Õigus
Küsimus: Kuidas toimida, kui tahame aastaid kogutud remondifondi eest kortermaja remontida, kuid teine maja ei lase otsust läbi?07.12.2018
Tere!
Korteriühistu koosneb kahest eraldi majast (ühes majas 6 korterit ja teises 4 korterit). Esimesel majal on remondifond juba 16 aastat ja teine alustas remondifondi raha kogumisega sellel aastal augusti algusest ja raamatupidamises kajastub 2 eraldi maja remondifondi rahana. Juhatus koosneb 2 liikmest ja kummastki majast on üks liige.
Majal, mis on aastaid remondifondi raha kogunud, on plaan maja renoveerida ja tellida projekt, millest on räägitud viimased 2 aastat. Nüüd, kus oleme niikaugele jõudnud, et alustada projekteerimise tellimuse allkirjastamisega, ei ole teise maja juhatuse liige allkirjastamisega nõus. Tuues välja põhuse, et nemad tahavad ka. Aga nende majal on võlgnevused ja nende maja remondifondis on ainult 1 korteri 3 kuu makstud summa, meil aga aastate pikkune kogutud raha. Kas teise maja juhatuse liikmel on õigus mitte allkirjastada ja pidurdada teise maja kogutud remondifondi raha kasutamist. Palun väga Teie abi ja nõuandeid kuidas edasi toimida.
Korteriühistu koosneb kahest eraldi majast (ühes majas 6 korterit ja teises 4 korterit). Esimesel majal on remondifond juba 16 aastat ja teine alustas remondifondi raha kogumisega sellel aastal augusti algusest ja raamatupidamises kajastub 2 eraldi maja remondifondi rahana. Juhatus koosneb 2 liikmest ja kummastki majast on üks liige.
Majal, mis on aastaid remondifondi raha kogunud, on plaan maja renoveerida ja tellida projekt, millest on räägitud viimased 2 aastat. Nüüd, kus oleme niikaugele jõudnud, et alustada projekteerimise tellimuse allkirjastamisega, ei ole teise maja juhatuse liige allkirjastamisega nõus. Tuues välja põhuse, et nemad tahavad ka. Aga nende majal on võlgnevused ja nende maja remondifondis on ainult 1 korteri 3 kuu makstud summa, meil aga aastate pikkune kogutud raha. Kas teise maja juhatuse liikmel on õigus mitte allkirjastada ja pidurdada teise maja kogutud remondifondi raha kasutamist. Palun väga Teie abi ja nõuandeid kuidas edasi toimida.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Soovitan kokku kutsuda korteriomanike üldkoosoleku, mille päevakorras on korteriomanike remondifondi sissemaksete võrdustamine ja remonditööde teostamise otsustamine.
Juhul, kui korteriomanikud, kes ei ole remondifondi maksnud, ei soovi tagantjärele remondifondi sissemakset teha, siis tuleb üldkoosolekul otsustada ka seda, mis saab 6-korteriga maja korteriomanike poolt korteriühistule makstud remondirahast - kas see makstakse tagasi, arvestatakse ettemaksuks või soovivad korteriomanikud oma majas remonditöö teostamist?
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mida soovitate teha, kui korteri toasoe kõigub 14-17 kraadi juures ja jääb seega alla normi?07.12.2018
Tere!
Mida soovitate teha, kui korteri toasoe kõigub 14,8-17,2 kraadi juures ja jääb seega alla normi, kusjuures see on konkreetselt ühes püstakus nii, teistel naabritel aga samas soe lausa 25 kraadi. Kas on õigus esmalt ühistult nõuda keskkütte arve vähendamist, kuna ei suudeta tagada norm?
Mida soovitate teha, kui korteri toasoe kõigub 14,8-17,2 kraadi juures ja jääb seega alla normi, kusjuures see on konkreetselt ühes püstakus nii, teistel naabritel aga samas soe lausa 25 kraadi. Kas on õigus esmalt ühistult nõuda keskkütte arve vähendamist, kuna ei suudeta tagada norm?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Järgmised sammud, mida olen kirjeldanud käesolevas portaalis 06.12.2018, on soovitav astuda alles peale seda, kui korteriühistu ettepaneku tagasi lükkab ja/või probleemi lahendamisega viivitab.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korteri uksel peab olema 2 lukku nagu kindlustus nõudis või 1 lukk nagu nõuab päästeamet?07.12.2018
Kunagi veel vene ajal nõudis korteri kindlustus, et välisuksel peab olema kaks lukku varaste kaitseks. Muidu kindlustus ei hüvita kahjusid. Nüüd nõuab tuletõrje, et uksel peab olema ainult üks lukk. Teine tuleb ära võtta. Öelge, kuidas nüüd nende seadustega on? Kas üks või kaks lukku?
Lugupidamisega
Lugupidamisega
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kui asulas tänav lõpeb erateega, kas võib seda lugeda tupikuks?06.12.2018
Kui asulas tänav lõpeb erateega, kas võib seda lugeda tupikuks ja kas sellisel teel vastasuunas sõites ristmikule on vaja "anna teed" märki?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimuse teisest poolest ei saa kahjuks aru. Kas on silmas peetud, et kui erateelt sõita ristmikule? Või kui sõita erateeni viivat teed pidi tagasi esimese ristmikuni? Või muu ristmikuni? Miks vastassuunas e. kas miski tee on ühesuunaline? Või on silmas peetud vastupidises suunas sõitmist?
Liiklusmärk 221 "Anna teed" paigutatakse ristumiskoha ette, kus ristuval teel sõitval juhil on sõidueesõigus. Kui juhil on teeandmise kohustus ka ilma märgita (teekatendite erinevus, "parema käe reegel", juurdesõiduteed vm), pannakse märk ainult mingil erilisel põhjusel (Eesti Standard EVS 613:2001 - Liiklusmärgid ja nende kasutamine). Milline see eriline põhjus on, standard ei täpsusta, seega sõltub see ilmselt tee omaniku või liikluse korraldaja kaalutlustest.
Küsimus: Kas märgi paigaldaja peab ära fikseerima ka parkimisviisiga mõjuala viimase punkti vms?06.12.2018
Parkla märk asulas tänaval, selle all mõjuala 15 meetrit ja selle all parkimisviisiga märk (paralleelselt teega, pool autot kõnniteel). Kuidas sõidu pealt parkimisviisiga parkimiskohale sõites saab teada mõjuala lõppemise koha? Kuskil 18 meetrit hiljem on asetatud peatumise keelamise märk, aga parkimisviisiga parkijatele see ei laiene. Kas metoodika peaks olema selline, et pargid, mis võib juba ületada 15 meetrit ja hakkad mõõdulindiga mõõtma? Kas märgi paigaldaja peab ära fikseerima ka parkimisviisiga mõjuala viimase punkti vms...? Kas märgi paigaldaja peab panema parkimisviisiga mõjuala parkla märgi vahetult parkimisviisiga koha algusesse või võib seda teha ka varem, kuigi vahepeal on 6 meetrit kõnniteed ja parkimisviisiga parkida ei ole võimalik.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Elu on näidanud, et parkimissituatsioone hinnata pelgalt küsimuses kirjeldatud asjaolude pinnalt ei pruugi anda õiget tulemust. Soovitan esitada küsimuse e-posti teel, lisades juurde ka situatsiooni kajastavad fotod või plaanid.
Küsimus: Mida teha, kui ei saa korteriühistult tagasisidet, toas on 15 kraadi ja raseda naisega ei saa seal ju nii elada?06.12.2018
Tere
mure juba pea 2 kuud korteriühistuga. Pidi tulema 01.12.2018 uuesti tehnik asju vaatama katlamajas. Proovisin selgust saada, õhtul saatsin ühistu esinaisele sõnumi, et mis sai või mis räägiti aga ei ole vastatud. Viimased 2 kuud on toas olnud sooja 13-17 kraadi ja see on jube. Mul on kodus rase naine ja üldjuhul veedame päeva ämma ja äia juures. Õhtuti tuleme koju ainult magama, päeval ei saa kodus olla kuna on liiga külm. Aga mingit varianti nad välja pakkunud ei ole. Aga arveid maksan ikka samamoodi. Nagu näha nad ainult vist vilistavad korteriomanike peale. Et mis ma edasi saan teha.
mure juba pea 2 kuud korteriühistuga. Pidi tulema 01.12.2018 uuesti tehnik asju vaatama katlamajas. Proovisin selgust saada, õhtul saatsin ühistu esinaisele sõnumi, et mis sai või mis räägiti aga ei ole vastatud. Viimased 2 kuud on toas olnud sooja 13-17 kraadi ja see on jube. Mul on kodus rase naine ja üldjuhul veedame päeva ämma ja äia juures. Õhtuti tuleme koju ainult magama, päeval ei saa kodus olla kuna on liiga külm. Aga mingit varianti nad välja pakkunud ei ole. Aga arveid maksan ikka samamoodi. Nagu näha nad ainult vist vilistavad korteriomanike peale. Et mis ma edasi saan teha.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruse nr 85 "Eluruumidele esitatavad nõuded" § 4 lg 4 kohaselt ei tohi kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis siseõhu temperatuur olla madalam kui 18 ºC.
Kuna madal temperatuur kahjustab kaasomandit, siis annab KrtS § 37 lg 1 korteriomanikule õiguse tõsta kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning ta võib nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist.
Eeltoodust tulenevalt annavad küsimuses esitatud asjaolud korteriomanikule õiguse tõsta korteri temperatuuri alternatiivsel seadusega kooskõlas oleval viisil ning nõuda sellega seotud kulud sisse korteriühistu käest.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas seadus näebki ette, et pärandus läheb jagamisele aga pärandaja kohustused mitte?04.12.2018
Tere
Tahan küsida pärandvara ja sellega kaasnevate kohustuste kohta. Isa suri selle aasta suvel (oli lesk). Pärand läks jagamisele minu ja venna vahel. Teadsime, et isal jäi kohustusteks väikelaen. Notaris saime teada, et tal on pangas ka pensioniosakud, mis väikelaenu katavad.
Notar rõhutas korduvalt, et kõige pealt arvestatakse pensioniosakutest maha isa kohustused ja siis läheb alles jäänud summa jagamisele minu ja venna vahel. Vastasel juhul oleksin kohe pärandist loobunud, sest teadsin venna probleeme kohtutäituriga. Esitasin küsimust ka notaris korduvalt, et laen minu õlgadele ei jääks. Vastus oli alati sama, et põhjust muretsemiseks pole. Nüüd, kui olen asjadega nii kaugele jõudnud, et pangaga asjad korda ajada sain teada, et laen tuleb ainult minul kinni maksta, sest venna pangaarve on arestitud. Ja kuna minu päritav osa ei kata isa laenu, tuleb minul isa laenumakseid jätkata.
Kas on kuidagi võimalik, et pank siiski arvestaks kõige pealt isa kohustused pensioniosakutest maha, et laenu kohustus minule üle ei kanduks?
Kas seadus näebki ette, et pärandus läheb jagamisele aga pärandaja kohustused mitte?
Kas vennal on võimalik arestitud pangaarvelt mingigi summa kätte saada, et aidata vähemalt isa laen ära maksta?
Olen suurpere ema ja ootan väiksematki valguskiirt, et vähemalt isa kohustustega nulli tulla.
Lugupidamisega
Tahan küsida pärandvara ja sellega kaasnevate kohustuste kohta. Isa suri selle aasta suvel (oli lesk). Pärand läks jagamisele minu ja venna vahel. Teadsime, et isal jäi kohustusteks väikelaen. Notaris saime teada, et tal on pangas ka pensioniosakud, mis väikelaenu katavad.
Notar rõhutas korduvalt, et kõige pealt arvestatakse pensioniosakutest maha isa kohustused ja siis läheb alles jäänud summa jagamisele minu ja venna vahel. Vastasel juhul oleksin kohe pärandist loobunud, sest teadsin venna probleeme kohtutäituriga. Esitasin küsimust ka notaris korduvalt, et laen minu õlgadele ei jääks. Vastus oli alati sama, et põhjust muretsemiseks pole. Nüüd, kui olen asjadega nii kaugele jõudnud, et pangaga asjad korda ajada sain teada, et laen tuleb ainult minul kinni maksta, sest venna pangaarve on arestitud. Ja kuna minu päritav osa ei kata isa laenu, tuleb minul isa laenumakseid jätkata.
Kas on kuidagi võimalik, et pank siiski arvestaks kõige pealt isa kohustused pensioniosakutest maha, et laenu kohustus minule üle ei kanduks?
Kas seadus näebki ette, et pärandus läheb jagamisele aga pärandaja kohustused mitte?
Kas vennal on võimalik arestitud pangaarvelt mingigi summa kätte saada, et aidata vähemalt isa laen ära maksta?
Olen suurpere ema ja ootan väiksematki valguskiirt, et vähemalt isa kohustustega nulli tulla.
Lugupidamisega
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused.
Oma vastutust saab pärija piirata inventuuri tegemisega – pärast inventuuri tegemist vastutab ta pärandvaraga seotud kohustuste eest üksnes pärandvara ulatuses. Kui pärija inventuuri ei tee ning pärandvarast pärandaja kohustuste täitmiseks ei piisa, vastutab pärija nende kohustuste eest pärandvara ületavas osas oma vara arvel.
Seega pärandi vastu võtnud pärija võib notarile esitada inventuuri nõude. Kui pärija esitab inventuuri nõude enne pärandi vastuvõtmist, määrab notar inventuuri tegija pärast seda, kui inventuuri nõude esitaja on pärandi vastu võtnud.
Pärija võib notariaalselt tõestatud inventuuri nõude notarile esitada ka kolme kuu jooksul pärast seda, kui ta sai teada või oleks pidanud teada saama asjaoludest, millest võib järeldada, et pärandvarast ei piisa pärandaja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks
Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt, nagu ka kõik sellega seonduvad kohustused. Pärandil lasuvad kohustused, samuti pärandaja matuse, pärandaja perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ja inventuuri kulud ning muud pärandiga seoses tehtud vajalikud kulutused jaotatakse kaaspärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosaga, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti.
Küll aga näeb seadus ette, et pärandvarasse kuuluva kohustuse täitmise eest vastutavad pärijad solidaarselt. See tähendab, et võlausaldaja (antud juhul laenuandja) võib nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnel neist. Seejuures laenuandja ei pea arvestama sellega, mis ulatuses igaüks neist vastutab. Teisisõnu laenuandja võib vabalt valida, millise solidaarvõlgniku vastu nõuet esitada ning seega võib ta väikelaenu tagastamist nõuda ka üksnes Teilt.
Kui üks solidaarvõlgnik täidab kohustuse, läheb talle üle võlausaldaja nõue teiste solidaarvõlgnike vastu, välja arvatud talle endale langevas osas. Seega antud juhul tuleb Teil panga nõudmisel täita laenukohustused täies ulatuses, mille järel tekib Teil tagasinõue venna vastu temale langevas osas.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kuidas saada selgust, mis reguleerib tasulist parkimist ja mis on tasuta ala?04.12.2018
Tere. Minu küsimus seisneb selles, et Ravi tänaval (Ida-Tallinna Keskhaigla ees) on olnud alati parkimiskellaga tasuta parkimisala 2h. Kuna kasutan seda parklat viimase poole aasta jooksul tihedalt siis vabal võimalusel olen parkinud alati sinna tee äärde, kus antud ala on. Pole trahvi saanud. Sain neljapäeval seal trahvi. Nii mina kui kõik teised liiklejad, kes seal tee ääres parkisid. Tegin ka märgist pilti ja kohast kus auto seisis, ning esitasin vaide. Vaidele sain vastuse, et: mootorsõiduk oli pargitud kesklinna avalikul tasulisel parkimisalal ja parkimistasu oli maksmata. Helistasin neile ja uurisin, mida tähendab siis Parklamärk, mille all parkimine ja parkimiskell 2h (7.00-19.00) ja selle all omakorda kesklinn (kus taga tasuline parkimine) ja kellaajad ning summa. Sain vastuseks, et 2h tohib seal üldse kokku ajaliselt parkida ning esimesed 15min on tasuta ning see et ma pole seal enne trahvi saanud on vedamine. Ma ei teagi mida teha, sest nägin, et pahaseid inimesi oli seal peale minu veel.
Hea meelega saadaksin teile ka pildi sellest märgist, sest mina ei loe kuskilt välja, et esimesed 15 min on tasuta ja üldse kokku tohib seal ajaliselt parkida 2h.
Suur tänu vastuse eest ja loodan, et saate mind natukene rohkem valgustada.
Hea meelega saadaksin teile ka pildi sellest märgist, sest mina ei loe kuskilt välja, et esimesed 15 min on tasuta ja üldse kokku tohib seal ajaliselt parkida 2h.
Suur tänu vastuse eest ja loodan, et saate mind natukene rohkem valgustada.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas pean maksma abikaasale meie abielu ajal müüdud tema abielueelse korteri raha, kuna see laekus minu kontole?04.12.2018
Tere! Oleme abielus 2001 aastast. Abikaasa müüs 2007 enne abielu soetatud korteri, saadud tulu laekus minu pangaarvele ja on paigutatud uue kinnisvara soetamiseks, mis ka ühisvaraks nimetatud. Kas sellest momendist kui raha laekus minu kontole on saadud vahendid muutunud ühiseks? Murdepunkt nüüd selles, et oleme lahus alates 2018 ja endine abikaasa soovib minult seda summat välja mõista.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui on tõendatav, et tegemist on abikaasa lahusvara müügist saadud tuluga, on tal tõepoolest Teie suhtes hüvitisnõue. Abielu ajal soetatud kinnisvara on siiski ühisvara (mõistan, et teie vararežiimiks on varaühisus) ja kinnisvara omandiõigust see asjaolu ei mõjuta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Ka lapse emal on õigus kodus istuda ja ainult elatist nõuda, kuigi lapsed käivad lasteaias?04.12.2018
Tere!
Lapse ema nõuab alimente, väitega et ma ei täida oma vanemlikke kohustusi, kuigi käin tööl ja toetan.
Lapse emal endal uus mees ja laps ka. Nii minu laps kui ka tema uus laps käivad lasteaias, aga ema passib ikka kodus. Tal on küll veel lapsehoolduspuhkus, aga tööl käimist ei sega tal hetkel ju enam miski. Et kuidas ta saab väita, et mina ei täida oma kohustusi? Minule tundub, et hoopis tema viilib sellest kõrvale ega viitsi tööle minna. Või ongi tal õigus kodus istuda ja ainult nõuda?
Lapse ema nõuab alimente, väitega et ma ei täida oma vanemlikke kohustusi, kuigi käin tööl ja toetan.
Lapse emal endal uus mees ja laps ka. Nii minu laps kui ka tema uus laps käivad lasteaias, aga ema passib ikka kodus. Tal on küll veel lapsehoolduspuhkus, aga tööl käimist ei sega tal hetkel ju enam miski. Et kuidas ta saab väita, et mina ei täida oma kohustusi? Minule tundub, et hoopis tema viilib sellest kõrvale ega viitsi tööle minna. Või ongi tal õigus kodus istuda ja ainult nõuda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse emal on lapse ülalpidamiseks täpselt samasugune kohustus nagu Teil. Kui ta saab lapse ülalpidamisega hakkama ise sissetulekut teenimata, näiteks elukaaslase toetusel, ei vabasta see Teid lapse ülalpidamisest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand