Õigus
Küsimus: Kas tohib parkida kollase joone ja märgi 361 taha lubatud parkimisviisiga?12.10.2018
Kas tohib parkida kollase joone ja märgi 361 taha lubatud parkimisviisiga, kui 20 meetrit eespool on märk 575a "Parkla" koos lisatahvliga 861b "Parkimisviis" ja lähima ristmikuni on sealt 50 meetrit?
Meie linnas on selline koht olemas ja vaidlus selle üle, samas leidsin sellise väljavõtte: ......(13) Märkide 36 mõjupiirkond ei hõlma märgiga 575a „Parkla” või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla” tähistatud kõnniteeäärset parklat ega puuduta selle märgi all oleva tahvliga 86 „Parkimisviis” või tahvliga 874 „Puudega inimese sõiduk” näidatud korra kohaselt pargitud sõidukeid......
Meie linnas on selline koht olemas ja vaidlus selle üle, samas leidsin sellise väljavõtte: ......(13) Märkide 36 mõjupiirkond ei hõlma märgiga 575a „Parkla” või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla” tähistatud kõnniteeäärset parklat ega puuduta selle märgi all oleva tahvliga 86 „Parkimisviis” või tahvliga 874 „Puudega inimese sõiduk” näidatud korra kohaselt pargitud sõidukeid......
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Millistel alustel ja kui pikaks ajaks saab tööandja määrata töölepingus mittekajastatud ülesandeid?12.10.2018
Tere.
Millistel alustel ja kui pikaks ajaks saab tööandja määrata töölepingus mittekajastatud ülesandeid? Kas korduva iseloomu korral saab neid määrata ilma tähtajata või kindlaks tähtajaks või ainult ühekordselt?
Meie klienditeenindusega tegelev ettevõte rajas uue filiaali. Esialgu paikneme veidi kõrvalises kohas (+ puuduvad reklaamid), kuid koht on perspektiivikas. Praegu käib meil vähe kliente ja meie teenistus ei kata kulusid. Need kaetakse ettevõtte teise filiaali tuludega.
Seetõttu soovib ettevõtte juht (suuline ettepanek ilma mingit tasu määramata), et me peaksime tegelema ka ruumide, sealhulgas sansõlme, koristamisega ning oma vabast ajast tooma tanklast ka laoruumi ajutisele kütteseadmele kanistriga kütust. Tähtaeg - kuni hakkame piisavalt teenima, et saaksime koristaja/ ettevõtte palgata.
Millistel alustel ja kui pikaks ajaks saab tööandja määrata töölepingus mittekajastatud ülesandeid? Kas korduva iseloomu korral saab neid määrata ilma tähtajata või kindlaks tähtajaks või ainult ühekordselt?
Meie klienditeenindusega tegelev ettevõte rajas uue filiaali. Esialgu paikneme veidi kõrvalises kohas (+ puuduvad reklaamid), kuid koht on perspektiivikas. Praegu käib meil vähe kliente ja meie teenistus ei kata kulusid. Need kaetakse ettevõtte teise filiaali tuludega.
Seetõttu soovib ettevõtte juht (suuline ettepanek ilma mingit tasu määramata), et me peaksime tegelema ka ruumide, sealhulgas sansõlme, koristamisega ning oma vabast ajast tooma tanklast ka laoruumi ajutisele kütteseadmele kanistriga kütust. Tähtaeg - kuni hakkame piisavalt teenima, et saaksime koristaja/ ettevõtte palgata.
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu kirjalikus dokumendis lepivad töötaja ja tööandja kokku tööülesannetes (töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 3. Tööülesannete kirjeldus võib sisalduda ka ametijuhendis, mis on töölepingu lahutamatu osa. TLS § 15 lg 2 p 1 kohaselt teeb töötaja kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi. Seega töötajal on kohustus täita neid tööülesandeid, milles on kokku lepitud ja mis tulenevad töö iseloomust. TLS § 12 kohaselt saab töölepingu tingimusi, sh kokkulepitud tööülesandeid muuta üksnes poolte kokkuleppel. Samas iga tööülesanne ei pruugi sisalduda ametijuhendis, vaid võib tuleneda töö iseloomust. Kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud uutes tööülesannetes, siis TLS § 17 lg 1 kohaselt peab tööandja korraldus olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega. Vastasel juhul on töötajal õigus sellest keelduda.
Kokkulepe tööülesannete muutmiseks võib olla nii suuline kui kirjalik. Seega tööandja võib töötajale alati teha ettepanekuid tööülesannete muutmiseks, kuid töötajal ei ole kohustust nõustuda. Töötaja võib uute tööülesannete pakkumise puhul pidada tööandjaga läbirääkimisi.
Lisaks töölepingus ja ametijuhendis kokkulepitule vaadeltakse ka pooltevahelist praktikat. Toome siinkohal selgitava näite. Töölepingus on kokku lepitud ühtedes tööülesannetes, kuid mõne aja pärast palub tööandja töötajal hakata täitma hoopis muid tööülesandeid. Töötaja asubki uusi ülesandeid täitma. Olukord, kus töötaja täidab uusi ülesandeid kestab pool aastat. Töötaja ei ole poole aasta jooksul teada andnud, et antud korraldus talle ei sobi. Poole aasta pärast on töötaja ja tööandja vahel arusaamatus ja töötaja viitab töölepingus kokkulepitud tööülesannetele ja keeldub ülesannete täitmisest, mida ta on juba pool aastat teinud. Siinkohal on pooled oma käitumisega märku andnud, et kokkulepe uute tööülesannete täitmiseks on sõlmitud (töötaja on täitnud ülesandeid pika perioodi vältel ning ei ole märku andnud, et see talle ei sobi). Kuna kokkulepe on sõlmitud, siis uuesti endiste tööülesannete täitmiseks tuleb saavutada uus kokkulepe TLS § 12 alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 4 kohaselt loetakse vaikimist või tegevusetust tahteavalduseks, kui vaikimine või tegevusetuses tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast.
Seega antud juhul tuleb selgitada, millised on praegused tööülesanded, milles Te olete kokku leppinud (kas suuliselt, kirjalikult või pooltevahelise praktikaga) ning seejärel pidada läbirääkimisi uute tööülesannete üle. Kui Teile ei sobi tööandja ettepanek uute tööülesannete osas, siis on keeldumisest mõistlik teada anda kirjalikult, et vältida hilisemaid arusaamatusi. Kui töötaja keeldub uutest tööülesannetest, siis on tööandja kohustatud jätkama töö andmist endistel tingimustel. Tööandja ei saa ühepoolselt kehtivat töölepingut, sh selle lisasid, muuta. Tööandja poolt uue ametijuhendi koostamist koos uute tööülesannetega saab lugeda tööandjapoolseks ettepanekuks, millest töötajal on TLS § 12 alusel õigus keelduda.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tohib poolest tänavast muuta sõidutee pooleks tunniks jalg- ja jalgrattateeks?11.10.2018
Küsin kas tohib poolest tänavast muuta sõidutee pooleks tunniks jalg- ja jalgrattateeks? Saan aru, et kui oleks paigaldatud märk sissesõidu keeld koos kellaaja lisatahvliga siis ok. Märk nr. 435 kohta on ju öeldud, et see paigaldatakse vastava tee algusesse, st jalgtee algusesse aga kuidas on võimalik järsku sõiduteed jalgteeks muuta seda minu mõistus ei võta. Nimelt käib jutt kooli ette paigaldatud uuest märgist. Kus kohast leiab infot, et kuhu, mis märki ja kelle loal tohib üldse märke paigaldada.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kuidas jõuda õige otsuseni, kui üks lastest laseks dementsel vanemal kodus elada, teised aga paneks hooldekodusse?11.10.2018
Tere,
kui on vajadus paigutada üksi lastest kaugel elav isa süveneva dementsuse tõttu hooldekodusse, kuid üks lastest pole sellega nõus. Mida siis teha - võib juhtuda, et üks viib hooldekodusse ja teine toob ära - kas seda saab vältida?
Hooldusasutus on üsna eaka kodu lähedal, armas 15-kohaline. Vastu oleva lapse arvates võiks eakas oma kodus surmani elada, ükskõik kuidas tema vaimne või füüsiline tervis muutub. Eakas ise ei tunne enam oma lapsi ära.
Tänan!
kui on vajadus paigutada üksi lastest kaugel elav isa süveneva dementsuse tõttu hooldekodusse, kuid üks lastest pole sellega nõus. Mida siis teha - võib juhtuda, et üks viib hooldekodusse ja teine toob ära - kas seda saab vältida?
Hooldusasutus on üsna eaka kodu lähedal, armas 15-kohaline. Vastu oleva lapse arvates võiks eakas oma kodus surmani elada, ükskõik kuidas tema vaimne või füüsiline tervis muutub. Eakas ise ei tunne enam oma lapsi ära.
Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ma soovitaksin Teil pöörduda oma murega sotsiaaltöötaja poole. Usun, et sotsiaaltöötaja vahendusel, peale kõikide argumentide põhjalikku analüüsi, õnnestub teil jõuda ühtse arusaamani, milline lahendus on nii eakale kui ka tema lähedastele parim valik.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui seni ei ole tehtud reservkapitali kandeid, kas siis nüüd tuleb teha mitme aasta eest?11.10.2018
Tere,
Ettevõtte põhikirjas on punkt, et kahjumi katmiseks ja osakapitali suurendamiseks moodustab osaühing reservkapitali, mille suuruseks on 10% osakapitalist. Kuni nimetatud suuruse saavutamiseni kantakse reservkapitali igal aastal 1/20 puhaskasumist.
Kasumid on olnud juba mitu aastat aga neid kandeid tehtud ei ole, kuigi see oleks olnud kohustuslik.
Kas see tuleb siis teha kõige viimase kinnitatud majandusaastaaruande alusel?
Aitäh!
Ettevõtte põhikirjas on punkt, et kahjumi katmiseks ja osakapitali suurendamiseks moodustab osaühing reservkapitali, mille suuruseks on 10% osakapitalist. Kuni nimetatud suuruse saavutamiseni kantakse reservkapitali igal aastal 1/20 puhaskasumist.
Kasumid on olnud juba mitu aastat aga neid kandeid tehtud ei ole, kuigi see oleks olnud kohustuslik.
Kas see tuleb siis teha kõige viimase kinnitatud majandusaastaaruande alusel?
Aitäh!
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Alternatiivselt võib muuta ära ettevõtte põhikirja, kus kaotada ära reservkapitali moodustamise kohustus. Äriseadustik § 139 lg 1 p 7.
Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kas pärandina saadud raha pangakontol maksustatakse, kui saadud tulu?11.10.2018
Tere! Kas pärandina saadud raha pangakontol kuulub deklareerimisele ja maksustatakse tulumaksuga (summa ületab 6000 eurot)?
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Samuti ei maksustata tulumaksuga raha kasutusele võttu, kuna see ei ole tulumaksuseaduse mõistes tulu (palk, rent, kasu vara võõrandamisest, vms) (TuMS § 1 lg 1, TuMS § 12 lg 1).
Ehk Eestis veel ei maksustata, osades teistes riikides aga küll.
Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kas korteriühistu saab esitada registrile digitaalselt allkirjastatud ühistu koosoleku dokumente?11.10.2018
Korteriühistu on riigi poolt registrisse kantud.
Kas on võimalik esitada digitaalselt allkirjastatud, ühistu koosoleku dokumente: põhikirja, koosoleku protokolli ja koosolekul vastuvõetud otsuseid registrile muudatuste tegemiseks?
Kas on võimalik esitada digitaalselt allkirjastatud, ühistu koosoleku dokumente: põhikirja, koosoleku protokolli ja koosolekul vastuvõetud otsuseid registrile muudatuste tegemiseks?
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kuidas kaitsta last kes tahab elada minu juures, kuid ema püüab vahendeid valimata saada elatisraha?10.10.2018
Viieaastase lapse ema initsiatiivil lõhuti lapse perekond. Järgnevad kuus aastat elas laps ema juures, lapse isa maksis lapsele regulaarselt elatisraha, sisustas lapsele eraldi toa ja terve aja oli lapse isal lapsega väga tihe läbikäimine, koos veedeti aega, õpiti ja tehti igapäevaseid toimetusi. 2018 kooliaasta lõpul (neli kuud tagasi) tuli laps isa juurde, kuhu on jäänud tänase päevani. Laps teatas emale, et tahab edaspidi elada isa juures. Ema alustas koheselt lapse kiusamist ja manipuleerimist. Võttis lapselt ära korteri võtmed, võttis tagasi lapsele tehtud kingitused, võttis ära lapse mitme aasta kingitustena kogutud sularaha, ei anna kätte lapsele ostetud riideid, mis on ostetud ajal kui isa maksis regulaarset elatisraha, võttis ära lapse passi ega anna luba lapsel sõita isaga puhkusereisile, on alustanud igakülgset lapse isa mustamist ja halvustamist, räägib koolis õpetajatele moonutades tegelikku olukorda ja avaldades seega lapse delikaatset infot kolmandatele isikutele, on sisuliselt lõpetanud lapsega suhtlemise, laps on läinud mitmel korral nädalavahetuseks ema juurde aga juba järgmise päeva hommikul tuleb nutetud silmadega isa juurde tagasi, sest laps väidab, et emal ei ole tema jaoks aega, et lobiseb vaid telefonis ja riidleb temaga. Hetkest kui laps tuli isa juurde elama, lõpetasin ka elatisraha maksmise ema kontole. Olen korduvalt andnud mõista, et nüüd peab ema maksma isa kontole lapse elatisraha, mida aga ema ei ole viis kuud teinud ega kavatsegi. Ühtlasi on ema alustanud võitlust lapse enda juurde saamisega ja on astunud kohtuteele. Ema kinnitas lapsele, et ma astun teie vastu kõikide relvadega. Milliselt peaksin käituma, et saaksin kaitsta last ahne ja alatu ema eest, et oleksid tagatud lapse heaolu ja rahulik elukeskkond ja lapse enda vaba tahe? Laps 11,5 a.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Antud olukorras oleks kohane taotleda ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist ja vähemalt lapse viibimiskoha osas taotleda Teile ainuhooldusõiguse üleandmist. Kui olete faktiliselt lapse alaline kasvataja, kuid lapse ema sellega ei nõustu, oleks komplikatsioonide vältimiseks vajalik, et ka juriidiliselt kuuluks Teile õigus otsustada lapse viibimiskoha üle (kui vaidlus esineb ka näiteks lapse huvialade osas, on selles osas samuti võimalik taotleda hooldusõiguse üleandmist).
Kui lapse ema ei nõustu vabatahtlikult lapse ees ülalpidamiskohustuse täitmisega, tuleb elatise väljamõistmist taotleda kohtu kaudu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ühisvara lepingut on võimalik tühistada?10.10.2018
Tere! Kas ühisvara lepingut on võimalik tühistada, endine abikaasa keeldub? Oleme olnud reaalselt üle neljakümne aasta lahus, sellest poole ametlikult. Soovin uuesti abielluda kuid kardan, et minu surma korral viskab mu eks uue naise tänavale. Samuti on mul eelmisest abielust täiskasvanud tütar.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lepingu tühistamise alused on piiratud, selleks peab leping olema sõlmitud kas olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul. Kahjuks ei selgu Teie kirjeldusest, mis põhjusel peate võimalikuks lepingu tühistamise, kuid selleks ei saa olla pelgalt soov taganeda lepinguga kokkulepitust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ja kuidas kompromisslahendina elatist suurendada?10.10.2018
Tere
Kas ja kuidas kompromisslahendina elatist suurendada? Kas võib olla see vabas vormis? Hetkel mõlemale lapsele laekub vaevu 130€.
Kas ja kuidas kompromisslahendina elatist suurendada? Kas võib olla see vabas vormis? Hetkel mõlemale lapsele laekub vaevu 130€.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kahjuks ei selgu Teie kirjeldusest piisavalt asjaolusid, et Teile ammendavat õigusnõu anda. Eeldan, et soovite vastust küsimusele, kuidas suurendada kohtulahendiga väljamõistetud elatist. Kui kokkulepet saavutada ei õnnestu, tuleb vastava hagiga kohtu poole pöörduda. Kui saavutate kohtus kokkuleppe, kinnitab kohus selle kohtuliku kompromissina, kui mitte, teeb kohus ise otsuse, kas suurendamine on põhjendatud või mitte.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand