Õigus
Küsimus: Kas kaasomanik (mõttelised osad) tohib oma kasutatavat osa ilma teise nõusolekuta välja üürida?29.09.2018
Tere,
Lühidalt öeldes on olnud kortermaja kahe omaniku käes, kes mõlemad sees elasid ja kortermaja korras hoidsid. Ühel hetkel üks omanikest suri ja tema laps/järglane päris mõttelise osa ja tema huvi ei ole maja korras hoida vaid üürib mustalt kortereid välja ja elab ise mujal.
See on fakt, et kortereid mustalt välja üürida nii kui nii ei tohiks, kuid küsimus on pigem selles, et kas üldse tohibki välja üürida? Olukord on seepärast keeruline, et majas, kus elasid enne omad inimesed ja hoidsid korda, on võõrad näod, kes korda ja puhtust ei hoia.
Ma ei hakka praegu huvi tundma, et mis õigused või võimalused oleks teisel omanikul enda osa välja üürida vaid pigem tunnen huvi, et mis võimalused/õigused on minul, et selline olukord lõppeks, et oma majas ei oleks võõrad inimesed.
Tänan
Lühidalt öeldes on olnud kortermaja kahe omaniku käes, kes mõlemad sees elasid ja kortermaja korras hoidsid. Ühel hetkel üks omanikest suri ja tema laps/järglane päris mõttelise osa ja tema huvi ei ole maja korras hoida vaid üürib mustalt kortereid välja ja elab ise mujal.
See on fakt, et kortereid mustalt välja üürida nii kui nii ei tohiks, kuid küsimus on pigem selles, et kas üldse tohibki välja üürida? Olukord on seepärast keeruline, et majas, kus elasid enne omad inimesed ja hoidsid korda, on võõrad näod, kes korda ja puhtust ei hoia.
Ma ei hakka praegu huvi tundma, et mis õigused või võimalused oleks teisel omanikul enda osa välja üürida vaid pigem tunnen huvi, et mis võimalused/õigused on minul, et selline olukord lõppeks, et oma majas ei oleks võõrad inimesed.
Tänan
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas rõdude varikatuste ehituseks on vajalik kaasomanike kokkulepe või piisab üldkoosoleku otsusest?29.09.2018
Kü juhatusel on plaanis ehitada korrusmaja fassaadile rõdude kohale varikatused ja finantseerida nende ehitust remondifondist. Kas selliseks ehituseks piisab üldkoosoleku enamuse otsusest või on vaja kaasomanike kokkulepe?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kirjeldatud töö on käsitletav kaasomandi ajakohastamisena, milleks vajalik otsus on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 39 lg 1 kohaselt vastu võetud siis, kui korteriomanike üldkoosoleku otsuse poolt on antud üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mida teha, kui Läti trahvi tähtaeg on möödas kuna sain selle kätte hilinenult?28.09.2018
Tere
Lätis viibides sain kiiruseületamise eest liiklustrahvi, sündmus on fikseeritud 25.07.2018 kell 23:00 kiiruskaamera. Trahviteade koos fikseeritud sündmuse fotoga saabus sõiduki omanikule postiga 19.09.2018, teates oli kirjas trahvi tasumise ajaks 30 päeva alates otsuse määramisest. Dokumendi pöördel kirjas olevas osas Liiklusseaduse 43.6 § p. (8) sõnastab - "Protokolli otsus saadetakse mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul pärast selle määramist isikule, kellele on määratud haldusrikkumise karistus...".
Ma ei näe saadetud trahviteatel otsuse vastuvõtmise kuupäeva. Kui selleks on kiiruskaamera poolt fikseeritud sõiduki kiiruseületamise fakt 25.07.2018 kell 23:00, siis on igal juhul ületatud nii p.8 määratud 3 päevast saatmise tähtaega (19.09.2018) kui ka määratud trahvi maksmise 30 päevast tähtaega.
Kas trahviteate saatmine hilinenult ja peale tasumise tähtaega on seadusega kooskõlas? Kuidas peaksin käituma?
Lugupidamisega
Lätis viibides sain kiiruseületamise eest liiklustrahvi, sündmus on fikseeritud 25.07.2018 kell 23:00 kiiruskaamera. Trahviteade koos fikseeritud sündmuse fotoga saabus sõiduki omanikule postiga 19.09.2018, teates oli kirjas trahvi tasumise ajaks 30 päeva alates otsuse määramisest. Dokumendi pöördel kirjas olevas osas Liiklusseaduse 43.6 § p. (8) sõnastab - "Protokolli otsus saadetakse mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul pärast selle määramist isikule, kellele on määratud haldusrikkumise karistus...".
Ma ei näe saadetud trahviteatel otsuse vastuvõtmise kuupäeva. Kui selleks on kiiruskaamera poolt fikseeritud sõiduki kiiruseületamise fakt 25.07.2018 kell 23:00, siis on igal juhul ületatud nii p.8 määratud 3 päevast saatmise tähtaega (19.09.2018) kui ka määratud trahvi maksmise 30 päevast tähtaega.
Kas trahviteate saatmine hilinenult ja peale tasumise tähtaega on seadusega kooskõlas? Kuidas peaksin käituma?
Lugupidamisega
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Mis kaitseb ema ja lapsi pere juurest lahkunud abikaasa nõuete eest?28.09.2018
Abikaasa lahkus pere juurest juunis. Teatas mulle mõned päevad ette, et tema soovib ära minna, teda meie pereelu enam ei rahulda ja tal on uus armastus, kellega koos edasi minna. Nii ta lahkus meie juurest päev pärast lastele rääkimist. See oli meile täiesti ootamatu ja raske hoop.
Mis kaitseb perekonda? Kas abikaasa võibki teisele poolele mõned päevad ette teatades pere juurest lahkuda?
Tänaseks käib inetuks kiskunud vara jagamine. Abikaasa teab hästi, et tema lahkumine on meile (mulle ja lastele) majanduslikult hävitav, kuid sellest hoolimata nõuab ta asju ja ka rahalist hüvitist. Maja, kuhu lastega elama jäime, kuulub mulle (ostetud enne meie abielu). Kas kohtusse minnes peab abikaasa tõendama kulusid, mida ta teinud on, et saada minult hüvitist?
Mis kaitseb perekonda? Kas abikaasa võibki teisele poolele mõned päevad ette teatades pere juurest lahkuda?
Tänaseks käib inetuks kiskunud vara jagamine. Abikaasa teab hästi, et tema lahkumine on meile (mulle ja lastele) majanduslikult hävitav, kuid sellest hoolimata nõuab ta asju ja ka rahalist hüvitist. Maja, kuhu lastega elama jäime, kuulub mulle (ostetud enne meie abielu). Kas kohtusse minnes peab abikaasa tõendama kulusid, mida ta teinud on, et saada minult hüvitist?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui abikaasa on asunud perekonnast eraldi elama, tuleb tal jätkuvalt anda oma lastele ülalpidamist – kuivõrd ta elab lastest lahus, tuleks ülalpidamist anda eelkõige elatist makstes.
Vaatamata sellele, et maja kuulub lahusvarana Teile, võib abikaasal olla hüvitisnõue, kui abielu ajal on maja näiteks renoveeritud ja selle väärtus on seeläbi tõusnud. Seda asjaolu tuleb abikaasal igal juhul tõendada. Ühisvara hulka kuuluvad abielu ajal soetatud esemed, näiteks kodusisustus ja sõidukid, mille jagamist on abikaasal õigus nõuda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas jagada lapse kasvatamise aega võrdselt, kaks nädalat minuga, kaks emaga?28.09.2018
Tere
On suusõnaliselt lapse emaga tehtud kokkulepe, et maksan iga kuu 250€ elatist lapsele. Lisaks aitan veel jooksvate asjadega, mis võivad erinevatel kuudel tulla (ostsin jalgratta, riideid, vitamiinid jne.) Lapse ema suhtles minuga ebaadekvaatselt ja takistas lapsega kohtumist igati, seetõttu ma loobusin lisatoetusest ja lisaabist.
Kuidas ma saan taotleda lapse võrdse lapsekasvatamise aega, kuid emaga kokku leppida ei õnnestu. Minu soov on jagada lapsega olemise aeg nii, et üks terve nädal minuga ja teine temaga. Soovin, et laps on kaks nädalat kuus minuga. Laps on 7-aastane ja käib koolis. Seetõttu poolitada nädalaid on üsna raske. Samas ka ma soovin võrdseks jagada vajalikud kulud lapsele (koolikulud, huviring) pooleks ning mitte maksta elatist, sest laps on pool aega minuga, ise toetan teda, ostan riided ning vajalikud asjad.
Kuid meie ei saa suulisetele kokkuleppele, kas seda on võimalik teha juristikirja abil?
Juhul kui ema ei ole nõus sellega, mis siis edasi on võimalik teha?
Mida Teie arvates kui suure tõenäosusega on võimalik loobuda või vähendada elatist?
On suusõnaliselt lapse emaga tehtud kokkulepe, et maksan iga kuu 250€ elatist lapsele. Lisaks aitan veel jooksvate asjadega, mis võivad erinevatel kuudel tulla (ostsin jalgratta, riideid, vitamiinid jne.) Lapse ema suhtles minuga ebaadekvaatselt ja takistas lapsega kohtumist igati, seetõttu ma loobusin lisatoetusest ja lisaabist.
Kuidas ma saan taotleda lapse võrdse lapsekasvatamise aega, kuid emaga kokku leppida ei õnnestu. Minu soov on jagada lapsega olemise aeg nii, et üks terve nädal minuga ja teine temaga. Soovin, et laps on kaks nädalat kuus minuga. Laps on 7-aastane ja käib koolis. Seetõttu poolitada nädalaid on üsna raske. Samas ka ma soovin võrdseks jagada vajalikud kulud lapsele (koolikulud, huviring) pooleks ning mitte maksta elatist, sest laps on pool aega minuga, ise toetan teda, ostan riided ning vajalikud asjad.
Kuid meie ei saa suulisetele kokkuleppele, kas seda on võimalik teha juristikirja abil?
Juhul kui ema ei ole nõus sellega, mis siis edasi on võimalik teha?
Mida Teie arvates kui suure tõenäosusega on võimalik loobuda või vähendada elatist?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanemad omavahel lapsega suhtlemise korras kokkuleppele ei saa, tuleks kõigepealt oma murega pöörduda lastekaitsetöötaja poole. Kui ka lastekaitsetöötaja vahendusel kokkuleppele jõuda ei õnnestu, on võimalik taotleda suhtlemiskorra kindlaksmääramist kohtu kaudu.
Meie kohtupraktika ei poolda vahelduvat elukohta, seega pean üsna tõenäoliseks, et kohus lapsele sellist suhtlemiskorda ei määra, kus laps veedab vaheldumisi nädala ühe vanemaga, seejärel nädala teise vanemaga. Seega seda varianti pean võimalikuks juhul, kui sõlmite lapse emaga vastavasisulise kokkuleppe.
Kui lapsel oleks Teie poolt kirjeldatud vahelduv elukoht, on võimalik jagada ka ülalpidamiskohustus selliselt, et kumbki vanem teeb lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi ja elatist kumbki vanem ei maksa või maksab üks vanematest siiski teatavas summas elatist sellele vanemale, kelle kanda on suurem osa kuludest (näiteks on ühe vanema kanda kõik lapse kooli- ja trenniga seotud kulud).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui suur võib olla maksimaalne kahe lapse elatisraha nõue, kui lapsevanem saab miinimumpalka aastal 2018?28.09.2018
Kui suur võib olla maksimaalne kahe lapse elatisraha nõue, kui lapsevanem saab miinimumpalka aastal 2018?
Käesoleva aastaga 2018.
Käesoleva aastaga 2018.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse elatisraha suurus sõltub lapse vajaduste suurusest, kuid otseloomulikult seab vajaduste suurusele piirid vanemate majanduslik olukord. Kui elatisraha maksmiseks kohustatud vanema igakuiseks sissetulekuks on alampalk, ei ole väga tõenäoline, et kohus mõistab mõlemale lapsele elatisraha välja miinimumsuuruses ehk poole alampalga ulatuses. Sellisel juhul tuleks ju vanemal kogu oma sissetulek maksta elatisrahaks ja tema enda vajadused jääksid täielikult katmata.
Kui suur oleks nö maksimaalne elatisraha antud olukorras, on keeruline öelda, seda mõjutavad muuhulgas laste tegelikud ülalpidamiskulud, samuti see, millised on elatise maksmiseks kohustatud vanema enda vajadused ja milline on lapsi kasvatava vanema majanduslik olukord.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas Rootsis elavalt ja töötavalt isalt elatisraha nõuda?28.09.2018
Tere.
Olen elanud laste isaga koos juba üle kümne aasta koos. Pole abielus. Meil on kaks last, 7-aastane ja 1,5 kuud vana laps. Lapsed on tema nimel. Ta juba üle aasta Rootsis töötanud ja elanud. Käib eestis iga 3 kuu tagant. Sissekirjutus nagu ma aru saan on rootsis ja tal on lisaks Eestile ka seal Rootsi id. Kuidas ma saan temalt lastele elatist nõuda ja kas mul on ka õigus omale elatist nõuda lapse 3 aastaseks saamiseni? Vabatahtlikult pole nõus elatist maksma.
Olen elanud laste isaga koos juba üle kümne aasta koos. Pole abielus. Meil on kaks last, 7-aastane ja 1,5 kuud vana laps. Lapsed on tema nimel. Ta juba üle aasta Rootsis töötanud ja elanud. Käib eestis iga 3 kuu tagant. Sissekirjutus nagu ma aru saan on rootsis ja tal on lisaks Eestile ka seal Rootsi id. Kuidas ma saan temalt lastele elatist nõuda ja kas mul on ka õigus omale elatist nõuda lapse 3 aastaseks saamiseni? Vabatahtlikult pole nõus elatist maksma.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laste elukoht on Eestis, on võimalik lastele elatist nõuda läbi Eesti kohtu. Selleks tuleb kohtule esitada vastav hagiavaldus, riigilõivu elatise nõudmise hagilt tasuda ei tule.
Teil on võimalik endale kuni lapse 3-aastaseks saamiseni elatist nõuda juhul, kui Te ei ole ise võimeline endale sissetulekut teenima. Selliseks takistuseks on eelkõige rasedusest või sünnitusest põhjustatud terviseprobleem või olukord, kus emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik endale ise sissetulekut teenida.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on kuidagi võimalik keelduda, et lapse isa ei saaks peagi sündiva lapsega kokku?28.09.2018
Tere!
Sündimas on laps. Lapse isaga pole kordagi kooselus olnud (kuigi ta seda peale pressinud). Lapse isa on mind vaimselt terroriseerinud umbes aasta, ähvardades juba sündimata last minult ära võtta. Tänu tema ähvardustele on mu tervis halvenenud ning loogiliselt see kõik mõjub ka lapsele. Lapse isa see ei huvita, tema tahab ikka lapse elust osa saada aga kuna olen selle inimese ilusaid sõnu kuulnud küll ja küll ning tema poolset ahistamist ja vaimset terrorit talunud, siis sama ma beebile ei soovi. Kas mul on kuidagi võimalik keelduda et lapse isa ei saaks lapsega kokku? (Graafikut teha) On ju nii, et lapsele peab tagama rahuliku ja tülidevaba elu ja omast kogemusest temaga tean, et tema lubadused jäävadki lubadusteks ehk ta ei suuda eales rahulikku elu lapsele tagada.
Sündimas on laps. Lapse isaga pole kordagi kooselus olnud (kuigi ta seda peale pressinud). Lapse isa on mind vaimselt terroriseerinud umbes aasta, ähvardades juba sündimata last minult ära võtta. Tänu tema ähvardustele on mu tervis halvenenud ning loogiliselt see kõik mõjub ka lapsele. Lapse isa see ei huvita, tema tahab ikka lapse elust osa saada aga kuna olen selle inimese ilusaid sõnu kuulnud küll ja küll ning tema poolset ahistamist ja vaimset terrorit talunud, siis sama ma beebile ei soovi. Kas mul on kuidagi võimalik keelduda et lapse isa ei saaks lapsega kokku? (Graafikut teha) On ju nii, et lapsele peab tagama rahuliku ja tülidevaba elu ja omast kogemusest temaga tean, et tema lubadused jäävadki lubadusteks ehk ta ei suuda eales rahulikku elu lapsele tagada.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laps on sündinud ja lapse isa on lapse sünnitunnistusele kantud, on tal õigus lapsega suhelda. Kui te omavahel lapsega suhtlemise korras kokkuleppele ei saa, võib lapse isa nõuda suhtlemiskorra kindlaksmääramist ka kohtu kaudu. Muidugi arvestatakse suhtlemiskorra kindlaksmääramisel lapse huvisid, väikese beebi puhul saavad kohtumised olla lühiajalised, kuid täiesti keelata lapse isale kohtumisi ei saa.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas jagatakse maja, mis on enne abielu soetatud ja ühe abikaasa nimel, maa aga erastatud abielu ajal?28.09.2018
Oleme abikaasaga koos elanud 28 aastat sellest 14.a.seaduslikus abielus. Ostsime maja, kui polnud veel abielus ja maja on vormistatud abikaasa nimele. Maa aga sai erastatud siis, kui olime juba abielus. Nüüd aga abikaasa soovib lahutust ja väidab, et mul pole majale mingeid õigusi, sest olevat enne abielu soetatud vara. Kas mul on siis õigus ainult hoonete all olevale maale. Tänan ja ootan vastust
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Maa ostueesõigusega erastamise korral tekib kinnistule ühisomand ka siis, kui hooned, mille juurde maa erastati, kuulusid ühe abikaasa lahusvara hulka (Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-77-07).
Kas aga sellisel viisil tekkinud ühisomandit jagatakse abikaasade vahel võrdsetes osades, on omaette küsimus. Hetkel kehtiv perekonnaseadus ei anna ühisvara jagamisel alust abikaasade osade võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumiseks, kuid selleks annab võimaluse eelmine perekonnaseadus, mida kohtud ebaõiglase tulemuse vältimiseks kohati kohaldavad. Seega võib Teie poolt kirjeldatud olukorras abikaasa taotleda ühisvara jagamist ebavõrdsetes osades, kuivõrd ühisvara hulka kuuluv kinnistu on tekkinud ühe abikaasa lahusvaraks olnud elamu juurde maa erastamisega.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas eestkoste all (linnavalitsus on eestkostja) olevalt lapselt võetakse laps ära, kui ta sünnitab?28.09.2018
Tere,
Kas eestkoste all (linnavalitsus on eestkostja) olevalt lapselt võetakse laps ära, kui ta sünnitab?
Kas eestkoste all (linnavalitsus on eestkostja) olevalt lapselt võetakse laps ära, kui ta sünnitab?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Automaatselt seda eeldada ei saa, oleneb ikkagi sellest, kas hooldusõiguse äravõtmiseks on alust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand