Õigus

Tere
Kas elatisraha hulka arvestatakse ka tasulise kooli õppemaks? Peres kaks last, vanemad lahus, lapsed elavad ema juures. Tean, et 2018 aasta miinimum elatisraha lapse kohta on 250. Kooli õppemaks on ligi 100 eurot kuus lapse kohta. Kas siis see 700 tuleks jagada kahe vanema vahel võrdselt?

Tere! Elan 4 lapsega oma endise abikaasa liisitavas korteris. Pool aastat enne abiellumist, mu mees võttis ainuüksi liisingusse korteri. Abielludes oli tema nõudmine lahusvara. Nüüdseks oleme lahutatud, tema elab uue naise kodus, mina meie 4 ühise lapsega tema liisingu korteris, mida tema maksab. Alimente pole sisse andnud, sest elame tema korteris, üürida oleks 2 korda kallim. Kardan ka alimente sisse anda, sest siis ta ajaks meid välja sealt korterist.
Ei ole nõus jätma korteri liisingut mulle, ehk siis minu nimele ümber tegema. Mida annab teha, et ta oleks sellega nõus? Ma olen nõus ise liisingu üle võtma. Sest egas kusagile mujale mul lastega pole, ei sugulaste juurde ega kuhugi mujale.
Kas mul on õigus siis nõuda, et ta paneks korteri müüki, ja annaks mulle laste osa, et saaksime näiteks eraldi omale kodu soetades juba osamakse omale. Kasvõi nii paljugi siis. Kuhu pöörduda? Korter liisiti 2010 mai 20 aastaks. Lapsed: kaksikud tüdrukud 2 a poiss 4a poiss 6a. Ette tänades

Kas vanematel on seadusest tulenev kohustus toetada 29-aastast üliõpilast, kes elab üliõpilaselamus (st. vanematest eraldi)?
Või peab eelnimetad juhul üliõpilane pöörduma sotsiaalabiametisse ja taotlema toimetulekutoetust, juhul kui vanemad teda toetada ei soovi?

Tere,
Abiellusime 29 aastat tagasi. Kuna jäin aasta tagasi raaskelt haigeks (Sklerosis Multipleks halvaloomuline) siis abikaasa andis kohtu kaudu lahutuse sisse ilma, et oleks mulle öelnud. Kuna olen 5 kuuga voodihaigeks jäänud, siis ei soovi ta mind hooldada. Abielu alguses loobus tema isa majast ja talumaadest (tegi vallas loobumise abikaasa kasuks). Tol hetkel oli maja põlenud ja väga halvas seisus kõrvalhoone oli peaaegu kokku kukkunud, nüüdseks on kõik renoveeritud ja uuesti üles ehitatud. Kogu abielu aeg olen mina oma rahadega toitnud pere ja ostnud enamiku sisustuse ja ka 2 viimast autot ja murutraktorid olen liisinguga ostnud. Abikaasa väidab, et see mis on tema kulutatud on tema vara ja mis mina olen kulutanud on ühisvara. Praeguseks on kõik garaažid ja maja teise korruse lukku pannud nii, et minul puudub juurdepääs. Võttis ka interneti välja, et ma ei saaks seda kasutada kuigi maksan talle elektrit ja interneti teenuse eest. Mida teha sellises olukorras?

Tere. Eksabikaasa soovib loobuda oma osast abielu ajal ostetud korterist. Kuidas seda vormistada? Kas piisab notariaalselt kinnitatud temapoolsest avaldusest või peame koos notarisse minema, et uus korteri omamise leping sõlmida? Praegune korteri ostu-müügi leping on juba minu nimega.
Tänan

Tere. Elan üürikorteris mille omanik hiljuti suri. Nüüd ilmus välja keegi korteri volitatud valdaja ja soovib üürirahasid oma kontole. Kas see on õige või kuidas peaks edasi käituma?

Tere!
Kas vanemlikest õigustest loobumiseks peaks vanem ise kohtusse pöörduma, kui tal puuduvad igasugused võimalused nii majanduslikult, kui ka ei võimalda tal seda tema vaimne tervis? Samas ähvardab sel juhul teine lapsevanem määrata sellised alimentide summad, mida ei suudaks mittetöötav iial maksta ja kas sellisel juhul peaksid seda tegema lapse vanavanemad?

Tere!
Meil on 30 korteriga korteriühistuga paneelmaja. Aastate jooksul on paljudes korterites omavoliliselt ja projektiväliselt lisatud radiaatoritele ribisid. Mõnes korteris on lausa topelt, st. ca 100% radiaatorite küttepindasid suurendatud. Kas on jätkuvalt õige küttearveid arvestada korteri pinna (ruutmeetrite) järgi? Samas on ka korterites olevad temperatuurid talviti väga erinevad. Kuidas saavutada normaalne ja õiglane projektijärgne olukord?
Majal on 20 keskkütte püstakut. Mõnedes püstakutes on muudetud 1-toru süsteem 2-süsteemseks. Kelle loal või nõusolekul on lubatud sellised süsteemi muutmised?

Kas korteriühistu saab tagasi küsida väidetavat krooni-aegset võlga korteri kolmandalt omanikult, mis polnud enne ühelgi kommunaalarvel kajastatud. Ja väidetaval see aasta võeti maha võlg.

Tere!
Kas põhikirjas olev sõnastus, et majanduskulude eest tasutakse “korteriomandi ruutmeetrite järgi” hõlmab ka kinnistusraamatusse kantud panipaiku ja garaažikohti või peaks see olema sõnastatud teisiti?