Õigus
Küsimus: Kas mulle saab hiljem veel trahvi teha, kuigi olen varalise kahju koheselt peale liiklusõnnetust tasunud?09.10.2018
Tere!
Kui ma olen tekitanud varalise kahju ja selle ka koheselt peale liiklusõnnetust tasunud, kas mulle saab hiljem teha ka trahvi varalise kahju tekitamise eest?
Ette tänades
Kui ma olen tekitanud varalise kahju ja selle ka koheselt peale liiklusõnnetust tasunud, kas mulle saab hiljem teha ka trahvi varalise kahju tekitamise eest?
Ette tänades
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas kohtutäituril on õigus arestida riiklikku peretoetust?09.10.2018
Kas kohtutäituril on õigus arestida riiklikku peretoetust? Kuu aega tagasi sündis laps. Saime sünnitoetuse vallalt ja seejärel riikliku sünnitoetuse, kuna konto on arestitud kohtutäituri poolt, siis kõik mis üle 500€ arestiti. Tegin neile avalduse, aga ütlevad, et raha on arestitud õiguspäraselt ja kannavad tagasi ainult 166,66€ kuna see on summa mis alaealise lapse pealt veel peale miinimumi mulle jääb. Aga täitemenetluse seadustik paragrahv 131 ütleb et riiklike peretoetusi arestida ei tohi, ei kuulu sissenõudele pööramiseks. Tahangi teada kas neil on selleks õigus või mitte?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Täitemenetluse seadustiku kohaselt ei või tõepoolest pöörata sissenõuet riiklikule peretoetusele, seega tuleks veelkordselt pöörduda kohtutäituri poole ja paluda põhjalikku selgitust, mis alustel on arestitud eelnimetatud toetused.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas vähendada notariaalse kokkuleppega paika pandud elatisraha?09.10.2018
Mu elukaaslane maksab oma lapse emale 400 eurot lapsetoetust kuus. Meie arvates on see liiga palju ja mees tahab seda alandada 250 eurole kuus. Kas selline asi on võimalik? Mees tegi mõned aastad tagasi naisega lepingu selleks, et naine saaks auto liisingusse võtta, et maksab naisele selle summa ja naine ütles, et see vaja notari juures kinnitada, et ta saaks auto võtta aga mees ei jaganud asja ära, et naine oli kaval ja tegi seda. Mis oli suur viga ja naine nüüd toetubki sellele paberile ja keeldub seda alandamast. Ilmselgelt see kõik raha lapsele ei kulu. Kas on mingitki võimalust, et saame selle summa väiksemaks peale kohtu?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kuivõrd tegemist on vanemate vahel sõlmitud lepinguga, tuleb lapse isal esitada lapse emale lepingu ülesütlemise avaldus vastavalt seaduses sätestatud korrale. Kui lapse ema isa poolt makstava elatisraha suurusega ei nõustu ja algatab siiski täitemenetluse, nõudes lepingus kokkulepitud summat, on lapse isal võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, kuivõrd notariaalne leping on tema poolt üles öeldud ja puudub alus täitemenetluse läbiviimiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas vanemlikud õigused ja lapse hooldusõigus on üks ja sama mõiste või mitte?09.10.2018
Tere!
Lugesin materjale internetist, kuid ei ole täpselt aru saanud, kas saaksite palun aidata - kas vanemlikud õigused ja lapse hooldusõigus on üks ja sama mõiste või mitte? Kui tänapäeval räägitakse vanemlike õiguste ära võtmisest, kas siis mõeldakse selle all ainuhooldusõiguse määramist teisele vanemale? Kui ühel vanemal on ainuhooldusõigus, kas see tähendab seda, et teiselt vanemalt on vanemlikud õigused ära võetud? Või need on siiski kaks erinevat asja?
Millised on nende kahe mõiste erinevused? Millised kohustused ja õigused jäävad vanematele, kui vanemlikud õigused on ära võetud või on määratud ainuhooldusõigus? Millised seadused neid kahte reguleerivad?
Tänan.
Lugesin materjale internetist, kuid ei ole täpselt aru saanud, kas saaksite palun aidata - kas vanemlikud õigused ja lapse hooldusõigus on üks ja sama mõiste või mitte? Kui tänapäeval räägitakse vanemlike õiguste ära võtmisest, kas siis mõeldakse selle all ainuhooldusõiguse määramist teisele vanemale? Kui ühel vanemal on ainuhooldusõigus, kas see tähendab seda, et teiselt vanemalt on vanemlikud õigused ära võetud? Või need on siiski kaks erinevat asja?
Millised on nende kahe mõiste erinevused? Millised kohustused ja õigused jäävad vanematele, kui vanemlikud õigused on ära võetud või on määratud ainuhooldusõigus? Millised seadused neid kahte reguleerivad?
Tänan.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vanemlikud õigused (ja kohustused) ongi koondunud mõiste alla „hooldusõigus“, praeguses perekonnaseaduses kasutatakse erinevalt eelmisest perekonnaseadusest mõistet „hooldusõigus“. Siiski tuleb eristada hooldusõiguse täielikku äravõtmist PkS § 135 alusel, mille eelduseks on lapse huvide kahjustamine vanemate poolt (nö vanemlike õiguste äravõtmine eelmise perekonnaseaduse kohaselt) ja hooldusõiguse täielikku üleandmist PkS § 137 alusel, mille eelduseks on asjaolu, et hooldusõigust teostab praktikas vaid üks vanem (nt elab laps alaliselt ühe vanema juures ja teine vanem elab üldse välisriigis ega osale lapse kasvatuses).
Hooldusõiguseta vanemal (olenemata sellest, millise paragrahvi alusel on ta hooldusõiguseta vanem) on endiselt oma lapse ülalpidamiskohustus, samuti lapsega suhtlemise õigus (kui seda pole piiratud, mis võib juhtuda eelkõige juhul, kui hooldusõigus on piiratud PkS § 135 alusel).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui lapse isa satub vanglasse, kas siis riik enam elatusrahaga ei toeta?09.10.2018
Tere
Sõbrannal tekkis mure elatusrahaga. Tal on kaks last ning ammu nõudnud mehelt kohtu kaudu sisse alimendid, kuna mees keeldus vabatahtlikult maksmast. Kohus määras küll alimendid aga kuna neid mehe poolt ei täidetud, hakkas riik ise elatusraha maksma. Kahe lapse peale kokku 200 eurot kuus. Nüüd aga ähvardab laste isa oht sattuda vanglasse. Sellest ka küsimus, et kas siis riik enam ei toeta elatusraha maksmisega? Kas on võimalik veel kusagilt abi saada?
Sõbrannal tekkis mure elatusrahaga. Tal on kaks last ning ammu nõudnud mehelt kohtu kaudu sisse alimendid, kuna mees keeldus vabatahtlikult maksmast. Kohus määras küll alimendid aga kuna neid mehe poolt ei täidetud, hakkas riik ise elatusraha maksma. Kahe lapse peale kokku 200 eurot kuus. Nüüd aga ähvardab laste isa oht sattuda vanglasse. Sellest ka küsimus, et kas siis riik enam ei toeta elatusraha maksmisega? Kas on võimalik veel kusagilt abi saada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ka kinnipidamisasutuses viibides on laste isal iseenesest kohustus elatise maksmiseks, seega jätkub elatisabi maksmine.
Antud olukorras võib kaaluda ka elatise nõudmist asenduskohustusena lapse isapoolsete vanavanemate käest, kui asjaolud seda võimaldavad.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas notari digitaalselt allkirjastatud pärimistunnistus on kehtiv dokument asjaajamiseks?09.10.2018
Tere,
meil küsimus notari poolt väljastatud, tema poolt digitaalselt allkirjastatud pärimistunnistuse kehtivuse üle.
Kuna ei saanud notarisse pärimistunnistuse saamise tehingusse minna, siis notar esitas digitaalsel kujul pärimistunnistuse koos arvega.
Kas käesolev dokument sellisel kujul on üldse kehtiv ja sobib nt. kinnistusametile, ARK-le jm. asutustele esitamiseks? Või oleme ikkagi kohustatud minema notarisse dokumendi kinnitama ja ärakirja saama?
meil küsimus notari poolt väljastatud, tema poolt digitaalselt allkirjastatud pärimistunnistuse kehtivuse üle.
Kuna ei saanud notarisse pärimistunnistuse saamise tehingusse minna, siis notar esitas digitaalsel kujul pärimistunnistuse koos arvega.
Kas käesolev dokument sellisel kujul on üldse kehtiv ja sobib nt. kinnistusametile, ARK-le jm. asutustele esitamiseks? Või oleme ikkagi kohustatud minema notarisse dokumendi kinnitama ja ärakirja saama?
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Eelduslikult vastav digitaalselt väljastatud pärimistunnistus sellisel kujul on piisav ja sobib, aga see on juba küsimus vastavatele ametiasutustele - ehk millises vormis dokumendid nende poolt praktikas nõutud on.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kuhu tuleb viia kodus kirjutatud testament pärast testaatori surma?09.10.2018
Tere! Kuhu tuleb viia kodus kirjutatud testament pärast testaatori surma?
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kas notaril on kohustus teavitada pärimistunnistusest kõiki pärijaid või teavitab ta sellest ainult pärimise sisse andnud pärijat?09.10.2018
Tere
Kas notaril on kohustus teavitada pärimistunnistusest kõiki pärijaid või teavitab ta sellest ainult pärimise sisse andnud pärijat? Pärijad omavahel ei suhtle ning notariga endaga pole võimalik ühendust pidada sest tal otsest kontakttelefoni ei ole ning notaribüroo abiline räägib väga vastuolulist juttu.
Kas notaril on kohustus teavitada pärimistunnistusest kõiki pärijaid või teavitab ta sellest ainult pärimise sisse andnud pärijat? Pärijad omavahel ei suhtle ning notariga endaga pole võimalik ühendust pidada sest tal otsest kontakttelefoni ei ole ning notaribüroo abiline räägib väga vastuolulist juttu.
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kuidas käib see kui peaksin minema ajateenistusse ja samas seadus kohustab lapseootel ema üleval pidama?08.10.2018
Tere!
Minu abikaasa on lapseootel ja sünniaeg on pandud praegu aprilli lõppu. Mind kutsuti ajateenistusse kuhu pean minema juba jaanuaris. Kas töötab sel juhul Perekonnaseadus § 111 (1), kus on kirjutatud, et isa peab ülal pidama lapse ema 8 nädalat enne sündimist. Ehk selle seaduse tõttu peaksid mind vabastama ajateenistusest veebruari lõpus või hoopis jaanuari lõpus, sest kuidas ma saaks oma abikaasat ülal pidama kui esimese kuu eest ei saa palka.
Kas on võimalik sel juhul ajateenistusse mitte minna ja kuidas seda saaks vormistada?
Aitäh vastamise eest!
Minu abikaasa on lapseootel ja sünniaeg on pandud praegu aprilli lõppu. Mind kutsuti ajateenistusse kuhu pean minema juba jaanuaris. Kas töötab sel juhul Perekonnaseadus § 111 (1), kus on kirjutatud, et isa peab ülal pidama lapse ema 8 nädalat enne sündimist. Ehk selle seaduse tõttu peaksid mind vabastama ajateenistusest veebruari lõpus või hoopis jaanuari lõpus, sest kuidas ma saaks oma abikaasat ülal pidama kui esimese kuu eest ei saa palka.
Kas on võimalik sel juhul ajateenistusse mitte minna ja kuidas seda saaks vormistada?
Aitäh vastamise eest!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ajapikendusele on õigus kutsealusel, kes kasvatab alla kolmeaastast last, lapseootel naise ülalpidamiskohustus ajapikenduseks iseenesest alust ei anna. Kuivõrd ajapikenduse taotluse menetlemisega tegeleb Kaitseressursside Amet, uurige neilt otse enda võimaluste kohta ajapikenduse saamiseks.
PkS § 111 lõige 21 sätestab, et kui isa ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma emale ülalpidamist enda tavapärast ülalpidamist kahjustamata, annavad ülalpidamist isikud, kes on seda kohustatud tegema järgmisena.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas KÜ on kohustus keldrit korras hoida nii, et see ei hallitaks?06.10.2018
Tere, mul ei ole kuskil lapse vankrit hoida ja olen siiani trepikojas hoidnud aga nüüd jäi see ühele elanikule ette kuna tekkis tüli ja pean oma lapsevankri ära viima. Aga keldris seda hoida ei saa, kuna seal niiske ja läheb kõik hallitama. Kas KÜ peab keldrit niimoodi hoidma, et seal ei hallitaks? Meil ka üks suur ruum seal mis kõigile kasutamiseks, kus ka aken, seal saaks hoida aga seal ühe koguja asjad ja ühistu ei suuda talle selgeks teha, et see tuleb tühjaks viia. KÜ ütles, et temal ei käi jõud üle.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kui kaasomandis olevate keldriruumide kasutamise sihtotstarve on reguleerimata, siis lähtutakse korteriomanike huvidest, mille väljenduseks on korteriomanike üldkoosoleku otsus. Üldkoosoleku otsusega võib määrata ka korteriomaniku, kes otsuse ellu viib/kelle jõud probleemist üle käib.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ