Õigus
Küsimus: Kas Eestis kehtib ühisvara jagamisel vaid ainus reegel - kõik pooleks ehk võrdsetes osades või on võimalus ka eranditeks?04.12.2018
Pärast mitmeid aastaid kestnud abielu soetasime eluasemelaenuga kahepeale eramu (ühisvara), kuhu renoveerimiseks ja lisarajatiste tegemiseks on investeeringuid tehtud märkimisväärse summa ning aja eest eest (kõik dokumenteeritud üksikasjalikult (arved, tšekid, pangaväljavõtted, fotod, tunnistajad), kuid mure kohaks on see, et abikaasa lahkus pinnalt (ilma majapidamisse rahaliselt ega ka ajaliselt panustamata) juba pool aastat pärast selle soetamist ning soovib lahutust ja ühisvara jagamist võrdsetes osades (st, et kõik mis pangalaenu tagastamisest pärast müüki üle jääb, läheb pooleks). Mul oleks küll eelisostuõigus, kuid narr oleks osta kõrge hinnaga enda renoveeritud kinnistuosa. Selle aja jooksul olen selle vara väärtust oluliselt tõstnud. Kas tõesti kehtib Eestis ühisvara jagamisel vaid ainus reegel - kõik pooleks ehk võrdsetes osades või on võimalus, et kohus võib teha erandi, kui ilmnevad asjaolud, mis tõendavad tugevat ebavõrdsust. Sisuliselt näib see pahatahtliku teise poole ära kasutamisega, kes tõstab ühisvara väärtust ainuisikuliselt ning kohe pärast selle tõusu soovib ta abielu lahutada ning kasutada kerge kapitali teenimiseks ära riigi seadust, kuigi eetilist ja moraalset õigust tal selleks pole.
Teine asi, millel ühisvarajagamine baseerub, on abielulahutus. Abielu ja perekond on püha ja perekond on Eesti ühiskonna alustala. Miski pärast lahutatakse Eestis abielusid liiga kergekäeliselt. Nüüd olen ise sellega kimpus. Kas tõesti piisab abielu lahutamiseks kohtus vaid sellest, et põhjendamata esitatakse hagi, kus on kirjas, et abikaasad elavad juba 9 kuud eraldi ja abielusuhted on pöördumatult katkenud. Lagunenud peres on ka mõlemat vanemat vajav 3,5 aastane laps, kes pendeldab kahe kodu vahet. Kas on mingi võimalus suunata peresid kohtu poolt nõustamisse ja pereteraapiasse, et neid aidata lepitada, kui lahutada sooviv pool pole siiani mitte midagi selleks ettevõtnud, et asja parandada ning eitab ja põgeneb või ongi see nii, et loeb vaid inimese vaba tahe?
Teine asi, millel ühisvarajagamine baseerub, on abielulahutus. Abielu ja perekond on püha ja perekond on Eesti ühiskonna alustala. Miski pärast lahutatakse Eestis abielusid liiga kergekäeliselt. Nüüd olen ise sellega kimpus. Kas tõesti piisab abielu lahutamiseks kohtus vaid sellest, et põhjendamata esitatakse hagi, kus on kirjas, et abikaasad elavad juba 9 kuud eraldi ja abielusuhted on pöördumatult katkenud. Lagunenud peres on ka mõlemat vanemat vajav 3,5 aastane laps, kes pendeldab kahe kodu vahet. Kas on mingi võimalus suunata peresid kohtu poolt nõustamisse ja pereteraapiasse, et neid aidata lepitada, kui lahutada sooviv pool pole siiani mitte midagi selleks ettevõtnud, et asja parandada ning eitab ja põgeneb või ongi see nii, et loeb vaid inimese vaba tahe?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui üks abikaasadest soovib abielu lahutamist, lahutab kohus abielu. Kui üks abikaasadest on juba kohtule esitanud abielu lahutamise hagi, võib kohus menetluse kuni 6 kuuks peatada, kui võib arvata, et abielu saab säilitada, kuid see saab juhtuda vaid mõlema abikaasa nõusolekul.
Kui abikaasade vararežiimiks on varaühisus, jagatakse ühisvara poolte vahel võrdsetes osades. Kui üks abikaasadest on panustanud ühisvarasse oma lahusvara, võib tal olla teise abikaasa suhtes hüvitisnõue. Varaühisuse puhul ei mõjuta abikaasade rahaliste panuste suurused abikaasade võrdsust ühisvara jagamisel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui on Eestis kehtiv liikluskaristus, kas siis on võimalik teha näiteks soome juhiluba mida võib kasutada ka Eestis?03.12.2018
Kui on Eestis kehtiv liikluskaristus, kas siis on võimalik teha näiteks soome juhiluba mida võib kasutada ka Eestis? Mõndade väidete põhjal usun arvama, et nii võib.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Kui jutt käib karistusest, mis seisneb juhtimisõiguse äravõtmises, siis Soome juhiluba ei päästa, kuivõrd Soomes või mujal saadud juhiluba ei muuda karistust olematuks ega tühista karistuses seisnevat keeldu mootorsõiduki juhtimiseks.
Kui jutt käib karistusest, mis takistab LS § 106 lg 1 kohaselt juhiloa saamist, siis ei takista Eestis karistuse olemasolu juhiloa saamist teises riigis, kui tolle riigi õigusnormid juhiloa saamist võimaldavad. LS § 106 sätestab Eestis juhtimisõiguse saamise eeldused. Kui konkreetse välisriigi juhiluba on Eestis tunnustatav, siis ma ei näe põhjusi, miks ei peaks selle juhiloaga saama Eestis mootorsõidukit juhtida.
Küsimus: Kas kahe noorema õe eestkostjana saan nõuda vanematelt elatisraha?03.12.2018
Tere
pean hakkama eestkostjaks enda kahele nooremale õele. Ema on alkoholi küüsis ja laste isa loobus lastest uue armastuse kasuks. Lastekaitse töötaja ütles, et riik hakkab maksma 240 eurot hüvitist näo pealt+lasteraha. Kas minul on veel õigust nõuda laste isalt/emalt alimente/hüvitist laste kasvatamiseks? Või riigipoolse abiga ainult asi piirdubki? Ema saab töövõimetuspensioni ja isa käib tööl+ omab märkimisväärselt palju metsamaad ja põllumaad.
pean hakkama eestkostjaks enda kahele nooremale õele. Ema on alkoholi küüsis ja laste isa loobus lastest uue armastuse kasuks. Lastekaitse töötaja ütles, et riik hakkab maksma 240 eurot hüvitist näo pealt+lasteraha. Kas minul on veel õigust nõuda laste isalt/emalt alimente/hüvitist laste kasvatamiseks? Või riigipoolse abiga ainult asi piirdubki? Ema saab töövõimetuspensioni ja isa käib tööl+ omab märkimisväärselt palju metsamaad ja põllumaad.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Alaealise lapse vanemal on igal juhul kohustus oma lapse ülalpidamiseks, seega tuleks laste vanematel antud olukorras neile elatist maksta. Kui suur on elatise suurus, oleneb juba laste vajadustest ja vanemate majanduslikust olukorrast.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ma võin ja saan lapse lasteaeda vahetada ilma isa nõusolekuta või see toob pahandusi?03.12.2018
Tere
Elame lapse isaga eraldi, laps käib isa juures vastavalt tema töögraafikule. Nädal isa juures, 2 minu juures. See on paika pandud hetkel lastekaitses. Sooviks lapse lasteaeda vahetada, alalisele elukohale lähemale aga isa ei ole nõus lapse sissekirjutust muutma. Kas ma võin ja saan lasteaeda vahetada ka ilma tema nõusolekuta või see toob pahandusi?
Elame lapse isaga eraldi, laps käib isa juures vastavalt tema töögraafikule. Nädal isa juures, 2 minu juures. See on paika pandud hetkel lastekaitses. Sooviks lapse lasteaeda vahetada, alalisele elukohale lähemale aga isa ei ole nõus lapse sissekirjutust muutma. Kas ma võin ja saan lasteaeda vahetada ka ilma tema nõusolekuta või see toob pahandusi?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teil on lapse isaga ühine hooldusõigus, tuleb last puudutavad otsused vastu võtta ühiselt, sealhulgas otsused lapse elukoha ümberregistreerimiseks ja lasteaia vahetamiseks. Lapse elukoha ümberregistreerimine eeldab lapse isa kirjalikku nõusolekut, seda ei olegi võimalik teisiti teha. Kui lapse isa keeldub põhjendamatult nõusolekut andmast, on võimalik taotleda kohtult selleks ainuotsustusõigust (või üldse ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas KÜ juhatuse liige võib teha tehinguid korteriühistu ja firmaga, mille juhatuse liige ta ise samal ajal on?30.11.2018
Tere
Kas KÜ juhatuse liige võib teha tehinguid korteriühistu ja firmaga, mille juhatuse liige ta ise samal ajal on? Kas selleks on vajalik üldkoosoleku otsust või piisab juhatuse otsusest?
Kas KÜ juhatuse liige võib teha tehinguid korteriühistu ja firmaga, mille juhatuse liige ta ise samal ajal on? Kas selleks on vajalik üldkoosoleku otsust või piisab juhatuse otsusest?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kui kortermaja trepikoja ees parkimist reguleerib ka mingi seadus pidades silmas tuleohutust, evakuatsiooni jne?30.11.2018
Tere
Kui kortermaja trepikoja ees pargivad autod nii, et mööda ei pääse, siis kas selle kohta on ka ühistu juhatusest kõrgemalseisev seadus? Tuleohutus? Evakuatsioonitee? Häiresõidukitele vaba ala? Kunagi on siin portaalis midagi analoogset küsitud, kuid antud määrus on tänaseks tühistatud.
Kui kortermaja trepikoja ees pargivad autod nii, et mööda ei pääse, siis kas selle kohta on ka ühistu juhatusest kõrgemalseisev seadus? Tuleohutus? Evakuatsioonitee? Häiresõidukitele vaba ala? Kunagi on siin portaalis midagi analoogset küsitud, kuid antud määrus on tänaseks tühistatud.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kui kaua oleks 2005 aastal olnud aega allkirja anda, et oma pärandi osa saada?30.11.2018
Minu abikaasa isa suri 2005a. Tookord oli vist nii, et pidi allkirja andma pärandi vastuvõtmiseks? Minu abikaasa kohe seda allkirja ei andnud. Kui kaua tal oleks olnud aega allkirja anda, et oma pärandi osa saada? Peale tema olid pärijad veel tema vend, õde isa teisest abielust ja teine abikaasa.
Tänan, kui leiate aega vastata.
Tänan, kui leiate aega vastata.
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Enne 1. jaanuaril 2009. surnud isikute puhul kehtis vastuvõtusüsteem, mis tähendab, et pärimiseks pidi pärija pärandi vastu võtma. Pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks tuli esitada pärandi avanemise koha notarile avaldus, mille notar ka tõestas.
Notar andis avalduse esitamiseks tähtaja, saates selle kohta kirjaliku teate pärima õigustatud isikule või avaldades teadaande ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaeg ei võinud olla lühem kui kaks kuud teade kättesaamisest või teadaande avaldamisest. Mõjuval põhjusel võis notar selle tähtaja ka mõistliku aja võrra pikendada, teatades sellest kõigile pärima õigustatud isikutele.
Pärandit ei saanud vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi avanemisest (ehk pärandaja surmast) on möödunud 10 aastat. Küll aga nägi seadus ette, et kui pärija ei ole vastuvõtmise avaldust ega avaldust pärandist loobumise kohta esitanud, kuid on nimetatud tähtaja jooksul asunud pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama, loetakse ta pärandi vastu võtnuks.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Küsimus: Kas hankijatega lepingute sõlmimisel peavad allkirjastama kõik 8 omanikku või piisaks ka 50%+1 korteriomanike allkirjadest?29.11.2018
Tere!
Oleme ühise majandamisega (8 korterit) korteriühistu (vahendab põhimõtteliselt ainult kommunaalmakseid), kes peab lepinguid nüüd allkirjastama ühiselt. Seoses sellega tekkis meil küsimus, kas hankijatega lepingute sõlmimisel peavad allkirjastama kõik 8 omanikku või piisaks ka 50+1 korteriomanike allkirjadest? Kui 50+1 inimestega allkirjastada ei saa, siis kas nii on ka võimalik, et kutsume kokku üldkoosoleku, kus näiteks päevakorras „Lepingu sõlmimine prügiettevõtjaga“. Üldkoosolekul valime endi seast inimese, kes allkirjastab selle lepingu ja see inimene lähebki seda sõlmima üldkoosoleku protokolli alusel. Tänud!
Oleme ühise majandamisega (8 korterit) korteriühistu (vahendab põhimõtteliselt ainult kommunaalmakseid), kes peab lepinguid nüüd allkirjastama ühiselt. Seoses sellega tekkis meil küsimus, kas hankijatega lepingute sõlmimisel peavad allkirjastama kõik 8 omanikku või piisaks ka 50+1 korteriomanike allkirjadest? Kui 50+1 inimestega allkirjastada ei saa, siis kas nii on ka võimalik, et kutsume kokku üldkoosoleku, kus näiteks päevakorras „Lepingu sõlmimine prügiettevõtjaga“. Üldkoosolekul valime endi seast inimese, kes allkirjastab selle lepingu ja see inimene lähebki seda sõlmima üldkoosoleku protokolli alusel. Tänud!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tavapärase valitsemisena käsitatakse eelkõige järgmisi tegevusi:
1) kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont;
2) korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimine;
3) kaasomandi eseme taastamisväärtusest lähtuva kahjukindlustuslepingu sõlmimine;
4) korteriühistu vastutuse kindlustamine;
5) kohase suurusega reservkapitali ja remondifondi loomine;
6) laenu või muu laenusarnase mõjuga rahalise kohustuse võtmine, kui selle suurus ei ületa korteriühistu eelmise majandusaasta majandamiskulude summat;
7) energiaauditi ja energiamärgise tellimine.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Milliseid korteriühistu dokumente on korteriomanikel õigus nõuda juhatuselt tutvumiseks?29.11.2018
Tere. Milliseid korteriühistu dokumente on korteriomanikel õigus nõuda juhatuselt tutvumiseks? Kas juhatuse koosoleku protokollid, lepingud teenust osutavate firmadega ja muid selliseid dokumente on ühistu liikmetel õigus näha?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib juhatus küll keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele, kuid juhatuse koosoleku protokollid ja korterelamule teenust osutatavate ettevõtetega sõlmitud lepingud nende alla kindlasti ei kuulu.
Kui juhatus keeldub mõnda lepingut korteriomanikule esitamast, siis lasub juhatusel selle otsuse selgitamiskohustus. Korteriomanikul on omakorda õigus nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek. Samuti on korteriomanikul õigus pöörduda juhatuse teabe andmise kohustamiseks kohtusse.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas meil on midagi teha, et saaksin oma pangakontolt vastavalt enda ja oma lapse elamiseks miinimumi?29.11.2018
Eelmisest kooselust tulnud lapsele maksan elatisi, mis võeti palgast maha ja raamatupidaja maksis otse lapse emale alimente. Hetkel oleme vahetanud elukohta, ning elukaaslane on tihti haige oleva väikelapsega kodus. Vahetasin ise ka töökohta, kus nüüd alimendid läheksid üle kohe palgast. Alimentidega tekkis ka võlg, mida üritan ära maksta.
Kuid hetkel oleme sellise seisu ees, et täituri sõnul on mulle ettenähtud ainult 0,5 elatusmiinimum ja minu teine laps ei loe, et tõsta seda summat. Kas meil on midagi teha, et saaksin oma pangakontolt vastavalt enda ja oma lapse elatuslimiidile, sest ainsa pere üleval pidajana jääb sellest 250.- üsnagi väheks.
Kuid hetkel oleme sellise seisu ees, et täituri sõnul on mulle ettenähtud ainult 0,5 elatusmiinimum ja minu teine laps ei loe, et tõsta seda summat. Kas meil on midagi teha, et saaksin oma pangakontolt vastavalt enda ja oma lapse elatuslimiidile, sest ainsa pere üleval pidajana jääb sellest 250.- üsnagi väheks.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Täitemenetluse seadustiku § 132 lõige 2 sätestab, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus - välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand