Õigus

Tere!

Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, peaksid vanemad kõik last oluliselt puudutavad otsused vastu võtma ühiselt, sellisteks otsusteks on näiteks lapse kooli- ja trennivalik. Kui aga rääkida igapäevaotsustest, nagu näiteks lapse toitmine, langetab vastavad otsused vanem, kelle juures laps parasjagu viibib. Elatist maksvale vanemale ei ole seadusega ette nähtud otseselt võimalust nõuda elatist saavalt vanemalt teatud kulutuste tegemist/tegemata jätmist, kuid tal on õigus kaasa rääkida last oluliselt puudutavates küsimustes, nagu eelnevalt märkisin, ja seeläbi mõjutada elatise kasutamist.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Vastus Teie küsimusele sõltub sellest, kas vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus või mitte – kui hooldusõigus (vähemalt lapse elukoha määramise osas) kuulub lapse emale, ei ole isa nõusolek lapse elukohaandmete ümberregistreerimiseks vajalik, kuid vanemate ühise hooldusõiguse korral on selleks vaja mõlema vanema nõusolekut.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui abikaasa remondib/parendab Teile kuuluvat kinnisvara, võib tal tekkida tehtud kulutustega seoses hüvitisnõue Teie vastu, korteri omandiõigust see kuidagi ei muuda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Elatise vähendamine eeldab üsnagi kaalukaid asjaolusid, pelgalt see, et Teie elukaaslasele on lisandunud üks ülalpeetav, automaatselt elatise vähendamiseks alust ei anna. Elatise vähendamiseks võib alust olla siis, kui Teie elukaaslase varanduslik olukord ei võimalda tal praeguses summas elatist enam maksta ja tal puuduvad võimalused suurema sissetuleku teenimiseks, samuti võib elatise vähendamine olla põhjendatud ka siis, kui laps veedab aega isaga ja sellel perioodil tuleb isal teha lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi. Seega tuleb kõiki asjaolusid hinnata kogumis, mis eeldab omakorda põhjalikku analüüsi ja kokkuvõttes otsuse langetab siiski kohus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere, vastus sõltub selles, kuidas on lepingus sätestatud lepingu ese ja selle hinnakujundus. Kui hind on määratud nö tükipõhiselt, siis puudub alus nõuda hinnaalandust ainuüksi sellel põhjusel, et teised korteriomanikud said sama hinnaga suurema parklakoha.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, alates 01.01.2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 51 lg 4 kohaselt esitab korteriühistu kinnitatud majandusaasta aruande korteriühistute registrile kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates.
Sama seaduse paragrahv 20 lõige 1 kohaselt kinnistab korteriühistu majandusaasta aruande korteriomanike üldkoosolek.
Eeltoodust tulenevalt puudub korteriühistu juhatusel õigus esitada korteriühistute registrile kinnitama majandusaasta aruannet.
Sarnane regulatsioon kehtis ka enne 01.01.2018 vastavalt mittetulundusühingute seaduse paragrahv 19 lõige 1 punktile 5 ja paragrahv 36 lõikele 5.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Lugupeetud pöörduja

TLS ei sätesta, millistest osadest peab töötasu koosnema. Kõik tasud, mis on saadud töö tegemise eest, on töötasu osad. Kui töötaja töötasu koosneb mitmest osast, siis on oluline, et ta saaks igakuiselt töötasu vähemalt alammäära ulatuses. Seega kui töötaja saab põhipalka (tasu töö tegemise eest), tulemustasu (tasu töö tegemise eest) ning lisatasu (tasu töö tegemise eest) ning kõik tasud kokku on vähemal kehtestatud alammäära ulatuses, siis on tegemist korrektse kokkuleppega, sest seaduse eesmärk (töötaja peab saama töötasu vähemalt alammäära ulatuses), on täidetud.

Oluline on siiski lisada, et preemia või lisatasu ei saa olla üldsõnaline. Töötaja peab teadma, milliste töökohustuste täitmise kui suurt tasu ta saab. Töötaja ja tööandja lepivad töölepingu kirjalikus dokumendis kokku töötasus, sh selles, millistes osadest töötasu koosneb ja kuidas töötasu kujuneb (TLS § 5 lg 1 p 5). Töötasu võib koosneda erinevatest komponentidest (tunnitasu, protsentuaalne tasu käibelt, tükitöötasu jne). Töötasu erinevate komponentide, nt lisatasu puhul tuleb hinnata, kas makstav lisatasu on tööandja ühepoolselt määratav preemia või on tegemist töötasu osaga. Tööandja poolt ühepoolselt määratava lisatasuga on tegemist nt jõulupreemia maksmisel, mida makstakse üks kord aastas ja mille maksmist või mittemaksmist võib tööandja ühepoolselt muuta. Töötajal ei ole igakuiselt õigus nõuda tööandja poolt ühepoolselt makstavat preemiat.

Kui lisatasu/preemia on tasu töö tegemise eest, siis üldjuhul on tegemist töötasu osaga. Töötasu ei saa tööandja ühepoolselt vähendada ega muuta. Lisaks võib vastavasisulise näite tuua Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-118-10, kus Riigikohus on asunud seisukohale, et tööandja (k.a ühepoolselt) kinnitatud tulemustasu maksmise juhend on tööandja kehtiva palgakorralduse osa ja see muutub töölepingu osaks.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Ajal, mil töötaja ei ole kohustatud täitma tööülesandeid, kuid on kohustatud olema valmis tööandja korralduse alusel tööülesandeid täitma asuma, on tegemist valveajaga (töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 48 lg 1). Valveaja rakendamisel on oluline järgiga kohustuslikku puhkeaja regulatsiooni.

TLS § 48 lg 2 kohaselt tuleb töötajale tagada igapäevane ja iganädalane puhkeaeg ka valveaja rakendamise korral. TLS § 51 lg 1 kohaselt peab töötajale 24-tunnise ajavahemiku jooksul jääma vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega. TLS § 52 lg 1 ja 2 kohaselt peab töötajale seitsmepäevase ajavahemiku jooksul jääma vähemalt 48 tundi järjestikust puhkeaega või 36 tundi järjestikust puhkeaega kui tegemist on summeeritud tööaja arvestusega.

Toome selgitava näite. Töötaja tööaeg on 8 tundi, millele järgneb valveaeg. Arvestades TLS § 48 lg 2 piirangut, saab valveaeg antud juhul olla maksimaalselt 5 tundi pikk, millele peab järgnema vähemalt 11-tunnine järjestikune vaba aeg. See tähendab, et tööaeg + valveaeg kokku ei tohi minna vastuollu töö- ja puhkeaja regulatsiooniga. Seega valveaeg ei saa olla üldsõnaline kokkulepe, et töötaja on nt terve nädala jooksul tööandjale kättesaadav, sest sellisel juhul pole tagatud kohustuslik puhkeaeg. Kuigi kokkuleppeid võib teha ka suuliselt, siis peab sellegipoolest olema selge, mis kellast kellani on tegemist valveajaga.

Valveaega tuleb eristada tööajast. Kuna valveajal ei saa töötaja täiel määral puhkamisele keskenduda ning peab olema vajadusel valmis kohe tööülesandeid täitma, on õigustatud valveaja eest tasu maksmine 1/10 ulatuses kokkulepitud töötasust (TLS § 48 lg 1). On lubatud kokku leppida ka suuremas valveaja tasus. Kui töötaja peab valveaja katkestama ja asuma täitma tööülesandeid, siis tööülesannete täitmise eest tuleb maksta kokkulepitud töötasu (TLS § 48 lg 3). Näiteks kui töötaja valveaeg on planeeritud kestma 5 tundi, kuid see katkestatakse ja töötaja peab asuma täitma tööülesandeid 2 tunni ulatuses, siis saab ta valveajatasu 3 tunni eest ja töötasu 2 tunni eest.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Tulenevalt töölepingu seaduse (edaspidi: TLS) § 28 lg 2 p 1 on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Tööandja, jättes töötajale maksmata kokku lepitud kuupäeval, on oluliselt rikkunud töölepingut. Kohus on seda põhjendanud nii, et kui kostja töötab hageja juures täistööajaga, on alust arvata, et töötasu on kostja ainuke sissetulek, mistõttu sellega viivitamine on oluline lepingutingimuste rikkumine. (ringkonnakohus lahendis 2-16-2723 p 15).
Samas tuleb tähele panna, et TLS § 33 lg 1 kohaselt maksab tööandja töötajale töötasu üks kord kuus. Kui tööandja maksab vähemalt kord kuus töötasu (olgugi, et hilinemistega), siis TLS § 33 lg-st 1 tulenev nõue on täidetud. Töötaja peab põhjendama eelkõige seda, miks tema jaoks on töötasu maksmisega hilinemine isegi paari päeva ulatuses raske rikkumine. Kindlasti on aga tegemist olulise lepingutingimuste rikkumisega olukorras, kus töötasu ei maksta välja täies mahus.
Enne erakorralist ülesütlemist peavad olema tehtud kirjalikud hoiatused tööandjale, kuid hoiatamise korda TLS ei sätesta. Seega ka hoiatamiste korral tuleb töötajal hinnata rikkumise raskust ning hinnata, mitu hoiatamist on mõistlik enne töölepingu erakorralist ülesütlemist. Tööandjal on õigus töötajapoolne erakorraline ülesütlemine töövaidluskomisjonis vaidlustada. Seetõttu on oluline, et töötaja oleks püüdnud olukorda varasemalt rahumeelselt lahendada. Erakorralist ülesütlemist ei tohiks kindlasti kasutada esimese lahendusena. Töötaja peab töövaidluskomisjonis suutma tõendada, et tööandja rikkumine oli nii erakorraline, et töösuhte jätkamine polnud enam võimalik.
Töövaidluskomisjon on oma otsuses nr 4-1/1974 selgitanud, et kuigi tööandja hilines rohkem kui poole aasta jooksul töötasu maksmisega 10-19 kalendripäeva, siis tuvastamist ei ole leidnud asjaolu, et tööandja on töötasu tähtajaliselt jätnud välja maksmata tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Tööandja on kõik töötasud töötajale välja maksnud ning teinud seda TLS § 33 lg 1 kohaselt vähemalt üks kord kuus. Antud kaasuses, olid töötaja isiklikud maksekohustused planeeritud 15. kuupäevaks, kuid töötaja ei ole andnud tööandjale mõistlikku tähtaega töölepingu tingimuste rikkumise lõpetamiseks ning sellest tulenevalt ei tekkinud töötajal õiguslikku alust esitada avaldus töölepingu ülesütlemiseks erakorraliselt TLS § 91 lg 2 p 2 alusel etteteatamistähtaega järgimata tööandjapoolsete oluliste lepingutingimuste rikkumise tõttu.
VÕS § 116 lg 2 kohaselt on tegemist olulise lepingurikkumisega, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustust ka edaspidi. Seega tulenevalt VÕS § 116 lg 2 p 5 ja lg 4 annab olulisima võimaluse lepingust taganemiseks lepingu täitmata jätmine selleks täiendavalt antud tähtaja jooksul. Täiendava tähtaja andmine annab lepingust taganeda soovijale kindluse selles, kas vastaspoole rikkumist saab ikka lugeda oluliseks.
Seega kokkuvõttes võib öelda, et eelkõige tuleb töötajal endal hinnata olukorda ja selle raskust. Kuna töötasu maksmine on töösuhte üks tähtsamaid eelduseid, siis selle mitte maksmine on kindlasti rikkumine. Samas tuleb igat olukorda hinnata eraldi ning kaaluda, kas töösuhte jätkamine saab olla võimalik või mitte.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Parkimiskohta tähistavat ühekordset pidevjoont tohib ületada üksnes manööverdamisel. LS § 21 lg 4 p 8 kohaselt ei tohi parkida kohas, kus see takistaks teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt.

Üks võimalus on parkimiskohale sõitu takistava pargitud sõiduki fotografeerimine ning foto saatmine koos väärteoteatega politseile menetlemiseks. Kas politsei juhtumit menetlema hakkab, on iseküsimus.

Kui parkimiskoht on isiku omandis, siis saab ta valduse rikkuja vastu kasutada kõiki omaniku õiguskaitsevahendeid, sh nõuda valduse rikkumise lõpetamist kohtu kaudu.