Õigus
Küsimus: Kas 18a lapsel on õigus saada vanematelt elatisraha, kui ta jätkab õppimist täiskasvanute gümnaasiumis õhtuses vahetuses?04.10.2018
Tere! Laps on juba 18-aastane. Kas lapsel on õigus saada vanematelt elatisraha, kui ta jätkab õppimist täiskasvanute gümnaasiumis (3 päeva nädalas) ja õhtuses vahetuses? Laps ei tööta ja elab koos emaga.
Kas koormus või õhtune vahetus on põhjuseks, et lapsele elatisraha mitte maksta?
Tänan!
Kas koormus või õhtune vahetus on põhjuseks, et lapsele elatisraha mitte maksta?
Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laps omandab täisealiseks saanuna keskharidust, nagu Teie poolt kirjeldatud juhul, on tal õigus saada oma vanematelt vajaduspõhiselt ülalpidamist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on mingeid takistusi juhilubade tegemiseks, kui on üleval elatisvõlg?04.10.2018
Varasemast ajast on elatisvõlgnevus, hetkel igakuiselt kohtuotsusega määratud summat tasun (võlgnevust kahjuks tasuda korraga ei ole võimalik). Kui soovin juhilubasid tegema hakata kas on mingeid takistusi või piiranguid juhilubade väljastamise osas? Seadusest lugesin välja, et saab olemasolevaid lubasid piirata sissenõudja avalduse alusel. Või saab juhilubasi taotleda alles siis kui kogu võlgnevus tasutud?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Juhilubade tegemisel ei ole elatisvõlgnevus takistuseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas oleksin kohustatud tagurdama, et lasta eesolev auto parklas parkimiskohale tagurdada?03.10.2018
Tere! Tekkis täna selline olukord, et parkimisalal sõitsin auto taga. Minu ees olev auto tahtis tagurdada paremal olevasse boksi tagurdades. Avariist jäi puudu mõni sentimeeter, kui andsin signaali jäi eesolev auto seisma, muidu oleks sõitnud minule sisse (kuna olin selle boksi keskosas selleks hetkeks kuhu eesolev soovis keerata). Siit küsimis, kas minu kohustus, saan aru jah et viisakas oleks olnud kuid kas oleksin olnud kohustatud laskma eesoleval juhil tagurdada? Teine autojuht väitis et tal oli suund sees ja sooritas manöövrit ja minu asi oleks olnud anda temale teed.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas parkimise leppetrahv on õiguslik kui selle sai elanik korteriühistu territooriumil, ometi parkimisluba on olemas ja kehtiv?03.10.2018
Tervitused.
Kas leppetrahv parkimise eest on õiguslik ja kehtiv kui selle on saanud elanik korteriühistu territooriumil parkides, ometi parkimisluba on olemas ja kehtiv?
Leppetrahvi määramise põhjus - parkimiskaart peab olema täies ulatuses loetav, muidu loetakse see kehtetuks.
Täpsustan: parkimiskaardi number ja muu informatsioon, mis on vajalik tuvastamaks kaardi kasutajat ja kehtivust, olid kõik olemas ning samuti ka loetaval kohal.
Leppetrahvi kirjeldusse lisatud põhjendus - puudub parkimiskaart.
Aitäh
Kas leppetrahv parkimise eest on õiguslik ja kehtiv kui selle on saanud elanik korteriühistu territooriumil parkides, ometi parkimisluba on olemas ja kehtiv?
Leppetrahvi määramise põhjus - parkimiskaart peab olema täies ulatuses loetav, muidu loetakse see kehtetuks.
Täpsustan: parkimiskaardi number ja muu informatsioon, mis on vajalik tuvastamaks kaardi kasutajat ja kehtivust, olid kõik olemas ning samuti ka loetaval kohal.
Leppetrahvi kirjeldusse lisatud põhjendus - puudub parkimiskaart.
Aitäh
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Leppetrahvi kirjeldust on keeruline olemasoleva info pinnalt kommenteerida. Sageli näevad parkimistingimused ette, et nõuetele mittevastavat parkimiskaarti või parkimiskaardi nõuetele mittevastavat asetust käsitletakse parkimiskaardi puudumisena.
Leppetrahvi on üldjuhul võimalik vaidlustada leppetrahvi koostanud asutuses. Samas kui vaidlustamine soovitud tulemust ei anna, siis on ainus viis nõuda leppetrahvi otsuse tühisuse tunnustamist kohtu kaudu hagimenetluses. Võrreldes leppetrahvi suurust hagimenetluse aja- ja rahakuluga, võib kohtutee alustamise otstarbekus olla küsitav.
Küsimus: Kes võivad osaleda korteriühistu koosolekul?03.10.2018
Tere. Kes võivad osaleda korteriühistu koosolekul? Meie ühistus on 8 liiget. Toimuvad pidevad vaidlused, kemplemised, süüdistamised. Viimasel koosolekul võttis üks ühistu liige koosolekule kaasa oma kaks täiskasvanud last. Hääletada nad küll ei saanud, aga sekkusid pidevalt oma kommentaaride ja ähvardustega. Avaldati psühholoogilist survet. 4 ühistu liiget pooldasid seda trianglit, 4 olid vastu. Kuidas peaks sellistel juhtudel talitama? Koosolekult keeldusid nad lahkumast, ehkki pooled osalejad seda nõudsid.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kolmandad isikud saavad korteriomanike üldkoosolekust osa võtta vaid vastava loa korral, kusjuures juhul, kui pooled koosolekul osalevad korteriomanikud sellega ei nõustu, siis peavad kolmandad isikud koosolekult lahkuma. Kui nad seda ei tee, siis saavad korteriomanikud abi küsida politseist.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas on võimalik teha leping, et loobuda vanema hooldamisest ja ühtlasi siis ka loobuda tema võimalikust pärandist?03.10.2018
Tere,
Dementsel vanemal on kolm täisealist last, kes peaksid tema eest võrdselt hoolitsema ja hooldusesse panustama. Kaks last seda ka teevad, kellest ühele on määratud ka eestkoste õigused ja kohustused.
Kolmas aga ei toeta mitte kuidagi ning nüüdseks pikkade omavaheliste vaidluste tulemuseks on otsustanud, et soovib loobuda oma kohustustest vanemat kuidagi hooldada või toetada. Kas tal on selleks mingisugune võimalus? Notariaalselt tagasipöördumatu lepingu vormistamisega loobuda nii hooldus kohustusest kui ka tulevasest varalisest õigusest või kohustusest, mis peaksid kaasnema vanema surmaga?
Või on mõni muu võimalus, kuidas omavaheline notariaalne tagasipöördumatu leping sõlmida, et inimene ei käiks ja ei terroriseeriks ega ootaks koguaeg vanema surma, et vara jagama hakata?
Lugupidamisega
Dementsel vanemal on kolm täisealist last, kes peaksid tema eest võrdselt hoolitsema ja hooldusesse panustama. Kaks last seda ka teevad, kellest ühele on määratud ka eestkoste õigused ja kohustused.
Kolmas aga ei toeta mitte kuidagi ning nüüdseks pikkade omavaheliste vaidluste tulemuseks on otsustanud, et soovib loobuda oma kohustustest vanemat kuidagi hooldada või toetada. Kas tal on selleks mingisugune võimalus? Notariaalselt tagasipöördumatu lepingu vormistamisega loobuda nii hooldus kohustusest kui ka tulevasest varalisest õigusest või kohustusest, mis peaksid kaasnema vanema surmaga?
Või on mõni muu võimalus, kuidas omavaheline notariaalne tagasipöördumatu leping sõlmida, et inimene ei käiks ja ei terroriseeriks ega ootaks koguaeg vanema surma, et vara jagama hakata?
Lugupidamisega
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
Mis puutub pärimisse, siis kedagi pärandist ilma jätta saab testamendi abil, mille saab teha pärandaja. Pärija saab ka alati ise pärandist loobuda ehk vastava avalduse peab esitama see isik, kes ei soovi pärida ehk soovib pärandist loobuda.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kas teised pärandi saajad peaksid minule tagantjärgi korvama pärandaja hooldekodu ning matuse kulutusi?03.10.2018
Minu isa suri 2017.aasta septembris. Enne surma elas ta kolm aastat hooldekodus. Eluajal ta testamenti ei teinud, mis tähendas, et tema vara jagati kolme lapse ning abikaasa vahel ära. Pärand jagati võrdselt nelja isiku vahel ära.
Isa viimastel eluaastatel hoolitsesin mina tema eest ning maksin kinni tema hooldekodu kulutused. Lisaks maksin mina ka tema matuse kulud kinni. Pärandi saajad aga arvavad, et nemad ei pea minule hooldekodu ning matuse kulutusi korvama, kuna mina olin isaga kõige lähedasem. Leian, et kui pärijad olid valmis vastu võtma isa vara, siis nad peaksid olema valmis ka maksma minule hooldekodu ning matuse kulutusi. Mainin ära ka, et kui käisime notari juures (pärandit jagamas) siis pärijad ei olnud nõus vabatahtlikult antud kulutusi katma. Mis õigused ja kas mul üldse on enam õigusi nõuda antud kulutusi pärijate käest kui pärand on vastu võetud?
Isa viimastel eluaastatel hoolitsesin mina tema eest ning maksin kinni tema hooldekodu kulutused. Lisaks maksin mina ka tema matuse kulud kinni. Pärandi saajad aga arvavad, et nemad ei pea minule hooldekodu ning matuse kulutusi korvama, kuna mina olin isaga kõige lähedasem. Leian, et kui pärijad olid valmis vastu võtma isa vara, siis nad peaksid olema valmis ka maksma minule hooldekodu ning matuse kulutusi. Mainin ära ka, et kui käisime notari juures (pärandit jagamas) siis pärijad ei olnud nõus vabatahtlikult antud kulutusi katma. Mis õigused ja kas mul üldse on enam õigusi nõuda antud kulutusi pärijate käest kui pärand on vastu võetud?
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Praegusel juhul peaks matusekulud jagunema kõikide pärijate vahel võrdselt, kuivõrd pärandvara jagunes võrdsetes osades. Pärandvara suhtes ehk teiste pärijate suhtes oleks võimalik nõuet jaatada juhul, kui Teil oleks pärandaja vastu tekkinud tema eluajal mõni nõue, mida oleks nüüd võimalik pärandvara arvelt rahuldada. Ka tagasiulatuvast ülalpidamiskohustusest ei ole võimalik rääkida, kuivõrd elatisnõude otsustamine peab toimuma isiku eluajal. Järelikult hooldekodu arveid ja muid hoolduskulusid ei ole nende asjaolude järgi hinnates võimalik tagasi nõuda, küll aga on võimalik teistelt pärijatelt nõuda matusekulude hüvitamist ¾ osas.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Mida teha, kui eksabikaasa tahab firma müümiseks minu allkirja, mis see mulle kaasa võib tuua?02.10.2018
Tere!
Minu lapse isa ehk eksabikaasa kellega lahutasime üle kolme aasta tagasi, soovib müüa oma ettevõtet, mille tegi 6a tagasi (abielu ajal) põhimõtteliselt minu tagaselja. Siis ei olnud minu allkirja vaja, ma pole osanik, ei juhatuses, pole ka 6a jooksul mingit kasu sealt saanud, nüüd aga tal suured jamad firmaga ja soovib kiirelt maha müüa. Selgus, et ta ei saa müüa kuna vajab notaris minu nõusolekut. Ta on korduvalt mind ähvardanud, et ma ruttu allkirja annaksin. Samas on see firma olnud siiani tagatiseks lapsele elatisraha maksmisel (mida ta kuidagi ei soovi teha).
Ma ei olnud firma loomise juures aga miks pean olema firma müümise juures? Millised on allkirja andmise ja mitte andmise puhul plussid ja miinused minu jaoks?
Millised on minu õigused siin ja kuidas tegutseda?
Minu lapse isa ehk eksabikaasa kellega lahutasime üle kolme aasta tagasi, soovib müüa oma ettevõtet, mille tegi 6a tagasi (abielu ajal) põhimõtteliselt minu tagaselja. Siis ei olnud minu allkirja vaja, ma pole osanik, ei juhatuses, pole ka 6a jooksul mingit kasu sealt saanud, nüüd aga tal suured jamad firmaga ja soovib kiirelt maha müüa. Selgus, et ta ei saa müüa kuna vajab notaris minu nõusolekut. Ta on korduvalt mind ähvardanud, et ma ruttu allkirja annaksin. Samas on see firma olnud siiani tagatiseks lapsele elatisraha maksmisel (mida ta kuidagi ei soovi teha).
Ma ei olnud firma loomise juures aga miks pean olema firma müümise juures? Millised on allkirja andmise ja mitte andmise puhul plussid ja miinused minu jaoks?
Millised on minu õigused siin ja kuidas tegutseda?
Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Teie küsimusest loen välja, et esineb probleeme lapse isa poolt lapsele elatisraha maksmisega. Lapse isal lasub kohustus maksta oma alaealisele lapsele elatist ning kui lapse isa keeldub lapsele elatise maksmisest, siis saab esitada kohtule hagiavalduse elatise nõudes. Samuti võite eksabikaasale öelda, et olete nõus andma osaühingu osa võõrandamiseks nõusoleku eeldusel, et eelnevalt on sõlmitud notariaalne kokkulepe elatise tasumise kohta.
Ehk õiguslikult on eksabikaasal õigus nõuda ühisvara jagamist ja Teil (lapsel) on õigus nõuda elatist. Kõik muud võimalused on võimalikud üksnes kokkuleppel.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kuidas pääseda trahvist, mille sain ehitusobjektil, mida varustan?01.10.2018
Tere.
Töötan ehitusobjektide varustajana. Täna aga tehti trahv summas 30 eurot sest materjali sisse viimise ajal ei paigaldanud parkimiskella. Paigutasin auto suure ehitusprügikonteineri taha, kus ma ei seganud kedagi, piirjooned parkimiseks olid minust vasakul, ei parkinud nende vahel. Suurelt sissesõidu teelt sisse keerates objektile selgus hiljem, et seal oli tõepoolest märge sellekohta, et 1,5 h parkimiskella alusel tasuta. Kuid sisse keerates ma seda märki ei näinud ja objektile hoovi sõites kangelasele antud märk puudus.
Asi ei ole selles, et tahaksin trahvist hoiduda aga see ei ole ka inimlik kasutades ära ehitusobjekti ehituskirjadega auto trahvimise, kui auto varustab antud objekti.
Töötan ehitusobjektide varustajana. Täna aga tehti trahv summas 30 eurot sest materjali sisse viimise ajal ei paigaldanud parkimiskella. Paigutasin auto suure ehitusprügikonteineri taha, kus ma ei seganud kedagi, piirjooned parkimiseks olid minust vasakul, ei parkinud nende vahel. Suurelt sissesõidu teelt sisse keerates objektile selgus hiljem, et seal oli tõepoolest märge sellekohta, et 1,5 h parkimiskella alusel tasuta. Kuid sisse keerates ma seda märki ei näinud ja objektile hoovi sõites kangelasele antud märk puudus.
Asi ei ole selles, et tahaksin trahvist hoiduda aga see ei ole ka inimlik kasutades ära ehitusobjekti ehituskirjadega auto trahvimise, kui auto varustab antud objekti.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Veose laadimine eeldab üldjuhul aktiivset tegevust. See, kas antud juhul sai sõiduki ja selle juhi tegevust käsitleda laadimisena või parkimisena, sõltub asjaoludest. Küsimuses esitatud asjaolude kirjeldus ei võimalda selles osas käesoleval juhul paraku järeldusi teha.
Küsimus: Kes tasub katuse ümberehituse ja soojustamise kulud, kui pööningul on katuslaega korter?29.09.2018
Korter asub pööningukorrusel ning on osaliselt katuslaega. Ühistul on plaanis vahetada maja katusekattematerjal. Minu korteri katuslagi on soojustatud 18 cm paksuselt nõukaaegsetest mittekvaliteetsetest soojustusmaterjalidest (saepuru, krohvipuru jms.). Vaja on soojustuse paksuseks vähemalt 30 cm. Selleks peab tõstma (kasvatama) maja sarikaid 10-15 cm võrra. Kes tasub katuse ümberehituse ja soojustamise kulud?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Oluline on siinjuures juurde märkida, et ehitusseadustikust tulenevalt eeldab katusekonstruktsiooni muutmine (erinevalt katusekatte vahetusest) ehitusprojekti ja -loa olemasolu.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ