavalt rootslasest isalt lapsele elatist?19.11.2018

Tere. Me pole abielus ja sündis laps. Laps kannab isa perekonnanime ja on kolme aastane. Läksime lahku ja nüüd isa ei taha materiaalselt toetada. Isa on rootslane ja elab eestis ja töötab juba 7 aastat. Kas oleks võimalik saada alimente.

Jään vastust ootama

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult lapsele elatist maksma, tuleb elatise väljamõistmiseks pöörduda kohtu poole. Selleks tuleb maakohtule esitada vastav hagiavaldus, riigilõivu sellelt hagilt tasuda ei tule. Internetist on leitav hagiavalduse blankett.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lapse isal on õigus nõuda elatise maksmisel tšekke, et kas tema kantud raha läheb ikkagi täies mahus lapsele?19.11.2018

Tere!
Kas lapse isal on õigus nõuda elatise maksmisel tšekke, et kas tema kantud raha läheb ikkagi täies mahus lapsele?

Aitäh vastamast

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Seadus kohustab elatist saavat vanemat kasutama elatist lapse huvides, kuid ei kohusta esitama teisele vanemale tõendeid elatise kasutamise kohta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui soovime osta teiste käest pööningust osa, siis kas peame maksma ka nö oma osa eest, mis justkui kaasomandina praegu meile kuulub?16.11.2018

Majas on 11 korterit ning kaasomandis olev pööningukorrus 414m2. Kui meie soovime nüüd osta teiste käest sellest 50m2, siis kas peame maksma ka nö oma osa eest, mis justkui kaasomandina praegu meile kuulub? 414:11=37,67rm? Ning peaksime teistele maksma ainult 12,33m2 eest?
Teine küsimus seisneb vormistamises. Kas notaris korteriomanike vahelise lepingu sõlmimiseks piisab ainult eskiisprojektist, et väljaostetud osa enda korteriga liita või peavad olema püsti juba reaalsed seinad?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kaasomandit valitsevad korteriomanikud ühiselt. Selle muutmine toimub korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 9 ja § 10 sätestatud tingimustel. Sealjuures on korteriomanike enamuse otsustada see, kui suurt on vastav hüvitis.
Notaris sõlmitava korteriomanike kokkuleppe sõlmimiseks piisab KrtS § 7 sätestatud tingimustele vastavast hoonejaotusplaanist. Reaalseid muutuseid ei pea ole selleks ajaks ellu viidud.

Tervitan, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kes peab kellele teed andma kui on kolm sõidurada ja siis äärmised kaovad ära?16.11.2018

Tere,
Sooviks teada kuidas nüüd korrektne on:
Sõidan oma reas, minust vasakul või paremal pool olev rida lõpeb, ning minust siis vasakul või paremal olev auto tahab minu ritta ümber reastuda - jätame elementaarse viisakuse kõrvale ning kellel on antud olukorras eesõigus? Kas ma pean ta vahele laskma või tema peab leidma sobiva hetke, millal ta saab ümber reastuda?
Väga tüüpiline olukord Tallinna liikluses tipptunnil, kus lihtsalt pressitakse ennast vahele nagu homset ei olekski. Samuti sooviks viidet liiklusseadusele, mis seda olukorda käsitleb.
Parim, mis praegu leidsin on §93. Taga sõitev rööbasteta sõiduki juht peab andma teed ümberreastuvale naaberrea juhile. Kas see siis tähendab seda, et sõidame kõrvuti, vajutan pisut gaasi, et olla temast eespool, panen suunatule sisse, lasen sellel 3 sekundit vilkuda ja keeran samamoodi nagu homset ei olekski ja avarii korral jään ka õigeks?
Kokkuvõtvalt, ümberreastumisel kes peaks kellele teed andma ja millistel juhtudel?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklete ilmselt veel vana s.o enne 2011.a kehtinud liikluseeskirja järgi. Täna kehtiv liiklusseadus ei näe enam ette seda, et taga sõitva sõiduki juht peab andma teed ümberreastuvale naaberrea juhile. Täna kehtib kõikidele manöövrit tegevatele juhtidele üldreeglina LS § 33 lg 2 p 8, mille kohaselt peab juht enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. Erandi loob LS § 47 lg 1, mille kohaselt, kui rida soovitavad vastastikku vahetada kõrvuti sõitvad sõidukid, tuleb teed anda paremal oleva sõiduki juhile. Seega situatsioonis, kus üks sõiduk liigub otse ja teine soovib vahetada rida, on oma manöövri ohutuses veenumise kohustus reavahetust planeerival juhil. Otse liikuval juhil ei ole seadusest tulenevat tee andmise kohustust. Loomulikult ei ole keelatud lähtuda tervest mõistusest ja üldisest liiklusviisakuse kriteeriumist ning teeandmise kohustuse puudumisele vaatamata anda rida vahetada soovijale teed olukorras, kus reavahetus on keeruline.