Õigus
Küsimus: Kas on mingi võimalus ametlikult alandada elatist kuna lapsed on kolmandiku ajast minu juures?15.06.2018
Tere. Oleme naisega lahus. Meil on 2 last, tüdrukut 8 ja 10 aastat vana. Meie kokkulepe järgi (kohtus ei ole käinud) maksan 250+250 iga kuu elatist, aga lapsed ise tahavad (nende sõnade järgi) käia minu juures külla ja ööbima. 1/3 ajast nad ööbivad minu juures rääkimata sellest, et peale kooli käivad ka minu juures. Kas on mingi võimalus ametlikult alandada elatist kuna kui lapsed on minu juures siis vaja ju toita, rääkimata sellest, et elekter, vesi ja muud ka kulutavad. Vaba aja veetmiseks ka raha läheb. Samas maksan ka nende telefoni arved.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teil tuleb teha laste ülalpidamiseks lisaks elatise maksmisele lisakulutusi, võib elatise vähendamine olla põhjendatud. Elatise vähendamise hagiga kohtu poole pöördudes tuleb Teil tõendada, milliseid kulutusi teete laste ülalpidamiseks ajal, kui nad viibivad Teie juures.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lastele makstav elatisraha kuulub ka kulude alla?15.06.2018
Tere. Sooviksin lastele makstavat elatisraha vähendada. Kohtus oleks vaja tõendada lastele tehtavad kulutused. (Lapsed elavad pool ajast ühe vanemaga ja pool teisega ja elatisraha on välja mõistetud kiirmenetlus korras.) Sooviksin teada kas lastele makstav elatisraha kuulub ka kulude alla?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapsed veedavad mõlema vanemaga võrdse osa ajast, tuleks üle vaadata kulutused, mida kumbki vanem lapse ülalpidamiseks teeb. Kui soovite elatise vähendamiseks kohtusse pöörduda, peaksite kohtule tõendama kui suuri kulutusi teete laste ülalpidamiseks ajal, kui nad viibivad Teiega ja seejärel saab kohus otsustada, kas ja millises ulatuses on elatise vähendamine põhjendatud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas naine saab nõuda elatist kuigi elab juba aastaid uue mehega?15.06.2018
Tere
Olen juba üle 5 aasta laste emast lahus ja leppisime alguses kokku tütre elatiseraha. Tütar sai nüüd täisealiseks. Poiss 11a on vallaslapse staatusega ja kannab ainult ema perekonnanime. Mina olen tervise tõttu 80% töövõimetu kuid saan aeg-ajalt käia soomes tööl. Lapse ema elab juba aastaid vist 5 teise mehega õnnelikult koos. Kas ja kui palju on lapse emal õigus nõuda elatist, kui nüüd minna kohtu kaudu isadust tõestama jne?
Olen juba üle 5 aasta laste emast lahus ja leppisime alguses kokku tütre elatiseraha. Tütar sai nüüd täisealiseks. Poiss 11a on vallaslapse staatusega ja kannab ainult ema perekonnanime. Mina olen tervise tõttu 80% töövõimetu kuid saan aeg-ajalt käia soomes tööl. Lapse ema elab juba aastaid vist 5 teise mehega õnnelikult koos. Kas ja kui palju on lapse emal õigus nõuda elatist, kui nüüd minna kohtu kaudu isadust tõestama jne?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Praegusel hetkel ei ole laste emal võimalik kohtu kaudu pojale elatist nõuda, sest Te ei ole kantud isana lapse sünnitunnistusele. Kui Teie isadus tuvastatakse ja Teid kantakse lapse sünnitunnistusele (kas kohtuotsuse alusel või vabatahtliku isaduse omaksvõtu teel), on Teil lapse suhtes ülalpidamiskohustus ja kui Te seda vabatahtlikult ei täida, võib ema seda nõuda kohtu kaudu. Ema uus suhe seda kuidagi ei mõjuta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saab isast lahti öelda, et mitte teda tulevikus hooldama hakata?14.06.2018
Tere!
Elukaaslasel (29a) soov isast lahti öelda. Kartus, et peab kunagi hakkama isa võlgasid maksma. Kas see on isa õigus? Mis kohustused võivad isalt lapsele üle kanduda?
Ema ja isa koos ei ela (abielus). Isa ja lapsed omavahel ei suhtle.
Ette tänades
Elukaaslasel (29a) soov isast lahti öelda. Kartus, et peab kunagi hakkama isa võlgasid maksma. Kas see on isa õigus? Mis kohustused võivad isalt lapsele üle kanduda?
Ema ja isa koos ei ela (abielus). Isa ja lapsed omavahel ei suhtle.
Ette tänades
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Mis puutub vanema võlgadesse, siis laps ei ole kohustatud vanema võlakohustusi tasuma, välja arvatud juhul, kui ta saab pärast vanema surma tema pärijaks. Nimelt, pärimisseaduse kohaselt on pärand pärandaja vara - ehk asjad, õigused ja ka kohustused. Pärandist on aga võimalik soovi korral loobuda ning sellisel juhul on ka välistatud kohustuste üleminek vanemalt lapsele.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Millised asjatoimetused mind ees ootavad, kui mulle soovitakse pärandada Prantsusmaalt rahasumma?14.06.2018
Tere, vanaproua Prantsusmaalt, kes on kaotanud oma mehe, on lastetu ja soovib mulle pärandada 800.000 eurot rahasummana. Millised asjatoimetused mul ees ootavad? Ta soovib mu advokaadiga ühendust (kuigi mul pole advokaati siiani), et siis pärandit vormistada. Mida ma peaksin tegema? Tänan
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kas mu õppepuhkus pikeneb selle võrra, et see langeb riiklikule pühale mis on topelt tasustatav?14.06.2018
Tere,
minul selline küsimus kui mul on eksami puhkus ja see langeb riiklikule pühale mis on topelt tasustatav, siis kas mu puhkus pikeneb nende päevad võrra?
Ette tänades
minul selline küsimus kui mul on eksami puhkus ja see langeb riiklikule pühale mis on topelt tasustatav, siis kas mu puhkus pikeneb nende päevad võrra?
Ette tänades
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Õppepuhkust antakse kalendripäevades ning õppepuhkust võib kasutada ka riigipühadel. Erand riigipühadel puhkamisel on põhipuhkuse puhul. Põhipuhkust ei saa kasutada riigipühadel. Kuna õppepuhkust on võimalik riigipühadel kasutada, siis õppepuhkus ei pikene õppepuhkuse aja sisse jäävate riigipühade võrra.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas võin vanemahüvitist saades tööle asuda 0,5 ametikohale ja ega see ei mõjuta minu vanemahüvitist?14.06.2018
Tere
Töötasin enne lapsehoolduspuhkusele jäämist kahel ametikohal: põhikohas 1,0 ja teises kohas 0,5 töökoormusega. Soovin nüüd paar kuud enne vanemahüvitise lõppu asuda tööle kohale, kus olin 0,5 ametikohaga. Sellest tulenevalt küsin, et kas võin veel vanemahüvitist saades tööle asuda 0,5 ametikohale ja ega see ei mõjuta minu vanemahüvitist ning hiljem tööleasumist endisele põhikohale?
Töötasin enne lapsehoolduspuhkusele jäämist kahel ametikohal: põhikohas 1,0 ja teises kohas 0,5 töökoormusega. Soovin nüüd paar kuud enne vanemahüvitise lõppu asuda tööle kohale, kus olin 0,5 ametikohaga. Sellest tulenevalt küsin, et kas võin veel vanemahüvitist saades tööle asuda 0,5 ametikohale ja ega see ei mõjuta minu vanemahüvitist ning hiljem tööleasumist endisele põhikohale?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Isik võib töötada ajal kui ta viibib lapsehoolduspuhkusel ja saab vanemahüvitist. Töist tulu võib vanem teenida pooleteistkordse keskmise palga ulatuses ilma, et isiku vanemahüvitist vähendataks. Seega kui Teie töötasu ametikohal, kus Teie koormus kokkuleppe kohaselt arvestuslikult 20 tundi nädalas, jääb alla pooleteistkordse keskmise palga, siis vanemahüvitise suurus ei vähene. Lisainfot, kuidas arvutada vanemahüvitis töötamise korral, saate lugeda siit: https://www.sm.ee/et/vanemahuvitis
Töötamine lapsehoolduspuhkuse ajal ei mõjuta Teie tööleasumist endisele töökohale. Igat töösuhet vaadeltakse eraldi. Ettevõttes, kus Teil on kehtiv tööleping, kuid Te viibite hetkel lapsehoolduspuhkusel, siis peale lapsehoolduspuhkuse lõppu või selle katkestamisel, on Teil õigus lepingus kokku lepitud töötingimustele. Asjaolu, et Te olete lapsehoolduspuhkuse ajal töötanud teises ettevõttes, ei mõjuta Teie kehtivat töölepingut.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuidas käib kaasomandis maja korteriomanditeks vormistamine?14.06.2018
Plaanime majaelanikega kaasomandis oleva kortermajaga (7 korterit) vormistada ümber korteriomanditeks aga ei tea täpselt, mida selleks teha. Eeldada võib, et esmalt on vajalik kõigi korteriomanike 100% nõusolek (mis on olemas) ja siis peaksime koos minema notarisse vormistama aga millega veel peaks arvestama, millised protsessid läbi tegema, millises järjekorras?
Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/
Küsimus: Kas naaberkinnistu poolt meie pumpla kasutamiseks peab olema kõigi või enamuse korteriomanike nõusolek?14.06.2018
Tere,
meil on 8 korteriga maja. 2003. a. ehitas 1 korteriomanik (ei elanud ise sees) endale kõrval asuvale krundile maja. Küsis 5 korteriomanikult luba (ise oli 6.) kasutada meie pumplat seni, kuni teeb omale ise pumpla. Tal on olemas pumpla, kuid vett kasutab ikkagi meie pumplast.
Kas ta oleks pidanud tegelikult küsima kõigi käest nõusolekut, mitte ainult 6? 2006.a. erastasime majaaluse maa. Kuna seal on kirjas, et kõigile kuulub mõtteline osa maast, siis tema võib kasutada meie pumplat, kuna tal on notariaalne paber, kuigi ta müüs korteri tegelikult enne 2010.a. juba ära.
meil on 8 korteriga maja. 2003. a. ehitas 1 korteriomanik (ei elanud ise sees) endale kõrval asuvale krundile maja. Küsis 5 korteriomanikult luba (ise oli 6.) kasutada meie pumplat seni, kuni teeb omale ise pumpla. Tal on olemas pumpla, kuid vett kasutab ikkagi meie pumplast.
Kas ta oleks pidanud tegelikult küsima kõigi käest nõusolekut, mitte ainult 6? 2006.a. erastasime majaaluse maa. Kuna seal on kirjas, et kõigile kuulub mõtteline osa maast, siis tema võib kasutada meie pumplat, kuna tal on notariaalne paber, kuigi ta müüs korteri tegelikult enne 2010.a. juba ära.
Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/
Küsimus: Kuidas muuta olukorda, kus mulle kuulub maja, kus on majasse hoolimatult suhtuval isal õigus sees elada?14.06.2018
Tere!
Minu nimel on maja, mis on minule jäetud kinkelepinguga vanemate poolt seoses nende lahutusega. Isa nõudis ka elamisõigust, mis sai ka määratud. Nüüd aga olen ma olukorras, kus majast olen ma juba välja kolinud, kuna isa alkoholiprobleem ei võimaldanud mul seal elada. Samas käin ma püsivalt sinna nii muru niitma, kui ka kõike muud tegema, sest tema panus maja säilimisele on suur ümmargune null. Lisaks sellele hävitab ta omalt poolt seda maja iga päevaga. Sh toas suitsetamine, mitte koristamine, joodikute sinna kutsumine jms ning kui mina sinna taas midagi tegema lähen, siis pole mul võimalik isegi tuppa minna käsi pesema, sest mustus ja suitsuhais on lihtsalt tappev. Mul endal ka väikesed lapsed ja peangi iga käiguga arvestama, et saan olla vaid seni kuni lastel mingid soovid/vajadused tekivad, sest tuppa pole võimalik minna. Selle olukorraga seoses küsimus: kas mul on võimalik võtta midagi ette selles osas, et seda olukorda muuta? Elamisõigust tühistada? Kindlasti tahan ka ära mainida, et minu eesmärk ei ole teda majast välja visata, vaid lihtsalt leida lahendust selle maja hävitamise lõpetamiseks.
Minu nimel on maja, mis on minule jäetud kinkelepinguga vanemate poolt seoses nende lahutusega. Isa nõudis ka elamisõigust, mis sai ka määratud. Nüüd aga olen ma olukorras, kus majast olen ma juba välja kolinud, kuna isa alkoholiprobleem ei võimaldanud mul seal elada. Samas käin ma püsivalt sinna nii muru niitma, kui ka kõike muud tegema, sest tema panus maja säilimisele on suur ümmargune null. Lisaks sellele hävitab ta omalt poolt seda maja iga päevaga. Sh toas suitsetamine, mitte koristamine, joodikute sinna kutsumine jms ning kui mina sinna taas midagi tegema lähen, siis pole mul võimalik isegi tuppa minna käsi pesema, sest mustus ja suitsuhais on lihtsalt tappev. Mul endal ka väikesed lapsed ja peangi iga käiguga arvestama, et saan olla vaid seni kuni lastel mingid soovid/vajadused tekivad, sest tuppa pole võimalik minna. Selle olukorraga seoses küsimus: kas mul on võimalik võtta midagi ette selles osas, et seda olukorda muuta? Elamisõigust tühistada? Kindlasti tahan ka ära mainida, et minu eesmärk ei ole teda majast välja visata, vaid lihtsalt leida lahendust selle maja hävitamise lõpetamiseks.
Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/