Õigus

Tere, olen koos mehega, kellel on eelnevast suhtest 2 last, kellest üks ei pruugi olla elukaaslase oma. Kuna eelmine naine on nagu filmist-jube raha nõudmine, valetamine jne siis sooviksin, et elukaaslane võtaks julguse kokku ja läheks kohtusse selle teemaga, et teha esimese lapsega dna test ja jagada ära see rahaline olukord ja laste isa ja emaga olemise aeg, sest hetkel ei näe me ka lapsi ja laste ema väidab, et lapsed ei taha olla siin, kuid noorem tüdruk on alati rõõmuga siin. Neil on eelnevad aastad olnud oma kokkulepped seoses elatisrahaga, seega sellega kõik korras, aga kuna nüüd on ka meil ühine laps siis on see kõik väga häiriv. Seega soovikski teada, millised on isa võimalused?

Oleme sunnitud hooldekodusse elama panema oma 85-aastase ema. Oleme kaks õde, kes peaksid maksekohustust täitma. Mina olen töötav pensionär ja kavatsen peatselt ka pensionile jääda. Õde on noorem, kuid pole ca 15 aastat enam tööl käinud. Soovin teada, kuidas meie maksekohustused jagunevad?
Õde peab üleval mees ja nad omavad mitut korterit ja ka ema vara on õe nimele kirjutatud. Mina olen üksik pensionär ja oman enda korterit.
Õde aga soovib kavalusega nüüd pääseda ema hooldekodu tasumisest ja ütleb, et maksma peamegi meie koos minu lastega (tütar ja poeg täisealised). Tema aga oma tütrega midagi maksma ei hakka. Sest tema tütar on küll 18-aastane aga käib koolis ja tema ise ju töötu.
Kas tõesti on võimalik tal sellest maksekohustusest pääseda?
Lapselapsed tuuakse ju mängu alles siis kui lapsed on surnud? Kas kohustus ei peaks jagunema meie õdede vahel võrdselt?

Tänan vastamast!

Tere!

Kui mul on abielludes võlgnevust inkassofirma ees, kas neil on õigus hakata nõudma summat tagasi ka minu tulevaselt abikaasalt? Laenuks on SMS-laen, ja sai sõlmitud ühisvaraleping.

Kohus lõpetas minu, s.t. laste ema ja mu eksabikaasa ühise hooldusõiguse ühiste laste suhtes ja määras laste hooldusõiguse ainuisikuliselt mulle. Laste bioloogiline isa pole laste vastu 7 aastat huvi tundnud ega pea neid ka ülal. Abiellusin uuesti 3 aasta eest ning minu abikaasa tahab lapsi lapsendada. Kas laste bioloogilise isa käest peab lapsendamiseks nõusolekut küsima? Ja kui kaua keskmiselt üks lapsendamise protsess aega võtab?

Tere!
Eakas ema, kellega on suhted katkenud enam kui 20 aastat tagasi, vajab hooldekoduteenust. Suhted katkesid kui poeg oli täisealine, nii et oma hoolduskohustuse poja ees on tema täitnud. Tal on ka teine poeg, kellega nüüdseks samuti enam ei suhelda, kuid kes on varasemalt saanud emalt varalist toetust - kinnisvara. Emal on endal kinnisvarana maja ja sissetulekuna ka vanaduspension (mis ilmselt kataks küll hooldekoduteenuse vaid osaliselt), muu vara osas, mis tal veel olla võib, ei ole teavet. Kas saab eeldada, et ta müüks oma kinnisvara selleks, et ise oma hooldekodu kulusid katta või on pojad kohustatud hoolduskulusid tasuma? Kinkelepinguid või ka esindusõiguslepinguid sõlmitud ei ole. Võib-olla on testamendis märgitud kogu vara pärijaks üks lapselastest (aga see pole kindel). Kes oleks kohustatud tegelema kinnisvaravara müügiga kui seda saab üldse eeldada? Kas võib oodata, et selles toetaks eakat omavalitsuse esindaja - keegi kellele määratakse esindusõigus? Tõenäoliselt ei annaks ema esindusõigust kummalegi võõrdunud pojale, et korraldada tema kinnisvara müüki.

Tänan

KÜ uude põhikirja sätestati kulude arvestamine korteris elavate elanike arvu järgi või võrdselt korteriomanike vahel. Majas on meil erineva suurusega korterid, seega enamik peaks maksma rohkem, kui m2 järgi arvestatuna oleks. Saan seadusest aru, et see ei ole õiglane, ehk kahjustab väiksemate korterite huve ja eelistab suuremaid, mis peavad niimoodi vähem maksma. Ise sai selle vastu hääletatud ja palutud ka vastuväide protokollida. Või tohib siiski põhikirjaga nii sätestada, et kulude jaotud toimub vastavalt korterite või elanike arvule? Viimase puhul ei saa aru, kuidas see üldse toimuks, sest tegelikult on väga raske tegelikku elanike arvu kontrollida - kes ja kuidas seda tegema peaks?

Tere.
Väljavõte KÜ-le saabunud e-mailist:
Meil on selline küsimus. Meie ettevõte võtab üürile korter, ning me peame maksma kõik arved, sealhulgas ka kommunaalmaksed. Aga selle jaoks meil on vaja saada arved ettevõte nimele. Kas Te võite edastada meile arved firma nimele? Mida vastata? Kas on üldse mingit alust? Kinnistusosakonna andmetel korter, mida tahetakse firmale üürida, on omanikuks eraisik.

Tere

Tuli välja, et korteri müügiga siis nö kaasa antud keldriruum on tegelikult ühistu üldkasutatav ruum. Maja inventariseerimisjoonistel on näha, et selle trepikoja keldris asub 10 "kuuri". Need on siis lisaks panipaikadele, soojasõlmedele jne. Korteriühistul ei ole aga kahjuks mingit ülevaadet sellest, milline korter millist/milliseid nö kuure/keldribokse kasutab.
Keldriboksid peaksid olema kaasomandis. Kas ühistu peaks teadma, kes millist keldriboksi kasutab? Kas ühistu peaks tagama võrdse korteriomanike kohtlemise ja kõigile keldriboksi tagama?
Kui ühistu ei ole nõus probleemiga tegelema ja väidavad, et nemad (ehk siis ühistu juhatuse liikmed) ei saa selle lahendamiseks midagi ette võtta?

Kas firma autoga tohib teha õppesõitu?

Tere,
Hakkasin planeerima auto rentimist ja lugedes lepingutingimusi hakkas silma, et rendifirma jätab endale õiguse nõuda (omaalgatuslikult) sisse trahvi kui autosse paigaldatud GPS fikseerib kiiruseületamise.
Tekkis sportlik huvi kas selline asi on Eesti seadustega kooskõlas? Tundub veidi kahtlane kuna:
1) Liiklusseaduse rikkumiste eest trahvimine peaks jääma siiski Politsei teha;
2) Kas sellist trahvi on võimalik küsida ilma, et ettevõte mingit reaalset kahju oleks kannatanud?
3) Ei usu ka, et seesugune GPS tracking info kohtus läbi läheks, kui GPS just taadeldud ei ole.

Tänud ette vastuse/arvamuse eest!