Õigus

Lugupeetud pöörduja

Teie küsimusele vastamiseks tuleb esmalt välja selgitada, millise koolitusega oli tegemist. Töösuhtes ajal läbitavad koolitused saab jagada kaheks.
1) Tööandja koolituskohustus – töölepingu seadus (edaspid TLS) näeb töösuhte pooltele, nii tööandjale kui töötajale, ette töötaja enesetäiendamisega seotud õigused ja kohustused. Töötaja on kohustatud osalema oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel. Tööandja on aga vastukaaluks töötaja kohustusele kohustatud omalt poolt tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu. Selle sätte eesmärgiks on eelkõige koolituste korraldamine tööandja poolt

TLS § 28 lg 2 p 5 kohaselt on tööandjal kohustus tagada töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuv koolitus ning kanda koolituskulud ja maksta koolituse ajal keskmist töötasu.

See on tööandja koolituskohustus. Siinkohal on silmas peetud koolitusi, mis teenivad tööandja ettevõtte huve. Nt kui võetakse tööle klienditeenindaja, siis tööandja tagab talle esmase väljaõppe, vajadusel kliendisuhtluse, müügioskuste jms koolitused. Kui koolituskohustus tuleb seadusest (nt tervishoiuteenuse kvaliteedi nõuete määrusega on tervishoiutöötajatele kehtestatud nõue läbida aastas 60 tundi tööalast koolitust, veoautojuhtidel on seadusest tulenev kohustus läbida iga viie aasta järel täienduskoolitus jne), siis on see samuti koolitus TLS § 28 lg 2 p 5 mõistes ning see tuleb tööandjal hüvitada.

Koolitus, mis tuleneb TLS § 28-st on tööandja kohutus, mis tähendab, et selle kohta ei saa sõlmida koolituskulude hüvitamise kokkulepet.

2) TLSi kohaselt saab töötajaga sõlmida koolituskulude hüvitamise kokkuleppe üksnes juhul, kui tööandja teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi, mis on mõistlikest kuludest suuremad. Näiteks on koolituskulude hüvitamise kokkulepe põhjendatud, kui tööandja maksab kinni kogu töötaja tasemeõppe kulud ehk töötaja omandab sisuliselt tasulises õppes, tööandja kulul, uue eriala, sertifikaadi või teaduskraadi. Koolituskulude kokkulepe on põhjendatud ka sel juhul, kui töötaja saadetakse välismaale tööandja jaoks kallile koolitusele, mille läbimise järgselt on töötajalt oodata olulist panust.

Koolituskulude hüvitamise kokkulepet reguleerib TLS § 34, mille kohaselt kehtib kokkulepe üksnes juhul, kui:
1) kokkulepe on sõlmitud kirjalikult;
2) kokkuleppes on näidatud koolituse sisu ja kulud;
3) siduvusaeg ei ületa kolme aastat;
4) siduvusaeg ei ole koolituskulusid arvestades ebamõistlikult pikk.

TLS § 34 lg 3 kohaselt hüvitab töötaja tööandja tehtud lisakulud proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga, kui töötaja ütleb töölepingu üles enne siduvusaja möödumist, välja arvatud, kui töölepingu ülesütlemise põhjuseks on tööandjapoolne oluline töölepingu rikkumine.

Seega esmalt tuleb hinnata, kas koolituskulude hüvitamise kokkulepe on tehtud seadusest tulenevaid põhimõtteid järgides. Kui koolituskulude hüvitamise kokkulepe on sõlmitud vastuolus TLS § 28 ja 34ga, siis võib töötaja keelduda kulude hüvitamisest. Lisaks ei tohi tööandja TLS § 78 lg 1 kohaselt töötaja töötasust, sh lõpparvest ilma töötaja kirjaliku nõusolekuta mahaarvamisi teha (v.a enammakstud puhkusetasu). Kui tööandja leiab, et koolituskulude hüvitamise kokkulepe ei ole vastuolus seadusega, siis on tal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole hinnangu saamiseks ja kulude väljamõistmiseks. Töövaidluskomisjon saab anda hinnangu, kas kokkulepe on tehtud seadusest tulenevaid nõudeid silmas pidades. Kui tööandja peab lõpparvest kinni koolituse maksumuse, kuid töötaja ei ole tasaarvestamiseks andnud kirjalikku nõusolekut, siis on töötajal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole saamata jäänud töötasu/puhkusehüvitise nõudega. 

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere, vastab tõele, et korteriühist majandamine toimub majanduskava alusel ning juhul, kui majandusaasta kestel peaks mõni teenuseliik kallinema või korteriühistu reservkapital langeb alla seadusega nõutud määra, siis tuleb juhatusel kokku kutsuda korteriomanike üldkoosolek uue majanduskava kinnitamiseks.
Samas ei tähenda eeltoodu seda, et enne uue majanduskava kinnitamist ei tohi juhatus haldusfirmaga lepingut lõpetada. Kuna majanduskava peab muutma ainult siis, kui teenus läheb majanduskavas planeeritust kallimaks, mis selgub alles uue lepingu sõlmimisel, siis ei ole kehtiv majanduskava vana halduslepingu lõpetamisel takistuseks.

Tervitan, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tegemist on konkreetse õigusvaidlusega ja siin üldiseid nõuandeid on raske anda. Tuleb kaaluda hageja väiteid ja mõelda, millised vastuväited ja tõendid konkreetses asjas töötaksid.

Üldjuhul on asja kahjustamise korral kahjustatud isikul õigus nõuda samaväärse asja kasutamiseks tehtud kulude hüvitamist, kui asja kasutamine kahjustatud asja remondi või uue muretsemise aja jooksul on isikule vajalik ja kasulik, eelkõige tema majandustegevuses, kutsetegevuses või tööks.

Sellise vajaduse alla võib iseenesest kuuluda ka perekondlik vajadus. Seega tuleb iga juhtumi puhul hinnata, kas ja mil määral on isik õigustatud hüvitist konkreetsete esinevate asjaolude tõttu küsima.

Jah, võib küll. Sellisel juhul on võimalus kas mitte nimetada alaealist last testamendis pärijaks või pärandada talle testamendiga see osa varast, mis ei ole soetatud laenudega. Testamendis määrab testaator ise, kes ja millise osa pärandaja varast pärib.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal

Tere. Liiklusseadus kehtib Eesti teedel (LS § 1 lg 1). Ka kinnine territoorium on käsitletav teena, kui see vastab LS § 2 p 81 tunnustele e. kui tegemist on jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatisega või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu alaga. Siinkohal ei tähenda "avatud rajatis" seda, et rajatis peaks olema avalik, vaid seda, et rajatisel on võimalik liigelda sõidukitega või jalgsi. Ka tõkkepuuga suletud territooriumil võib olla ette nähtud sõidukite ja jalakäijate liiklus (küsimuses kirjeldatud maa-ala puhul näiteks tõstukid). Teedel korraldatakse liiklust liikluskorraldusvahenditega ning erateel on liikluse korraldajaks teeomanik (LS § 6 lg-d 2 ja 4). Kui küsimuses kirjeldatud teel on liikluskorraldusvahenditega sõidueesõigus antud teatud liiku sõidukitele (tõstukid näiteks), siis ei ole välistatud, et neil ongi alati eesõigus (iseküsimus on, kuidas sellist sõidukiliigi põhist eesõigust liikluskorraldusvahendiga õigesti edastada). Kui aga taolised liikluskorraldusvahendid puuduvad, tuleb juhinduda liiklusseaduses sõidueesõigust käsitletavatest normidest, sh nn parema käe reeglist, kui sõidujärjekord ei ole muul viisil kehtestatud.



.

LS § 49 lg 1 kohaselt ei tohi juht tagurdamisel ohustada teist liiklejat vajadusel tuleb kasutada teise isiku abi. LS § 17 lg 5 p 6 kohaselt peab tagurdav juht andma teed kõigile liiklejatele. Seega on tagurdamise puhul teeandmise kohustus küllaltki üheselt määratletud. Õiguslikult ei näe ma kirjeldatud olukorras asjaolusid, mis võiksid välistada eeltoodud reeglite kohaldumise või annaksid alust teisele juhile vastutuse asetamiseks.

Tere, kodukord tuleb korteriomaniku nõudmisel talle esitada mõistliku aja jooksul. Antud juhul on mõistliku ajavahemiku pikkus mõõdetav päevade, mitte aga nädalate või kuudega.
Korteriomaniku nõude aluseks on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 45, mille kohaselt on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele. Juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, korteriühistu juhatuse liige võib volitada korteriomanikke korteriühistut esindama. Volituse vorm ja ulatus sõltub tehingu sisust.
Näiteks kinnisasja võõrandamiseks antud volitus peab olema notariaalselt kinnitatud, samas korterelamu korrashoiuleping võib olla ka lihtkirjalik.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Konkreetselt kipsis jala kohta seadusest piiranguid ei leia. Samas reguleerivad juhi terviseseisundit mitmed muud sätted. Näiteks kohustab LS § 33 lg 2 p 1 juhti enne sõidu alustamist veenduma, et tema terviseseisund sõidukit juhtida. LS § 70 lg 2 p 3 kohaselt on haigusseisundiks, mille esinemise korral on sõiduki juhtimine keelatud näiteks tugevakujulised liikumispuuded (jäseme kaotus või moone, liigesejäikus või halvatus). Sõltuvalt kipsist võib ka sellega kaasneda jäseme jäikus. LS § 70 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning käesoleva seadusega või selle alusel kehtestatud nõuete kõrvalekaldumatut täitmist. Seega on kipsi puhul hinnangu küsimus, kas kõnealune terviseseisund takistab liiklusnõuete kõrvalekaldumatut täitmist või mitte. Kui põhjustate kipsis gaasi- ja pidurijala tõttu liiklusõnnetuse, võidakse asuda küll seisukohale, et terviseseisund ei võimaldanud sõiduki juhtimist.

Tere, korteriühistu üldkoosoleku poolt heaks kiidetud laenulepingu sõlmimise otsus kehtib ka korteriomaniku õigusjärglase suhtes. Eeltoodust tulenevalt kehtib õigusjärglase suhtes ka laenu tagamismaksmise kohustus.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ