Õigus
Küsimus: Mida ette võtta, kui naaber ehitas kortermaja rõdule kraana, millega sikutab asju 3. korrusele?14.08.2018
Tere!
Meil on väike kortermaja, kus on 7 korterit ja 1 äripind. Naaber, kes elab kõige ülemisel korrusel, ehitas ise käepärastest vahenditest oma rõduserva külge tõstukimehhanismi, millega ta ühisest hoovist 3.korrusele asju üles vinnab. Ilmselt ei viitsi ta autost või panipaigast vajaminevaid asju 3. korrusele tassida ja mõtles enda jaoks lahenduse välja. Ülejäänud majaelanikud selliseid võtteid ei harrasta ja jaksavad kolmandale korrusele asju viia. See isevalmistatud euroalus ei ripu kogu aeg maja küljes, vaid ta hoiab seda ühiskasutatavas rataste ja sporditarvete panipaigas, mis samuti pole kokku lepitud. Saan aru, et selliseid seadmeid ei tohiks ilma teiste kaasomanike ja vastava ametiasutuste nõusolekuta paigaldada ning vastava pädevustunnistuseta kasutada, kuigi ta väidab, et ta on kortermaja ehituse alusel mingi loa saanud. Meil notariaalses lepingus ega muu kokkuleppe alusel sellist asja kokku lepitud pole. Mida teha? Ei oska sellise asja peale tullagi, et keegi võiks oma rõdule lifti hakata ehitama. Isikuga rääkimine paraku ei aita, sest tegemist on välismaalasega ja ta on väga keerulise loomuga ja ta on ennegi omavolitsenud. Ma ei tea, millise ametiasutuse poole ja mille alusel pöörduda. Ma ei soovi, et minu kortermaja küljes oleks üldse mingi tõstuk - see on inetu, võib kahjustada maja fassaadi ja piirdeid ning võib-olla ka ohtlik.
Meil on väike kortermaja, kus on 7 korterit ja 1 äripind. Naaber, kes elab kõige ülemisel korrusel, ehitas ise käepärastest vahenditest oma rõduserva külge tõstukimehhanismi, millega ta ühisest hoovist 3.korrusele asju üles vinnab. Ilmselt ei viitsi ta autost või panipaigast vajaminevaid asju 3. korrusele tassida ja mõtles enda jaoks lahenduse välja. Ülejäänud majaelanikud selliseid võtteid ei harrasta ja jaksavad kolmandale korrusele asju viia. See isevalmistatud euroalus ei ripu kogu aeg maja küljes, vaid ta hoiab seda ühiskasutatavas rataste ja sporditarvete panipaigas, mis samuti pole kokku lepitud. Saan aru, et selliseid seadmeid ei tohiks ilma teiste kaasomanike ja vastava ametiasutuste nõusolekuta paigaldada ning vastava pädevustunnistuseta kasutada, kuigi ta väidab, et ta on kortermaja ehituse alusel mingi loa saanud. Meil notariaalses lepingus ega muu kokkuleppe alusel sellist asja kokku lepitud pole. Mida teha? Ei oska sellise asja peale tullagi, et keegi võiks oma rõdule lifti hakata ehitama. Isikuga rääkimine paraku ei aita, sest tegemist on välismaalasega ja ta on väga keerulise loomuga ja ta on ennegi omavolitsenud. Ma ei tea, millise ametiasutuse poole ja mille alusel pöörduda. Ma ei soovi, et minu kortermaja küljes oleks üldse mingi tõstuk - see on inetu, võib kahjustada maja fassaadi ja piirdeid ning võib-olla ka ohtlik.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Sama seaduse § 31 lg 1 täpsustab, et korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
Juhul, kui korteriomaniku tegevus läheb eeltoodud sätetega vastuolusse, siis tuleks probleemi lahendamist alustada korteriomanike üldkoosoleku otsusest, mille täitmine on korteriomanikule kohustuslik. Juhul, kui korteriomanik koosoleku otsust ei täida, siis on võimalik nõuda, et ta oma korteri võõrandab. Alla 10 korteriga kortermaja, mille korteriühistule ei ole juhatust valitud, saab korteriomanike üldkoosoleku kokku kutsuda ka korteriomanik.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas osakapitali sissemaksena tehtud rahast võib tagastada asutamiskulud?14.08.2018
Tere. Osaühing sai asutatud osakapitali kohese tasumiseta. Plaanis tasuda mitme maksena. Märgitud sai, et ettevõte tasub kõik asutamiskulud. Ettevõtte arvelduskontole sai tasutud osakapitali sissemakse 500 eurot. Muid tulusid veel laekunud pole. Küsimus siis selline, kas sellest rahast, mis on tehtud osakapitali sissemaksena võib tagastada asutamiskulud? Minu arusaama järgi on see ettevõtte raha samamoodi nagu tulevane saadav tulu ehk siis ei peaks ootama tulu? Paljudes blogides on selline märge küll silma jäänud ja otsustasin küsida üle, et oleks selge!
Tänan vastuse eest!
Tänan vastuse eest!
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Kui otsustasite teha osakapitali sissemakse nimetatud summa ulatuses (st maksekorralduses on vastav selgitus), muutub ka see raha ettevõtte rahaks samamoodi nagu nt tulevane saadav tulu. St praktikas kasutatakse seda raha erinevate kulude katmiseks.
Oluline on, et kuni osanik ei ole ÄS § 140 lg 1 nimetatud kokkuleppe korral sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel. Väljamakse tegemise keeld ei hõlma osanikule makstavat töötasu vms tasusid.
Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kas eelmise aasta revisjoni peab tegema uus revident või vana, kelle tähtaeg lõppes jaanuaris?14.08.2018
Tere!
Olin tähtajaliselt KÜ revident. Minu revidendi tähtaeg sai 2018 jaanuar lõpuga läbi ja valiti uus revident. Kuid KÜ juhatuse arvates pean tegema mina eelmise aasta revideerimise. Kuidas õige on, kas pean läbi viima revideerimise või siis mitte.
Tervitades!
Olin tähtajaliselt KÜ revident. Minu revidendi tähtaeg sai 2018 jaanuar lõpuga läbi ja valiti uus revident. Kuid KÜ juhatuse arvates pean tegema mina eelmise aasta revideerimise. Kuidas õige on, kas pean läbi viima revideerimise või siis mitte.
Tervitades!
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kas tulumaksuvabastus laieneb ka pojale, kui see müüb isale tagastatud maa, mille sai kinkega?14.08.2018
Tere.
Tulumaksuseaduses § 15. Kasu vara võõrandamisest
on öeldud
(4) Tulumaksuga ei maksustata
5) tulu omandireformi käigus tagastatud maa võõrandamisest;
Kui isale tagastati metsamaa ja isa kirjutas kinkelepinguga selle maa pojale, kas nüüd, kui poeg soovib seda metsamaad müüa, peab ta maksma tulumaksu?
Tulumaksuseaduses § 15. Kasu vara võõrandamisest
on öeldud
(4) Tulumaksuga ei maksustata
5) tulu omandireformi käigus tagastatud maa võõrandamisest;
Kui isale tagastati metsamaa ja isa kirjutas kinkelepinguga selle maa pojale, kas nüüd, kui poeg soovib seda metsamaad müüa, peab ta maksma tulumaksu?
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Kuna vara saadi kingitusena ja saadud vara võõrandatakse, tuleb saadud kasult maksta tulumaksu. Sh on soetusmaksumus null eurot.
Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Mida ma saaksin enda kaitseks teha, et ma lõpuks korteriühistu juhatusest ära saaksin?14.08.2018
Tere,
müüsin aasta alguses enda korteri. Sellest tulenevalt avaldasin soovi ja ka kirjutasin avalduse korteriühistu juhatusest välja astuda. Sellele aga ei järgnenud midagi ning põhjenduseks oli see, et enne ei muuda midagi kui uus liige leitud ei ole. Kuna põhikiri näeb ette minimaalselt kolme liiget.
Seni ei ole leitud uut liiget ning mina olen ikka juhatuses. Mida ma saaksin enda kaitseks teha, et ma lõpuks sealt juhatusest ära saaksin? Hetkel on seis, kus ma ei tea mis tegelikult majas toimub, kuna ei ela seal. Samas ei vahetata mind ka välja. Kuidas saan ma ennast kaitsta sellises olukorras, kus ülejäänud 2 juhatuse liiget, tehes näiteks ebasobivaid otsuseid, ka minule probleeme ei tekita.
Tean et seaduse järgi võib juhatuse liige olla ka mitteühistu liige. Kuid siiski ei soovi ma vastutada juhatuse eest, mille tegemistest ma midagi ei tea.
Lisaks lõpevad põhikirja järgi juhatuse volitused selle aasta septembris. Kas selle lõppemist kuidagi ka äriregister kontrollib ja kas võib siis olla olukord, kus kogu juhatus äriregistrist eemaldatakse?
müüsin aasta alguses enda korteri. Sellest tulenevalt avaldasin soovi ja ka kirjutasin avalduse korteriühistu juhatusest välja astuda. Sellele aga ei järgnenud midagi ning põhjenduseks oli see, et enne ei muuda midagi kui uus liige leitud ei ole. Kuna põhikiri näeb ette minimaalselt kolme liiget.
Seni ei ole leitud uut liiget ning mina olen ikka juhatuses. Mida ma saaksin enda kaitseks teha, et ma lõpuks sealt juhatusest ära saaksin? Hetkel on seis, kus ma ei tea mis tegelikult majas toimub, kuna ei ela seal. Samas ei vahetata mind ka välja. Kuidas saan ma ennast kaitsta sellises olukorras, kus ülejäänud 2 juhatuse liiget, tehes näiteks ebasobivaid otsuseid, ka minule probleeme ei tekita.
Tean et seaduse järgi võib juhatuse liige olla ka mitteühistu liige. Kuid siiski ei soovi ma vastutada juhatuse eest, mille tegemistest ma midagi ei tea.
Lisaks lõpevad põhikirja järgi juhatuse volitused selle aasta septembris. Kas selle lõppemist kuidagi ka äriregister kontrollib ja kas võib siis olla olukord, kus kogu juhatus äriregistrist eemaldatakse?
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Seega Teie juhatuse volitused lõppesid päevast mis Te avaldusse märkisite. Kuid Te peate sealjuures suutma tõendada, et olete avalduse KÜ-le üle andnud.
Asjaolu, et olete märgitud juhatuse liikmeks ka äriregistris, ei oma sisulist tähendust, kuna kanne ei lõpeta ega alusta suhet KÜ-ga. Kustutamiseks tuleb äriregistrit teavitada registris olevate ebaõigetest andmetest. Registripidajal on kohustus andmed ise ära parandada.
Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kas mulle laieneb maksuvabastus vara võõrandamisel, mille sain tädilt annakuna?14.08.2018
Tere.
Minu tädi (ema õde) määras mulle testamendiga annaku, milleks on hoonestamata maatükk (omandireformi käigus tagastatud).
Sel aastal müüsin maatüki ära. Kas mulle laieneb vara võõrandamisel tulumaksuvabastus?
Minu tädi (ema õde) määras mulle testamendiga annaku, milleks on hoonestamata maatükk (omandireformi käigus tagastatud).
Sel aastal müüsin maatüki ära. Kas mulle laieneb vara võõrandamisel tulumaksuvabastus?
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
See tähendab, et annakuna saanud vara võõrandamisel annaku saaja poolt talle enam pärandaja maksuvabastused ei kohaldu (annakuna saadud maa võõrandamise korral TuMS § 15 lg 4 p 5 olukorras oli annaku täitmine juba esmane võõrandamistehing ning annakusaaja poolt maa järgmisele müügile enam maksuvabastus ei kohandu).
Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kuidas on tulumaksuga, kui müüa korteritega maja, milles müüja ise sees on elanud?14.08.2018
Isik müüb kinnistu, millel paiknev hoone on ehitisregistris registreeritud kui korteritega elamu. Kuna ühes neis korteritest elab ka kinnistu omanik ise, siis osa müügitulust peaks olema tulumaksuvaba. Kuidas leida maksuarvestusse minev soetushinna ja müügihinna osa? Kas korterelamu müügil võib müügilepingus määrata igale korteritele konkreetse hinna, mida saaks siis maksustatava müügihinnana leidmisel arvestada?
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Füüsilise isiku maksuvabastuse aluseks on eluruumi kasutamine maksumaksja elukohana kuni võõrandamiseni. St millises korteris isik elas kuni võõrandamiseni, selle saab ta müüa maksuvabalt. Oluline on, et maksuvabastust ei rakendata rohkem kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul.
Kui teised korterid on ka füüsilise isiku nimel ja neid müüb füüsiline isik, siis füüsilise isiku kasu, mida tulumaksustatakse, on vara müügihinna ja soetusmaksumuse vahe, millest on maha arvatud vara müügiga otseselt seotud kulud.
Kui kortereid müüb juriidiline isik, on küsimus mitte tulumaksustamises vaid käibemaksustamises, kus maksustava väärtuse põhimõtted on toodud KMS §-s 12. Rohkem infot siit: https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/kaibemaksuseaduse-selgitused/maksustatav-vaartus
Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kui palgapäev või muu lepingu täitmise kuupäev langeb reedesse, siis kas ongi nii, et lepingut võib täita alates esmaspäevast?14.08.2018
Tere!
Pidin lepingust tulenevalt saama töötasu (tegu pole kestvuslepinguga) 10.08, mis oli reede. Esmaspäeva, 13.08 seisuga pole töötasu tulnud.
1) Kas mul on õigus nõuda viivist VÕS § 113 alusel
2) Kui palgapäev või muu lepingu täitmise kuupäev langeb reedesse, siis kas ongi nii, et lepingut võib täita alates esmaspäevast?
Lugupidamisega
Pidin lepingust tulenevalt saama töötasu (tegu pole kestvuslepinguga) 10.08, mis oli reede. Esmaspäeva, 13.08 seisuga pole töötasu tulnud.
1) Kas mul on õigus nõuda viivist VÕS § 113 alusel
2) Kui palgapäev või muu lepingu täitmise kuupäev langeb reedesse, siis kas ongi nii, et lepingut võib täita alates esmaspäevast?
Lugupidamisega
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
peab tõdema, et küsimus on esitatud segaselt. Ei ole arusaadav, kas tegemist on töövõtuga või töölepinguga (tähtajaline).
Üldjuhul aga, teil on õigus nõuda viivist kui teine pool viivitab oma kohustuse täitmisega.
Teise küsimuse puhul jääb arusaamatuks, mida te silmas peate, aga kindlalt võib väita, et teie poolt toodud regulatsiooni kuskil ei ole kehtestatud.
Küsimus: Kas saan oma korteri müüa tulumaksu tasumise kohustuseta, kui ise ei ole seal elanud mitu aastat?14.08.2018
Tere!
Oman korterit Harjumaal ja Tallinnas. Just Tallinna korter tuleb lähitulevikus seoses elukorralduse muutumisega müüa. See korter on välja üüritud ja juba aastaid olen MTA-le tasunud üüritulu arvelt tulumaksu. Palun selgitust, kas saan oma Tallinna korteri müüa tulumaksu tasumise kohustuseta, ise ei ole seal elanud mitu aastat.
Vastuse eest ettetänuga
Oman korterit Harjumaal ja Tallinnas. Just Tallinna korter tuleb lähitulevikus seoses elukorralduse muutumisega müüa. See korter on välja üüritud ja juba aastaid olen MTA-le tasunud üüritulu arvelt tulumaksu. Palun selgitust, kas saan oma Tallinna korteri müüa tulumaksu tasumise kohustuseta, ise ei ole seal elanud mitu aastat.
Vastuse eest ettetänuga
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Kui kinnisasja, ehitist või korterit kasutati samaaegselt selle elukohana kasutamisega ka muul otstarbel, rakendatakse maksuvabastust proportsionaalselt elukohana ja muul otstarbel kasutatud ruumide pindala suhtele. TuMS § 15 lg 5 p 1 ja lg 6.
Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Mida teha kui peaksin jääma 10 päeva pärast sünnituspuhkusele, aga ettevõtte omanik ei kinnita seda?04.07.2018
Tere. Viibin hetkel lapsehoolduspuhkusel ja soovin jääda uuesti sünnituspuhkusele. Teavitasin sellest oma tööandjat ja sain suureks üllatuseks vastuse, et ettevõte on edasi müüdud ja kõik dokumendid on antud uuele omanikule üle. Firmas mingit tegevust ei toimu, see tähendab on ainult nimi. Sain aru, et firmal ka suured võlad. Saatsin uuele omanikule ka meili, et teatada oma soovist lapsehoolduspuhkuse lõpetamisest ja sünnituspuhkusele jäämise soovist. Aga mingeid vastuseid sealt ei tule. Samuti ei ole ka ühtki telefoni numbrit kuhu helistada. Peaksin jääma 10 päeva pärast sünnituspuhkusele, mida teha, kui uus omanik eesti.ee portaalis lehte ei kinnita.
Ette tänades vastuse eest
Ette tänades vastuse eest
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui tegemist on asutuste üleminekuga töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 112 mõistes, siis lähevad töölepingud muutumatul kujul üle. Ettevõtte üleminek võib toimuda mis tahes õiguslikul alusel (juriidiliste isikute ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine, müügileping, rendileping jne), mille raames lähevad üleandjalt omandajale üle ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muuhulgas ka ettevõttega seotud lepingud ning ettevõtte jätkab sama majandustegevust. Töölepingud lähevad üle muutumatul kujul (TLS § 112 lg 1). See tähendab, et uus ettevõtte/asutus ei sõlmi uusi lepinguid, vaid töölepingud lähevad muutumatul kujul üle. Muutub üksnes tööandja nimi. Midagi muud ei tohi töötajate jaoks muutuda – tööülesanded, töötasu, töökoormus ja töötamise asukoht jäävad samaks. Muutub üksnes tööandja nimi. Tööandja nime muutmiseks ei ole töötajate nõusolekut tarvis. Lisaks lepingutele lähevad üle ka väljateenitud, kuid aegumata puhkused. Samuti ei katke tööstaaž.
Ühtlasi tähendab see seda, et töötaja esitab avalduse rasedus- ja sünnitus puhkusele minekuks uuele ettevõttele. Kui uus ettevõte sünnituslehte ei kinnita ja töötajal tekib seetõttu kahju (ei saa sünnitushüvitist), siis on töötajal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole kahju hüvitise nõudega uue ettevõtte vastu.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).