Õigus

Tere!
Toimus erakorraline KÜ üldkoosolek. Kõik osalejad panin protokolli kirja. Üks osaleja oli volituse alusel. Mina olin protokollijaks ja kuna see mul esimene kord, siis ma ei võtnud osalejatelt allkirju. Nüüd saatsin meili laiali ja palusin digitaalselt allkirjastada. Kõik olid nõus allkirjastama va see üks, kes on volituse alusel. Ta väidab, et volikiri pole vastavuses tegelikkusega. Samas, ta ei täpsusta, mis on valesti kirjeldatud. Kirjutasin ja palusin selgitust. Mis võimalused mul on? Kas saab protokolli kinnitada ka ilma selle ühe isiku allkirjata, kui ta keeldub selgitusi andmast? Kas saab teda kuidagi sundida allkirjastama? Protokoll oli saadetud 2 päeva peale koosolekut kõigile ja siis vastuväiteid ei tulnud. Alles nüüd, kui ma palusin tal allkirja anda, kirjutas, et protokoll tuleks viia vastavusse tegelikkusega. Kas tuleb kokku kutsuda uus koosolek ja uuesti kinnitada kõik punktid, mis said eelnevalt vastuvõetud? Mainin, et inimene on pahatahtlik ja protokollis on kirjas otsused, millega tema polnud nõus, kuid ta oli ka ainuke vasturääkija.

Tere,
Pöördun Teie poole lähedase inimese murega. Nimelt on mees oma endisest elukaaslasest lahus juba üle 12 aasta. Omavahel neil 2 last, kellest üks juba täisealine. Elatis kohtu poolt väljanõutud. Makstud on (korra ka läbi kohtutäituri nõude). Nüüd tema endine elukaaslane väidab, et mees on talle võlgu, sellest asjast saati kui nad lahus on, olevat naisel kõik kirjas, mis maksmata on jäänud. Küsimus, et kas on võimalik eksnaisel midagi nõuda nii öelda selle põhjal, et tal on “vihikus” kirjas. Aga mees on maksnud, küll teinekord hilinemisega, aga maksnud.

Vastust oodates

Laps on 18-aastane ja lõpetas gümnaasiumi. Sügisest läheb sõjaväkke ja pärast seda jätkab õpinguid ülikoolis.
Seaduse järgi tuleks kõrgharidust omandavale lapsele tasuda elatist kuni 21. eluaastani.
Kuidas toimida kaitseväe perioodiga? Sel ajal laps ei omanda haridust. Elab ja toitub kaitseväes.

Elan kahekorruselises kaheksa korteriga majas, kus on korteriühistu. Algselt on majas ainult kraanivee kanalisatsioon ja kuivkäimla. Ise elan teisel korrusel. Aastaid tagasi ehitati minu all olevasse korterisse elutuppa wc ja duširuum, mind sellest teavitamata. Sellega seoses paigaldati keldrisse eraldi kanalisatsioon. Ehituse käigus lähtuti ainult oma soovidest ja ei arvestatud sellega, et ülemine naaber võiks ka kunagi tahta omale wc korterisse ehitada. Ühistu põhikiri ütleb, et üldkoosoleku kirjaliku loata ei tohi ümber ehitada vee ja kanalisatsiooni süsteemi. Koosolekutel ei ole neid asju arutatud. Viimasel koosolekul tuli välja, et ümberehitusi on teinud peaaegu kõik esimese korruse elanikud. Kas selliseks asjaks peaks olema projekt või teiste korterite kirjalik nõusolek, et pärast oleks võimalik ka teise korruse elanikel liituda kanalisatsiooni süsteemiga? Praegu on kaasomandisse kuuluv kelder täis esimese korruse korteritest tulevaid torusid. Mida ma peaks ette võtma ja kuidas edasi talitama kui selline asi käib juhatuse nõusolekul?
Ette tänades

Tere!
Minu isa ei maksnud alimente ja ei osalenud minu elus. Selle aja jooksul on tal kogunud võlad. Mina olen juba täiskasvanud (26-aastane) ja sain teada, et minu ema juba mitu aastat (ei tea kui kaua) saab oma pangakontole isalt raha, mida arvestatakse nagu alimentide võlade tasumist.
Kuidas pean tegutsema, et tulevikus isa ei hakkaks omakorda nõudma minu käest toetust, tuginedes sellele, et ta maksis mulle alimente?
Kas võin loobuda alimentidest (võla maksetest), mis peaksid minu jaoks olema? Kui jah, kuidas mina võin seda teha?

Ette tänades

Minu autoga sõidab kasutajana (mitte vastutava kasutajana) teine isik, ta sai avalikus parkimisalas teate, et parkimise eest on tasumata. Ära seda ei maksnud. Viivisetasu teade tuli mulle kui auto omanikule. Ma vaidlustasin selle ja andsin teada, et sõitis teine isik ja kirjutasin ka tema andmed. Seda vaiet ei rahuldatus põhjusel, et ta ei ole vastutav kasutaja. Mis vahe on tavalisel kasutajal (märgitud nimeliselt tehnilises passi) ja vastutaval kasutajal? Kas siis tavaline kasutaja võib rikkuda liiklus eeskirju kus koheselt ei ole teada tegelik autojuht ja omanik peab kõik need trahvid kinni maksma kuigi ta ei ole õigusrikkumist toime pannud. Põhiseaduse järgi ei saa ju kedagi karistada teo eest mida ta ei ole teinud.

Kas on võimalik osakapitali suurendamine omaniku poolt firmale antud laenust loobumisega? Kas laenust loobumine ja osakapitali suurendamine tuleb registreerida äriregistris kui põhikirja järgi on omakapitali suurendamiseks ruumi.
Kuidas raamatupidamises neid kandeid vormistada?

Tere!
Meil on väike kortermaja, kus on 7 korterit ja 1 äripind. Naaber, kes elab kõige ülemisel korrusel, ehitas ise käepärastest vahenditest oma rõduserva külge tõstukimehhanismi, millega ta ühisest hoovist 3.korrusele asju üles vinnab. Ilmselt ei viitsi ta autost või panipaigast vajaminevaid asju 3. korrusele tassida ja mõtles enda jaoks lahenduse välja. Ülejäänud majaelanikud selliseid võtteid ei harrasta ja jaksavad kolmandale korrusele asju viia. See isevalmistatud euroalus ei ripu kogu aeg maja küljes, vaid ta hoiab seda ühiskasutatavas rataste ja sporditarvete panipaigas, mis samuti pole kokku lepitud. Saan aru, et selliseid seadmeid ei tohiks ilma teiste kaasomanike ja vastava ametiasutuste nõusolekuta paigaldada ning vastava pädevustunnistuseta kasutada, kuigi ta väidab, et ta on kortermaja ehituse alusel mingi loa saanud. Meil notariaalses lepingus ega muu kokkuleppe alusel sellist asja kokku lepitud pole. Mida teha? Ei oska sellise asja peale tullagi, et keegi võiks oma rõdule lifti hakata ehitama. Isikuga rääkimine paraku ei aita, sest tegemist on välismaalasega ja ta on väga keerulise loomuga ja ta on ennegi omavolitsenud. Ma ei tea, millise ametiasutuse poole ja mille alusel pöörduda. Ma ei soovi, et minu kortermaja küljes oleks üldse mingi tõstuk - see on inetu, võib kahjustada maja fassaadi ja piirdeid ning võib-olla ka ohtlik.

Tere. Osaühing sai asutatud osakapitali kohese tasumiseta. Plaanis tasuda mitme maksena. Märgitud sai, et ettevõte tasub kõik asutamiskulud. Ettevõtte arvelduskontole sai tasutud osakapitali sissemakse 500 eurot. Muid tulusid veel laekunud pole. Küsimus siis selline, kas sellest rahast, mis on tehtud osakapitali sissemaksena võib tagastada asutamiskulud? Minu arusaama järgi on see ettevõtte raha samamoodi nagu tulevane saadav tulu ehk siis ei peaks ootama tulu? Paljudes blogides on selline märge küll silma jäänud ja otsustasin küsida üle, et oleks selge!
Tänan vastuse eest!

Tere!
Olin tähtajaliselt KÜ revident. Minu revidendi tähtaeg sai 2018 jaanuar lõpuga läbi ja valiti uus revident. Kuid KÜ juhatuse arvates pean tegema mina eelmise aasta revideerimise. Kuidas õige on, kas pean läbi viima revideerimise või siis mitte.
Tervitades!