Õigus

Kehtiva süsteemi järgi pärand avaneb isiku surma korral. Pärandi avanemisel läheb pärand üle pärijale. Pärija võib pärandist aga loobuda. Pärand on kogu pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga.

Seega Teie näite puhul on pärijateks selle isiku pärijad, kes ära suri. Esiteks, pärandit ei pea vastu võtma, sest alates 1. jaanuarist 2009 kehtib Eestis pärimisel loobumissüsteem ehk kui loobutud ei ole, siis on vastu võetud. Kuna kõnealune isik ei olnud pärandist loobunud, siis tema surma korral lähevad kõik tema õigused ja kohustused üle tema pärijatele.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal

Pärimisseaduse kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Tulumaksuga ei maksustata vastuvõetud pärandvara - seega pärandvara deklareerima ei pea.

Seaduse järgi aga maksustatakse päritud vara võõrandamisel saadud kasu. Näiteks kui pärija asub pärandina saadud kinnisasja kasutama viisil, mis ei vasta elukohana kasutamise tingimustele, siis kaotab ta õiguse seda kinnisasja maksuvabalt võõrandada. Sel juhul toimub maksustamine samamoodi nagu oleks toimunud siis, kui pärandaja oleks lõpetanud kinnisasja kasutamise elukohana. Tulude deklareerimisel on maksukohustuslasel õigus pärandvara võõrandamisel maha arvata üksnes pärija enda poolt tehtud kulud.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal

1. Juhtimisõiguse puudumine võib olla tagasinõude aluseks kahju põhjustanud juhi vastu, kui kahju tekkis seetõttu, et sisikul puudus juhtimisõigus. Kahjustatud isiku õigust saada kahju hüvitatud, juhtimisõiguse puudumine ei mõjuta. See tähendab, et kui liiklusõnnetuses mitte süüdioleval juhil puudub juhtimisõigus, ei mõjuta see kahju hüvitamist temale. Hüvitamine teostatakse siis, kui kindlustusandjal on olemas vajalik info kahju suuruse ja vastutava isiku määramiseks. Sageli on nii, et kui liiklusõnnetus on politsei menetluses, ootab kindlustus ära politsei otsuse.
2. Kindlustusselts saab andmed kas liiklusõnnetuses osalenud juhi käest või politsei käest. Pole välistatud, et info kahjustatud isikul juhtimisõiguse puudumise kohta jõuab ka kindlustuseni. Kuid nagu eelmisest punktis märgitud, ei mõjuta see kindlustushüvitise maksmist.
3. Politseil on õigus väärteomenetlust läbi viia ja isikut karistada väärteo aegumistähtaja jooksul, milleks üldjuhul on 2 aastat. Seega, kui politseini jõuab info, et liiklusõnnetuses mittesüüdioleval juhil puudus juhtimisõigus, ei ole välistatud tema suhtes väärteomenetluse alustamine ja karistamine. Eeldusel, et karistus määratakse aegumistähtaja jooksul. Olukorras, kus juhid täidavad teate kindlustusele omavahel sündmuskohal ning politsei ei registreeri liiklusõnetust, ei pruugi andmed juhtide ja nende juhtimisõiguste kohta politseini jõuda. Võimalus andmete jõudmiseks politseini on läbi kindlustusseltsi, kui kindlustusselts saab ühelt või teiselt juhilt teada, et mõnel liiklusõnnetuses osalenud juhil puudus juhtimisõigus ja kindlustusselts peab vajalikuks selles osas süüteoteate esitamist politseile.

Tere!

Teie küsimusest on kahjuks väga keeruline aru saada. Mõistan, et lapse isa kohustub notariaalse lepingu alusel maksma lapsele elatist 400 eurot kuus - kui ta seda ei tee, on Teil õigus algatada tema suhtes täitemenetlus. Milliseks täitemenetlus kujuneb, oleneb paljudest asjaoludest, mida hetkel käsitleda ei ole võimalik.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Ülalpeetava lisandumine ei anna automaatselt alust elatise vähendamiseks, selleks peavad esinema vastavad asjaolud. Kui Teie sissetulek võimaldab ka peale kolmanda lapse sündi tasuda vanemate laste ülalpidamiseks samas suuruses elatist, ei ole elatise vähendamiseks üldjuhul alust.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Hooldusõiguslikke muudatusi (sealhulgas lapse varahooldusõiguse üleandmist) on võimalik teha vaid läbi kohtu. Selleks tuleb kohtule esitada vastav avaldus. Kui vanemad on hooldusõiguse üleandmises üksmeelel, kinnitab kohus vanemate kokkuleppe kohtuliku kompromissina.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Reeglina on kohtus abielu lahutamiseks vajalik mõlema abikaasa kohalolek istungil, kuid kui asjaolud on kohtu jaoks piisavalt selged, võib kohus asja lahendada sisuliselt ka ühe abikaasa kohalolekuta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui abikaasaga abielu lahutamise osas kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleb abielu lahutamiseks hagiavaldusega kohtu poole pöörduda. Hagiavalduselt tuleb tasuda riigilõivu 100 eurot.

Hagiavalduse blankett on leitav järgmiselt veebiaadressilt: http://www.kohus.ee/et/hagiavaldus-abielu-lahutamiseks

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Praktikas on väljakujunenud seisukoht, et elatise vähendamiseks ülalpeetavate arvu lisandumise tõttu on ikkagi alust siis, kui laps on juba sündinud.

Suuremate ostude jaoks on kindlasti abi nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse poolt makstavatest sünnitoetustest, mis makstakse vanemale üsna kiirelt peale lapse sündi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere, korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 4 lg 1, 3 ja 4 kohaselt kuuluvad suitsulõõrid kaasomandi osa koosseisu, mille korrahoidmine on korteriühistu kohustuseks.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ