Õigus

Tere,
Kui üürilepingus on sätestatud üüri perioodiline suurenemine vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele, siis suureneb üür igal lepingu sõlmimisele järgneval 12-ndal kalendrikuul. Aluseks on alati eelnenud aasta üüri suurus.
Üüri suurenemisest on üürileandja kohustatud üüri suurenemisele eelneval kuul üürnikule esitataval arvel teatama, näidates ära uue üüri suuruse. Kui üürileandja ei teata üüri suurendamisest ette, siis seda ei saa teha tagasiulatuvalt.

Tere,

Kahjuks, seaduse järgi see, et korter on müügis, ei ole mõjuv põhjus üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, kuna see ei takista korteri kasutamist. Seega see on korraline ülesütlemine ja Võlaõigusseaduse § 312 järgi tähtajatu üürilepingu saab üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud.
Mis puudutab tagatisraha: Võlaõigusseaduse § 308 lg 3 järgi üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. See tähendab, et Teil on nõudeõigus tagatisraha suhtes alles peale 5 kuu möödumist.

Tere,

Vabariigi Valitsuse määrus nr 426 20.12.2002 reguleerib isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja hüvitise piirmäärad. Määruse kohaselt hüvitise maksmise oluliseks tingimuseks on see, et sõiduauto on töötaja isiklikus omandis või töötaja kasutab sõiduautot liisingulepingu alusel. Seega tööandjal on õigus nõuda liisingulepingu esitamist selleks, et tuvastada, et auto kuulub Teile.

Üldkasuliku töö graafiku muutmine kuulub kriminaalhooldaja otsustusalasse. Üldjuhul on tunnid ära jagatud kogu kohtu poolt määratud tähtajale. See on olnud kriminaalhoolduse viimaste aastate praktika ja minu info kohaselt ei ole sellest erandeid tehtud. Tervislik seisukord ei tingi töötundide vähendamist, kuna töötunnid vastavad mõistetud vangistuse pikkusele. Küll võib kohus kriminaalhooldusametniku taotlusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtaja peatamise haiguse või muu seaduses nimetatud töö tegemise takistuse esinemise ajaks (KarS § 69 lg 3).

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seadus (TLS) § 35 reguleerib olukordi, mil tööandja ei ole töötajale tööd andnud. TLS § 35 kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.

Seega kui töötaja ei saanud tööd teha tööandja tegevuste või tegemata jätmiste tõttu, siis tuleb nimetatud aja eest maksta keskmist töötasu ehk nn alatunnitöötasu. Kui tööandja nimetatud tasu ei maksa, siis on töötajal tekkinud saamata jäänud töötasu nõue.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 89 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Seega koondamiseks peavad täidetud olema samaaegselt kaks tingimust. Esiteks peab ettevõttes olema toimunud töö ümberkorraldamine (nt kaks ametikohta liidetakse, toimub osakondade struktuuri muudatus vms) või väheneb töömaht (nt koolis väheneb õpilaste arv, tellimuste arv on oluliselt vähenenud vms) või töö lõpeb muul juhul (nt uue infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtuga ei ole tarvis teatud ametikohta vms). Teiseks peab eelnimetatud olukord kaasa tooma selle, et töötajale ei ole kokkulepitud tingimustel tööd anda. Olulised kokkulepitud tingimused on mh töötasu, töökoormus, töötamise asukoht, tööülesanded.

Enne koondamist peab tööandja TLS § 89 lg 3 kohaselt võimaluse korral pakkuma töötajale teist tööd ehk tööd uutel tingimustel. Kui töötaja keeldub, siis tööandja koondab töötaja. Kui töötaja nõustub, siis jätkub töösuhe uutel tingimustel.

Näiteks kui ettevõttes on töömaht vähenenud ja töötajale, kes töötab täistööaja alusel ei ole enam kokkulepitud koormusel tööd anda võib tööandja teha ettepaneku asuda tööle osalise koormusega. Kui töötaja keeldub, siis tööandja koondab töötaja. Peale töötaja koondamist võib tööandja tööle palgata töötaja, kes asub tööle samale ametikohale, kuid juba muudetud tingimustega ehk antud näite puhul osalise tööajaga.

Kui tegemist on koondamise olukorraga, siis annab tööandja töötajale kirjaliku ülesütlemisavalduse, millelt nähtub, mis põhjustel töösuhe üles öeldakse ning millal on töösuhte viimane päev. Koondamise korral maksab tööandja töötajale hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Kui töösuhe on tööandja juures kestnud 5-10 aastat, siis maksab lisaks tööandja hüvitisele koondamishüvitist ka Töötukassa ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Kui töösuhe tööandja juures on kestnud 10+ aastat, siis maksab lisaks tööandja hüvitisele koondamishüvitise Töötukassa kahe kuu keskmise töötasu ulatuses.

Koondamisel peab tööandja järgima etteteatamistähtaega. Kui töösuhe tööandja juures on kestnud alla ühe aasta, siis teatab tööandja koondamisest kirjaliku avaldusega ette vähemalt 15 kalendripäeva, kui töösuhe on kestnud 1-5 aastat, siis vähemalt 30 kalendripäeva, kui 5-10 aastat, siis vähemalt 60 kalendripäeva, kui 10 + aastat, siis vähemalt 90 kalendripäeva. Kui tööandja ei järgi etteteatamistähtaega, siis maksab tööandja töötajale lisaks koondamisehüvitisele hüvitist vähem etteteatatud aja eest TLS § 100 lg 5 alusel.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Kutseõppeasutuse seaduse (KutÕS) § 27 lg 3 kohaselt on õppetöö maht õppeaastas 60 arvestuspunkti ning KutÕS § 26 lg 1 kohaselt vastab üks arvestuspunkt 26 tunnile õpilase tööle teadmiste ja oskuste omandamisel. Päevast n.ö õppenormi või tundide arvu seadus ei kehtesta. Õppetöö jaotumise õppeaastas otsustab kutsekool.

Täpsustavate küsimustega kutsekoolis õppijate õppe mahtude, akadeemiliste tundide arvu jms osas võite pöörduda Haridus- ja teadusministeeriumi poole hm@hm.ee

Kui Teil on küsimusi töösuhete kohta, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Kui ettevõttes on koostatud aasta alguses puhkuste ajakava, siis on see mõlemale poolele täitmiseks kohustuslik. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 69 lg 4 kohaselt saab puhkuste ajakava muuta üksnes poolte kokkuleppel. Asjaolu, et töötaja töösuhe lähitulevikus lõpeb, ei ole aluseks kinnitatud puhkuse aja muutmiseks. Tööandja võib töötajale teha üksnes ettepaneku puhkuse aja muutmiseks, kuid töötajal ei ole kohustust nõustuda.

Kui ettevõttes ei ole puhkuste ajakava koostatud, siis teatab töötaja TLS § 69 lg 3 kohaselt puhkusele jäämisest vähemalt 14 kalendripäeva kirjalikus vormis ette.

Tööandjal on TLS § 69 lg 5 kohaselt õigus puhkus katkestada või edasi lükata üksnes ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Hädavajaduseks ei saa lugeda olukorda, kus töötaja on andnud tööandjale ülesütlemisavalduse ning järginud etteteatamistähtaega.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Kui juhtimisõigus on ära võetud vähemalt 1 aastaks, tuleb juhtimisõiguse taastamiseks sooritada edukalt liiklusteooria ja -sõidu eksam. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja lühendamist seadus ette ei näe, seega selle lühendamisele lootust ei ole. Küll saab liiklusteooriaeksamile ennast registreerida juba varem. Sõidueksamile saab ennast registreerida mitte varem, kui kuu aega enne juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja lõppemist. Vaatamata eksamite sooritamise ajast, ei taastata juhtimisõigust enne, kui selle äravõtmise tähtaeg on täies ulatuses möödunud.

Tere!

Kui korter on endiste abikaasade ühisvara, jagatakse see abikaasade vahel võrdsetes osades, kuid korteri ülalpidamisse panustanud abikaasal võib seejuures olla hüvitisnõue teise abikaasa vastu peale abielu lahutamist enamkantud kulude osas.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand