Õigus

Kohus lõpetas minu, s.t. laste ema ja mu eksabikaasa ühise hooldusõiguse ühiste laste suhtes ja määras laste hooldusõiguse ainuisikuliselt mulle. Laste bioloogiline isa pole laste vastu 7 aastat huvi tundnud ega pea neid ka ülal. Abiellusin uuesti 3 aasta eest ning minu abikaasa tahab lapsi lapsendada. Kas laste bioloogilise isa käest peab lapsendamiseks nõusolekut küsima? Ja kui kaua keskmiselt üks lapsendamise protsess aega võtab?

Tere!
Eakas ema, kellega on suhted katkenud enam kui 20 aastat tagasi, vajab hooldekoduteenust. Suhted katkesid kui poeg oli täisealine, nii et oma hoolduskohustuse poja ees on tema täitnud. Tal on ka teine poeg, kellega nüüdseks samuti enam ei suhelda, kuid kes on varasemalt saanud emalt varalist toetust - kinnisvara. Emal on endal kinnisvarana maja ja sissetulekuna ka vanaduspension (mis ilmselt kataks küll hooldekoduteenuse vaid osaliselt), muu vara osas, mis tal veel olla võib, ei ole teavet. Kas saab eeldada, et ta müüks oma kinnisvara selleks, et ise oma hooldekodu kulusid katta või on pojad kohustatud hoolduskulusid tasuma? Kinkelepinguid või ka esindusõiguslepinguid sõlmitud ei ole. Võib-olla on testamendis märgitud kogu vara pärijaks üks lapselastest (aga see pole kindel). Kes oleks kohustatud tegelema kinnisvaravara müügiga kui seda saab üldse eeldada? Kas võib oodata, et selles toetaks eakat omavalitsuse esindaja - keegi kellele määratakse esindusõigus? Tõenäoliselt ei annaks ema esindusõigust kummalegi võõrdunud pojale, et korraldada tema kinnisvara müüki.

Tänan

KÜ uude põhikirja sätestati kulude arvestamine korteris elavate elanike arvu järgi või võrdselt korteriomanike vahel. Majas on meil erineva suurusega korterid, seega enamik peaks maksma rohkem, kui m2 järgi arvestatuna oleks. Saan seadusest aru, et see ei ole õiglane, ehk kahjustab väiksemate korterite huve ja eelistab suuremaid, mis peavad niimoodi vähem maksma. Ise sai selle vastu hääletatud ja palutud ka vastuväide protokollida. Või tohib siiski põhikirjaga nii sätestada, et kulude jaotud toimub vastavalt korterite või elanike arvule? Viimase puhul ei saa aru, kuidas see üldse toimuks, sest tegelikult on väga raske tegelikku elanike arvu kontrollida - kes ja kuidas seda tegema peaks?

Tere.
Väljavõte KÜ-le saabunud e-mailist:
Meil on selline küsimus. Meie ettevõte võtab üürile korter, ning me peame maksma kõik arved, sealhulgas ka kommunaalmaksed. Aga selle jaoks meil on vaja saada arved ettevõte nimele. Kas Te võite edastada meile arved firma nimele? Mida vastata? Kas on üldse mingit alust? Kinnistusosakonna andmetel korter, mida tahetakse firmale üürida, on omanikuks eraisik.

Tere

Tuli välja, et korteri müügiga siis nö kaasa antud keldriruum on tegelikult ühistu üldkasutatav ruum. Maja inventariseerimisjoonistel on näha, et selle trepikoja keldris asub 10 "kuuri". Need on siis lisaks panipaikadele, soojasõlmedele jne. Korteriühistul ei ole aga kahjuks mingit ülevaadet sellest, milline korter millist/milliseid nö kuure/keldribokse kasutab.
Keldriboksid peaksid olema kaasomandis. Kas ühistu peaks teadma, kes millist keldriboksi kasutab? Kas ühistu peaks tagama võrdse korteriomanike kohtlemise ja kõigile keldriboksi tagama?
Kui ühistu ei ole nõus probleemiga tegelema ja väidavad, et nemad (ehk siis ühistu juhatuse liikmed) ei saa selle lahendamiseks midagi ette võtta?

Kas firma autoga tohib teha õppesõitu?

Tere,
Hakkasin planeerima auto rentimist ja lugedes lepingutingimusi hakkas silma, et rendifirma jätab endale õiguse nõuda (omaalgatuslikult) sisse trahvi kui autosse paigaldatud GPS fikseerib kiiruseületamise.
Tekkis sportlik huvi kas selline asi on Eesti seadustega kooskõlas? Tundub veidi kahtlane kuna:
1) Liiklusseaduse rikkumiste eest trahvimine peaks jääma siiski Politsei teha;
2) Kas sellist trahvi on võimalik küsida ilma, et ettevõte mingit reaalset kahju oleks kannatanud?
3) Ei usu ka, et seesugune GPS tracking info kohtus läbi läheks, kui GPS just taadeldud ei ole.

Tänud ette vastuse/arvamuse eest!

Tere. Kinnistul kaks maja. Ühes kolm korterit ja teises üks korter. Peaksime teostame kinnistul ühiseid remonditöid. Põhikirja ei ole ja ka juhatust ei ole. Korterite suuruste vahe suur. Suuremate korterite omanikud tahavad tööde maksumuse jagada korterite peale. Otsustanud oleme, otsuste poolt peame olema kõik ühiselt. Kas nüüd on õigus suurel majal nõuda, et palju väiksema pinnaga eraldi olev maja maksab nendega võrdsetes osades või võtame aluseks ikkagi korterite ruutmeetrid/mõttelise osa?

Tere!

Kirjutan korteriühistust ning juba pikka aega on meil ühe korteriomanikuga probleem. Tema armastab nimelt parkida haljasalale kohe maja kõrval (vahe maja seinaga vast umbes 1 m). Tegime küll kevadel värskelt majaesise parkla korda ning oleme teda palunud sinna parkida küll kirjalikult ja suuliselt, kuid seni tagajärgedeta.
Olen püüdnud selles osas ka ise veidi asja uurida - saan aru, et kortermaja juurde kuuluv maa on meie kõigi ühisomandis, st et parkimiskorralduse kehtestamiseks peaksid 100% kõik korteriomanikud ühel nõul olema. Kas see vastab tõele?
Ja kas sellises olukorras üldse on võimalik midagi ette võtta? Nii lähedale parkimine peaks olema ju ka tuleohutuseeskirjade vastane (ka seda oleme mainitud isikule öelnud), nii et kui inspektor peaks meie maja külastama, siis saaks trahvi ilmselt ühistu.
Nii olengi nõutu - kas ongi nii, et sellise omavoli vastu ühistu midagi ette võtta ei saa? Palun andke nõu.
Igaks juhuks lisan, et maja asub maapiirkonnas.

Tere! Kas 18a gümnaasiumi viimasesse klassi minev noor peab elatisraha välja nõudmiseks ise kohtusse pöörduma, kuna ta on täisealine või saab teda kohtus esindada temaga koos elav vanem?