Õigus
Küsimus: Kas ÜKT tundide graafikut saab muuta?23.10.2018
Sain karistada joobes sõidu eest ja karistuseks määrati ÜKT tunnid. Tundide tegemine jaotati kuude lõikes ära. Kas tundide graafikut saab muuta? Huvi oleks need tunnid kiirelt ära teha ja eeskujulikult edasi elama hakata. Lisaks küsin, kas tundide arvu on võimalik tervislikel põhjustel vähendada?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas on nii, et kui tööandja tõttu ei saa tööd teha, tuleb need päevad siiski kinni maksta?23.10.2018
Mees läks uude kohta tööle. Ja graafik oli kaks vaba neli tööl. Juhtus siis kaks päeva nädalavahetuse peale. Läks laupäeva hommikul tööle, aga uksekaardiga(kiibiga) sisse ei pääsenud. Seega nädalavahetusel tööd teha ei saanud. Kas on nii et kui tööandja tõttu ei saa tööd teha, tuleb need päevad siiski kinni maksta?
Aitäh,
Aitäh,
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seadus (TLS) § 35 reguleerib olukordi, mil tööandja ei ole töötajale tööd andnud. TLS § 35 kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.
Seega kui töötaja ei saanud tööd teha tööandja tegevuste või tegemata jätmiste tõttu, siis tuleb nimetatud aja eest maksta keskmist töötasu ehk nn alatunnitöötasu. Kui tööandja nimetatud tasu ei maksa, siis on töötajal tekkinud saamata jäänud töötasu nõue.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas struktuuri muutumisega omavalitsuses, kui töökohad kaovad, on töötajal õigust rahalisele kompensatsioonile?23.10.2018
Kas seoses struktuuri muutumisega omavalitsuses, mille tagajärjel kaovad töökohad, on töötajal õigust rahalisele kompensatsioonile või koondamistasule?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 89 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Seega koondamiseks peavad täidetud olema samaaegselt kaks tingimust. Esiteks peab ettevõttes olema toimunud töö ümberkorraldamine (nt kaks ametikohta liidetakse, toimub osakondade struktuuri muudatus vms) või väheneb töömaht (nt koolis väheneb õpilaste arv, tellimuste arv on oluliselt vähenenud vms) või töö lõpeb muul juhul (nt uue infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtuga ei ole tarvis teatud ametikohta vms). Teiseks peab eelnimetatud olukord kaasa tooma selle, et töötajale ei ole kokkulepitud tingimustel tööd anda. Olulised kokkulepitud tingimused on mh töötasu, töökoormus, töötamise asukoht, tööülesanded.
Enne koondamist peab tööandja TLS § 89 lg 3 kohaselt võimaluse korral pakkuma töötajale teist tööd ehk tööd uutel tingimustel. Kui töötaja keeldub, siis tööandja koondab töötaja. Kui töötaja nõustub, siis jätkub töösuhe uutel tingimustel.
Näiteks kui ettevõttes on töömaht vähenenud ja töötajale, kes töötab täistööaja alusel ei ole enam kokkulepitud koormusel tööd anda võib tööandja teha ettepaneku asuda tööle osalise koormusega. Kui töötaja keeldub, siis tööandja koondab töötaja. Peale töötaja koondamist võib tööandja tööle palgata töötaja, kes asub tööle samale ametikohale, kuid juba muudetud tingimustega ehk antud näite puhul osalise tööajaga.
Kui tegemist on koondamise olukorraga, siis annab tööandja töötajale kirjaliku ülesütlemisavalduse, millelt nähtub, mis põhjustel töösuhe üles öeldakse ning millal on töösuhte viimane päev. Koondamise korral maksab tööandja töötajale hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Kui töösuhe on tööandja juures kestnud 5-10 aastat, siis maksab lisaks tööandja hüvitisele koondamishüvitist ka Töötukassa ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Kui töösuhe tööandja juures on kestnud 10+ aastat, siis maksab lisaks tööandja hüvitisele koondamishüvitise Töötukassa kahe kuu keskmise töötasu ulatuses.
Koondamisel peab tööandja järgima etteteatamistähtaega. Kui töösuhe tööandja juures on kestnud alla ühe aasta, siis teatab tööandja koondamisest kirjaliku avaldusega ette vähemalt 15 kalendripäeva, kui töösuhe on kestnud 1-5 aastat, siis vähemalt 30 kalendripäeva, kui 5-10 aastat, siis vähemalt 60 kalendripäeva, kui 10 + aastat, siis vähemalt 90 kalendripäeva. Kui tööandja ei järgi etteteatamistähtaega, siis maksab tööandja töötajale lisaks koondamisehüvitisele hüvitist vähem etteteatatud aja eest TLS § 100 lg 5 alusel.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas kutsekoolis õppijatele on ka määratud teatud tundide arv nädalas?23.10.2018
Tere!
Vaatasin natuke seadusi ja leidsin ainult põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste normtunnid nädalas. Kas kutsekoolis õppijatele on ka määratud teatud tundide arv nädalas?
Olen ise kutsekooli õppija ja täiskasvanud. Meil on ühel päeval 14 akadeemilist tundi ning kas see on normaalne ja lubatud? Ning sellel nädalal, kui on meil väga pikk päev koolis, on nädalas 42 akadeemilist tundi. Kas peaks olema ka rohkem ja pikemaid pause, et õpilastel oleks võimalus söömas käia ka õhtul? Viimaste tundide vahel on ainult viie minutilised pausid. Selle ajaga ei jõua nagu söömas käia.
Ette tänades
Vaatasin natuke seadusi ja leidsin ainult põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste normtunnid nädalas. Kas kutsekoolis õppijatele on ka määratud teatud tundide arv nädalas?
Olen ise kutsekooli õppija ja täiskasvanud. Meil on ühel päeval 14 akadeemilist tundi ning kas see on normaalne ja lubatud? Ning sellel nädalal, kui on meil väga pikk päev koolis, on nädalas 42 akadeemilist tundi. Kas peaks olema ka rohkem ja pikemaid pause, et õpilastel oleks võimalus söömas käia ka õhtul? Viimaste tundide vahel on ainult viie minutilised pausid. Selle ajaga ei jõua nagu söömas käia.
Ette tänades
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kutseõppeasutuse seaduse (KutÕS) § 27 lg 3 kohaselt on õppetöö maht õppeaastas 60 arvestuspunkti ning KutÕS § 26 lg 1 kohaselt vastab üks arvestuspunkt 26 tunnile õpilase tööle teadmiste ja oskuste omandamisel. Päevast n.ö õppenormi või tundide arvu seadus ei kehtesta. Õppetöö jaotumise õppeaastas otsustab kutsekool.
Täpsustavate küsimustega kutsekoolis õppijate õppe mahtude, akadeemiliste tundide arvu jms osas võite pöörduda Haridus- ja teadusministeeriumi poole hm@hm.ee
Kui Teil on küsimusi töösuhete kohta, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandjal on õigus minu puhkus tühistada, kui olen puhkusele minemas, aga annan ka lahkumisavalduse?23.10.2018
Tere
Kui olen puhkusele minemas, aga annan ka lahkumisavalduse, kas siis on tööandjal õigus minu puhkus tühistada?
Kui olen puhkusele minemas, aga annan ka lahkumisavalduse, kas siis on tööandjal õigus minu puhkus tühistada?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui ettevõttes on koostatud aasta alguses puhkuste ajakava, siis on see mõlemale poolele täitmiseks kohustuslik. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 69 lg 4 kohaselt saab puhkuste ajakava muuta üksnes poolte kokkuleppel. Asjaolu, et töötaja töösuhe lähitulevikus lõpeb, ei ole aluseks kinnitatud puhkuse aja muutmiseks. Tööandja võib töötajale teha üksnes ettepaneku puhkuse aja muutmiseks, kuid töötajal ei ole kohustust nõustuda.
Kui ettevõttes ei ole puhkuste ajakava koostatud, siis teatab töötaja TLS § 69 lg 3 kohaselt puhkusele jäämisest vähemalt 14 kalendripäeva kirjalikus vormis ette.
Tööandjal on TLS § 69 lg 5 kohaselt õigus puhkus katkestada või edasi lükata üksnes ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Hädavajaduseks ei saa lugeda olukorda, kus töötaja on andnud tööandjale ülesütlemisavalduse ning järginud etteteatamistähtaega.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas saan juhiluba varem tagasi taotleda, kui juhtimisõigus on ära võetud aastaks ja karistusest on möödas üle poole aasta?22.10.2018
Kohtuotsusega on mul juhtimisõigus ära võetud aastaks. Karistusest on möödas üle poole aasta. Kas mul on võimalus juhiluba varem tagasi taotleda? Kui on, siis kuidas, kuhu ja kellele peaks taotluse esitama?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas abielu ajal erastatud korteri müügisumma jaguneb pooleks ka siis, kui lahutatud abikaasa ei ole korterisse panustanud?22.10.2018
Kas lahutatud abielu ajal erastatud korteri müügisumma jaguneb pooleks ka siis, kui lahutatud abikaasa ei ole lahutusest alates (1997 aastast) osalenud korteri renoveerimises ega katnud ka ühistu remondikulusid?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui korter on endiste abikaasade ühisvara, jagatakse see abikaasade vahel võrdsetes osades, kuid korteri ülalpidamisse panustanud abikaasal võib seejuures olla hüvitisnõue teise abikaasa vastu peale abielu lahutamist enamkantud kulude osas.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas see on lubatud, et eksabikaasa arvutab iga liigutuse, näiteks riiete ostu, elatisrahast maha?22.10.2018
Tere
Abielu on lahutatud. Notaris tehtud elatusraha kokkulepe.
Eksabikaasa arvutab iga liigutuse, näiteks riiete ostu sealt aga koguaeg maha. Minu arust ei ole see õige, kas ta võib nii teha ja kanda vähem raha üle kui kirjas on?
Teine näide: arvutab notari juures tasutud kulu (korteri müük oli just) elatusrahadest maha. Notari aktis on kirjas, et katame kulud pooleks - see sai ka seal tehtud kuna teiste eest ta vaielda ei tahtnud ja nüüd kannab vähem raha lapse elatusraha arvelt üle.
Täiesti vale ju.
Mida ette võtta?
Tervitades
Abielu on lahutatud. Notaris tehtud elatusraha kokkulepe.
Eksabikaasa arvutab iga liigutuse, näiteks riiete ostu sealt aga koguaeg maha. Minu arust ei ole see õige, kas ta võib nii teha ja kanda vähem raha üle kui kirjas on?
Teine näide: arvutab notari juures tasutud kulu (korteri müük oli just) elatusrahadest maha. Notari aktis on kirjas, et katame kulud pooleks - see sai ka seal tehtud kuna teiste eest ta vaielda ei tahtnud ja nüüd kannab vähem raha lapse elatusraha arvelt üle.
Täiesti vale ju.
Mida ette võtta?
Tervitades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui olete sõlminud notariaalse lepingu elatisraha tasumise osas, tuleb elatisraha maksta vastavalt kokkulepitule ja omaalgatuslikult maharvamisi teha ei tohi. Kui elatisraha makstakse lepinguga määratust vähem, on õigus algatada elatise maksja suhtes täitemenetlus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui kolm korterit remontisid oma korstna ise, kas siis neljanda korteri korstna peab remontima tõesti KÜ?19.10.2018
Tere,
Oleme ahjuküttega, ridaelamu tüüpi, nelja korteriga KÜ. Mõned aastad tagasi renoveerisid kolm korterit, igaüks oma kuludega, oma amortiseerunud korstna (korstnapühkija soovitus), ning üks korter keeldus tegemast. Nüüd on olukord kus Päästeamet on teinud KÜ ettekirjutuse selle korstna renoveerimiseks. Küsimus, kas selline küttekolle ja korsten mida kasutab ainult selle korteri valdaja on ikka ühistu kohustus renoveerida?
Oleme ahjuküttega, ridaelamu tüüpi, nelja korteriga KÜ. Mõned aastad tagasi renoveerisid kolm korterit, igaüks oma kuludega, oma amortiseerunud korstna (korstnapühkija soovitus), ning üks korter keeldus tegemast. Nüüd on olukord kus Päästeamet on teinud KÜ ettekirjutuse selle korstna renoveerimiseks. Küsimus, kas selline küttekolle ja korsten mida kasutab ainult selle korteri valdaja on ikka ühistu kohustus renoveerida?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kui korteriomanik, kelle korteris asuv korsten vajab remonti, hüvitab teiste korteriomanike vastavad kulutused, siis ei saa siin ka ebaõiglast olukorda tekkida.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas vaidlustada veemõõtja vahetusega tekkinud näitude erinevus?19.10.2018
Tere,
Eelmise aasta juulis vahetati haldusfirma poolt mul veearvesti ja nüüd hiljuti pandi ühistu poolt küttekulujaoturid ja see veearvesti vahetati kaugloetava veearvesti vastu. Minu esitatud näit ja ühistu näit ei klapi, sisuliselt 10-kordne vahe. Kelle poole pöörduda, kes kinnitaks, kas minu esitatud andmed on õiged? Kui minul on õigus, kuidas saada ühistult uut korrektset arvet? Minu kirjade ja telefonikõnede peale ei ole ma saanud uut arvet ja lihtsalt nad jäävad kindlaks, et nende poolt on kõik õige. Aitäh abi eest!
Eelmise aasta juulis vahetati haldusfirma poolt mul veearvesti ja nüüd hiljuti pandi ühistu poolt küttekulujaoturid ja see veearvesti vahetati kaugloetava veearvesti vastu. Minu esitatud näit ja ühistu näit ei klapi, sisuliselt 10-kordne vahe. Kelle poole pöörduda, kes kinnitaks, kas minu esitatud andmed on õiged? Kui minul on õigus, kuidas saada ühistult uut korrektset arvet? Minu kirjade ja telefonikõnede peale ei ole ma saanud uut arvet ja lihtsalt nad jäävad kindlaks, et nende poolt on kõik õige. Aitäh abi eest!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Juhul, kui selgub, et probleem on veemõõtjas endas, siis on Teil olemas ka alus, millega paluda korteriühistul arvet muuta.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ