Õigus

Lugupeetud pöörduja

Ajal, mil töötaja ei ole kohustatud täitma tööülesandeid, kuid on kohustatud olema valmis tööandja korralduse alusel tööülesandeid täitma asuma, on tegemist valveajaga (töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 48 lg 1). Valveaja rakendamisel on oluline järgiga kohustuslikku puhkeaja regulatsiooni.

TLS § 48 lg 2 kohaselt tuleb töötajale tagada igapäevane ja iganädalane puhkeaeg ka valveaja rakendamise korral. TLS § 51 lg 1 kohaselt peab töötajale 24-tunnise ajavahemiku jooksul jääma vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega. TLS § 52 lg 1 ja 2 kohaselt peab töötajale seitsmepäevase ajavahemiku jooksul jääma vähemalt 48 tundi järjestikust puhkeaega või 36 tundi järjestikust puhkeaega kui tegemist on summeeritud tööaja arvestusega.

Toome selgitava näite. Töötaja tööaeg on 8 tundi, millele järgneb valveaeg. Arvestades TLS § 48 lg 2 piirangut, saab valveaeg antud juhul olla maksimaalselt 5 tundi pikk, millele peab järgnema vähemalt 11-tunnine järjestikune vaba aeg. See tähendab, et tööaeg + valveaeg kokku ei tohi minna vastuollu töö- ja puhkeaja regulatsiooniga. Seega valveaeg ei saa olla üldsõnaline kokkulepe, et töötaja on nt terve nädala jooksul tööandjale kättesaadav, sest sellisel juhul pole tagatud kohustuslik puhkeaeg. Kuigi kokkuleppeid võib teha ka suuliselt, siis peab sellegipoolest olema selge, mis kellast kellani on tegemist valveajaga.

Valveaega tuleb eristada tööajast. Kuna valveajal ei saa töötaja täiel määral puhkamisele keskenduda ning peab olema vajadusel valmis kohe tööülesandeid täitma, on õigustatud valveaja eest tasu maksmine 1/10 ulatuses kokkulepitud töötasust (TLS § 48 lg 1). On lubatud kokku leppida ka suuremas valveaja tasus. Kui töötaja peab valveaja katkestama ja asuma täitma tööülesandeid, siis tööülesannete täitmise eest tuleb maksta kokkulepitud töötasu (TLS § 48 lg 3). Näiteks kui töötaja valveaeg on planeeritud kestma 5 tundi, kuid see katkestatakse ja töötaja peab asuma täitma tööülesandeid 2 tunni ulatuses, siis saab ta valveajatasu 3 tunni eest ja töötasu 2 tunni eest.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Tulenevalt töölepingu seaduse (edaspidi: TLS) § 28 lg 2 p 1 on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Tööandja, jättes töötajale maksmata kokku lepitud kuupäeval, on oluliselt rikkunud töölepingut. Kohus on seda põhjendanud nii, et kui kostja töötab hageja juures täistööajaga, on alust arvata, et töötasu on kostja ainuke sissetulek, mistõttu sellega viivitamine on oluline lepingutingimuste rikkumine. (ringkonnakohus lahendis 2-16-2723 p 15).
Samas tuleb tähele panna, et TLS § 33 lg 1 kohaselt maksab tööandja töötajale töötasu üks kord kuus. Kui tööandja maksab vähemalt kord kuus töötasu (olgugi, et hilinemistega), siis TLS § 33 lg-st 1 tulenev nõue on täidetud. Töötaja peab põhjendama eelkõige seda, miks tema jaoks on töötasu maksmisega hilinemine isegi paari päeva ulatuses raske rikkumine. Kindlasti on aga tegemist olulise lepingutingimuste rikkumisega olukorras, kus töötasu ei maksta välja täies mahus.
Enne erakorralist ülesütlemist peavad olema tehtud kirjalikud hoiatused tööandjale, kuid hoiatamise korda TLS ei sätesta. Seega ka hoiatamiste korral tuleb töötajal hinnata rikkumise raskust ning hinnata, mitu hoiatamist on mõistlik enne töölepingu erakorralist ülesütlemist. Tööandjal on õigus töötajapoolne erakorraline ülesütlemine töövaidluskomisjonis vaidlustada. Seetõttu on oluline, et töötaja oleks püüdnud olukorda varasemalt rahumeelselt lahendada. Erakorralist ülesütlemist ei tohiks kindlasti kasutada esimese lahendusena. Töötaja peab töövaidluskomisjonis suutma tõendada, et tööandja rikkumine oli nii erakorraline, et töösuhte jätkamine polnud enam võimalik.
Töövaidluskomisjon on oma otsuses nr 4-1/1974 selgitanud, et kuigi tööandja hilines rohkem kui poole aasta jooksul töötasu maksmisega 10-19 kalendripäeva, siis tuvastamist ei ole leidnud asjaolu, et tööandja on töötasu tähtajaliselt jätnud välja maksmata tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Tööandja on kõik töötasud töötajale välja maksnud ning teinud seda TLS § 33 lg 1 kohaselt vähemalt üks kord kuus. Antud kaasuses, olid töötaja isiklikud maksekohustused planeeritud 15. kuupäevaks, kuid töötaja ei ole andnud tööandjale mõistlikku tähtaega töölepingu tingimuste rikkumise lõpetamiseks ning sellest tulenevalt ei tekkinud töötajal õiguslikku alust esitada avaldus töölepingu ülesütlemiseks erakorraliselt TLS § 91 lg 2 p 2 alusel etteteatamistähtaega järgimata tööandjapoolsete oluliste lepingutingimuste rikkumise tõttu.
VÕS § 116 lg 2 kohaselt on tegemist olulise lepingurikkumisega, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustust ka edaspidi. Seega tulenevalt VÕS § 116 lg 2 p 5 ja lg 4 annab olulisima võimaluse lepingust taganemiseks lepingu täitmata jätmine selleks täiendavalt antud tähtaja jooksul. Täiendava tähtaja andmine annab lepingust taganeda soovijale kindluse selles, kas vastaspoole rikkumist saab ikka lugeda oluliseks.
Seega kokkuvõttes võib öelda, et eelkõige tuleb töötajal endal hinnata olukorda ja selle raskust. Kuna töötasu maksmine on töösuhte üks tähtsamaid eelduseid, siis selle mitte maksmine on kindlasti rikkumine. Samas tuleb igat olukorda hinnata eraldi ning kaaluda, kas töösuhte jätkamine saab olla võimalik või mitte.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Parkimiskohta tähistavat ühekordset pidevjoont tohib ületada üksnes manööverdamisel. LS § 21 lg 4 p 8 kohaselt ei tohi parkida kohas, kus see takistaks teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt.

Üks võimalus on parkimiskohale sõitu takistava pargitud sõiduki fotografeerimine ning foto saatmine koos väärteoteatega politseile menetlemiseks. Kas politsei juhtumit menetlema hakkab, on iseküsimus.

Kui parkimiskoht on isiku omandis, siis saab ta valduse rikkuja vastu kasutada kõiki omaniku õiguskaitsevahendeid, sh nõuda valduse rikkumise lõpetamist kohtu kaudu.

Asjaolu, et üks KÜ liikme volitatud esindaja ei ole nõus allkirjastama osalejate nimekirja/protokolli, ei tähenda, et protokoll ehk üldkoosolekul vastu võetud otsused oleksid tühised. Tegelikkuses ei oleks see isik siis justkui koosolekul osalenud.

Koosoleku juhataja ja protokollija (ehk Teie) võiksite protokolli juurde kirjutada vabas vormis õiendi, milles selgitate kujunenud olukorda, st seda, kus üks KÜ liikme volitatud esindaja oli tegelikkuses kohal, kuid ei olnud enda kohalolekut nõus registreerima, ning toote välja, kuidas protokollis vastu võetud otsustele antud poolt ja vastuhääled sellest tulenevalt kujunevad. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, kas ühe KÜ liikme puudumine võis tingida olukorra, kus üldkoosolek ei ole enam otsustusvõimeline.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee

Tere!

Hetkel ei loe ma Teie kirjeldusest välja, kuidas on toimunud elatise tasumine - kas sularahas või ülekandega. Kui ülekandega, on lihtne tõendada, et elatist on tasutud. Kui sularahas, võib tõepoolest olla keeruline tõendada elatise maksmist. Kui laste ema peaks otsustama täitemenetluse algatamise kasuks, on laste isal õigus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise avaldus ja esitada oma vastuväited.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Olen seisukohal, et kaitseväes viibimise ajal ei ole vanemad kohustatud täisealise lapse ülalpidamiseks, kuivõrd sellel perioodil laps faktiliselt haridust ei omanda, samuti ei ole selleks tõenäoliselt vajadust, sest lapse vajadused on sõjaväes oleku ajal kaetud (toit, eluase). Täisealise lapse elatis on aga vajaduspõhine ehk oleneb sellest, kas lapsel on vajadusi, mille täitmiseks puuduvad lapsel vahendid.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere, kirjeldatud olukord, kus korterisse on rajatud kanalisatsioonisüsteem, on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) mõistes käsitletav kaasomandi eseme ajakohastamisena . Vastavalt ehitusseadustikule peal selleks nõusoleku andma ka kohalik omavalitsus.

KrtS § 39 kohaselt peavad kaasomandi eseme ajakohastamisega nõus olema üle pooled korteriomanikud, kellele kuulub üle poole kaasomandi esemest. Tulenevalt KrtS § 12 lg-st 2 tulenevalt puudub 1.korruse korteriomanikel võimalus keelduda enda reaalosasse kanalisatsioonipüstiku paigaldamisest.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere!

Antud hetkel olete Teie juba täisealine ja Teie isal ei ole enam Teie suhtes ülalpidamiskohustust, mistõttu võiks praegusel hetkel makstav toetus olla käsitletav vabatahtliku toetusena, kuid mitte Teile alaealisena maksmata jäänud elatise tasumisena. Kindlasti tuleks konkreetsema õigusliku seisukoha väljaselgitamiseks kindlaks teha, kas elatis on isalt kohtu kaudu välja mõistetud ja kas isa on seda kohustust (kasvõi osaliselt ja kohtutäituri vahendusel) täitnud või mitte.

Kui isa peaks Teilt kunagi ülalpidamist nõudma, on Teil võimalik esitada sellele vastuväide ja taotleda, et kohus vabastaks Teid isa ülalpidamiskohustusest või piiraks selle täitmist.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Reegleid eirava parkimise eest võib kohaldada mitmeid mõjureid - viivistasu, leppetrahv, hoiatustrahv või trahv väärteomenetluses. Kõigile neile mõjutusliikidele kehtib erinev menetluskord, sh vaidlustamise kord. Seega teadmata, millise konkreetse trahviotsusega oli tegemist, on keeruline küsimusele vastata.

Samas avalikus tasulises parkimisalas parkimistasu maksmata jätmise korral määratakse mootorsõiduki omanikule või vastutavale kasutajale viivistasu. Selle puhul ei ole vahet, kes oli sõidukit juhtinud isikuks. Viivistasu saanud isikul on võimalik kasutada tsiviilõiguslikke tagasinõudeinstrumente talle kahju tekitanud juhi vastu.

Osakapitali saab suurendada laenust loobumisega.

Äriregistrile tuleb esitada avaldus kapitali suurendamiseks, kuna kapitali täpne suurus peab nähtuma registrikaardilt.

Raamatupidamislikud kanded oleks:
D: saadud laen
K: osakapital

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee