Õigus

Tere!

Kui lapse isaga ei õnnestu suhtlemiskorras kokkuleppele saada, on võimalik nõuda suhtlemiskorra kindlaksmääramist kohtu kaudu. Iseasi, kas isa hakkab vabatahtlikult kohtumäärust täitma, kui ta ilma kohtulahendita väldib lapsega pikemat koosolemist.

Enne kohtusse pöördumist võiksite oma murega ka lastekaitsespetsialisti poole pöörduda, võibolla õnnestub kokkuleppele jõuda tema vahendusel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Vanemlike õiguste äravõtmine ei mõjuta vanema kohustust oma last ülal pidada ehk ka vanemlike õigusteta vanemal tuleb oma lapsele elatist maksta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere, MTR-i registreeringu puudumisele viidates saab lepingu lõpetada üksnes juhul, kui MTR-i registreering on töövõtja lepinguline kohustus.

MTR-i registreering on vabatahtlik. Selle eesmärgiks on ettevõtja pädevuse tõendamine, kuid 2015 aastal jõustunud EhS kohaselt võib ettevõtja ise valida, millisel viisil ta seda teeb. Näiteks on seda võimalik tõendada ka töötajate kutsetunnistuste või varasema töökogemuse kaudu.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, alates 2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadus ei tunne KÜ liikme mõistet. Kui korteriühistu põhikiri ei sätesta teisiti, siis on igal korteriomanikul üldkoosolekul temale kuuluvate korteriomanditele arvule vastav arv hääli. Teie korteriühistu puhul on üldkoosolekul häälte arvuks 6.

Juhatusele umbusalduse avaldamiseks tuleb algatada korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumine. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 korteriomanikest.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Lugupeetud pöörduja

Teie küsimusele vastamiseks tuleb esmalt eristada töökoormust ja töötasu kujunemise viisi. Töölepingu seadus (edaspidi TLS) lubab kokku leppida osalises tööajas ja rakendada summeeritud tööaega kuni neljakuulise arvestusperioodiga. TLS § 5 lg 1 p 7 kohaselt lepitakse töölepingu kirjalikus dokumendis kokku tööajas ehk töökoormuses. Töökoormus on töölepingu oluline tingimus, mis on mõlemale poolele täitmiseks kohustuslik. TLS § 43 lg 1 kohaselt töötab töötaja arvestuslikult 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg) kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg).

Kokkulepe töölepingus töökoormuse osas peab olema konkreetne. Täistööaja korral on töökoormus töölepingus sõnastatud järgmiselt: töötaja töötab täistööaja alusel arvestuslikult 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Osalise tööaja puhul tuleb samuti konkreetne tundide arv välja tuua. Näiteks võib kokkulepe olla järgmine: töötaja töötab osalise tööaja alusel arvestuslikult 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas (see on nn 0,5 koormus). Arvestuslik tundide arv päevas osalise tööaja korral võib olla nii 1, 2, 3, 4, 5, 6 kui 7, aga ka 1,5 või 2,7 või vms.

Kui koormuses on kokku lepitud, siis võib kokku leppida tunnipalgas. Tunnipalga korral peab töötaja saama töötasu kuu normtunnid korrutatuna tunnipalgaga. Seega tunnipalga kokkulepe ei vabasta kuu normtundide arvestusest.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse § 12 kohaselt saab töötasu muuta üksnes kokkuleppel. See tähendab seda, et tööandja saab teha töötajale ettepaneku töötasu muutmiseks, kuid töötaja ei ole kohustatud tööandja ettepanekuga nõustuma. Kui töötaja keeldub tööandja ettepanekust, siis on keeldumine mõistlik teha kirjalikult. Kui peale töötaja keeldumist maksab tööandja vähem töötasu kui eelnevalt kokku lepitud, siis on töötajal tekkinud saamata jäänud töötasu nõue, millega on tal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole.

Mis puudutab töögraafikud, siis kahjuks ei selgu Teie kirjast, millise graafikuga Te varasemalt töötasite. Kui Te töötasite varasemalt nn tavalise tööaja alusel ehk viiel päeval nädalas ja kaheksa tundi päevas, siis tavalise tööaja muutmiseks summeeritud tööajaks (ehk graafikuga tööks) on sarnaselt töötasu muutmisele tarvis Teie nõusolekut. See tähendab, et Teil on õigus ettepanekust keelduda. Kui Te töötasite ka varasemalt graafiku alusel, siis iga uue graafiku koostamisel on tööandjal õigus arvestada ettevõtte huvidega ning iga järgnev graafik ei pea olema samasugune kui eelmine, s.t tööandja võib graafikut muuta.

Lõunapaus on kohustuslik vähemalt peale kuute tundi töötamist. Muud pausid tulenevad riskianalüüsist.

Kui tööandja rikub oma kohustusi, siis eelkõige tuleb pöörduda kirjalikult tööandja poole ja paluda rikkumise lõpetamist. Kui peale mitmekordseid kirjalikke pöördumisi ei ole tööandja oma rikkumist lõpetanud, siis võib kõne alla tulla töötajapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine ja hüvituse nõudmine.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 55 kohaselt on töötaja iga-aastane põhipuhkuse kestus 28 kalendripäeva kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses ning TLS § 68 lg 2 kohaselt teenib töötaja põhipuhkust lisaks töötatud ajale ka ajutise töövõimetusaja (hooldusleht, haigusleht, sünnitusleht), puhkusel (õppe-, põhi-, lapse-, isapuhkus jms) oldud aja eest (välja arvatud lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg) ning siis, kui ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid.

See tähendab, et ühes kalendriaastas teenib töötaja üldjuhul 28 kalendripäeva põhipuhkust. Kui töötaja töötab vähem kui aasta, siis on ta puhkust teeninud proportsionaalselt. TLS § 78 lg 3 kohaselt on tööandjale töölepingu lõppemisel töötaja nõusolekuta õigus lõpparvest kinni pidada tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest.

Väljateenitud põhipuhkust arvutatakse järgmiselt: kalendriaastas väljateenitavate põhipuhkuse päevade arv (üldjuhul 28) / kalendripäevade arv aastas (2018. aastal on 365 kalendripäeva) x kalendripäevade arv töösuhte algusest kuni töösuhte lõpuni. Näiteks kui töötaja töösuhe kestus 1. jaanuarist kuni 31. maini ning eelduselt, et ta ei viibinud töötaja töölt eemal alusel, mis ei kuulu põhipuhkuse andmiseks oleva aja hulka, siis arvutatakse väljateenitud põhipuhkus järgmiselt: 28 / 365 × 151 = 11,58 põhipuhkuse päeva.

Sarnaselt tuleb ka Teil välja arvutada, mitu põhipuhkuse päeva olete välja teeninud. Kui olete väljateenitud põhipuhkusest puhanud rohkem, siis rohkem puhatud puhkuse eest saadud tasu tuleb tagasi maksta.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Kui mehel on kahtlus lapse põlvnemise osas, on isal õigus kohtu kaudu isadus vaidlustada. Isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud.

Kui kohus tuvastab, et mees ei ole lapse isa, kustutakse lapse sünniaktist isa nimi ja lõppeb ka mehe ülalpidamiskohustus lapse suhtes.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Praeguses situatsioonis lasub eaka ema ülalpidamiskohustus tema lastel ehk Teil ja Teie õel. Reeglina jaguneb ülalpidamiskohustus võrdsetes osades, kuid väga suurte majanduslike olukordade erinevuse korral võib ülalpidamiskohustus kohustatud isikute vahel jaguneda ka ebavõrdselt. Lisaks igakuisele sissetulekule hinnatakse ülalpidamiseks kohustatud isiku varanduslikku seisundit ka talle kuuluva vallas- ja kinnisvara järgi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kuivõrd tegemist on Teie isikliku kohustusega, ei vastuta Teie abikaasa kuidagi kohustuse täitmise eest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand