Õigus
Küsimus: Kuidas käib kaasomandis maja korteriomanditeks vormistamine?14.06.2018
Plaanime majaelanikega kaasomandis oleva kortermajaga (7 korterit) vormistada ümber korteriomanditeks aga ei tea täpselt, mida selleks teha. Eeldada võib, et esmalt on vajalik kõigi korteriomanike 100% nõusolek (mis on olemas) ja siis peaksime koos minema notarisse vormistama aga millega veel peaks arvestama, millised protsessid läbi tegema, millises järjekorras?
Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/
Küsimus: Kas naaberkinnistu poolt meie pumpla kasutamiseks peab olema kõigi või enamuse korteriomanike nõusolek?14.06.2018
Tere,
meil on 8 korteriga maja. 2003. a. ehitas 1 korteriomanik (ei elanud ise sees) endale kõrval asuvale krundile maja. Küsis 5 korteriomanikult luba (ise oli 6.) kasutada meie pumplat seni, kuni teeb omale ise pumpla. Tal on olemas pumpla, kuid vett kasutab ikkagi meie pumplast.
Kas ta oleks pidanud tegelikult küsima kõigi käest nõusolekut, mitte ainult 6? 2006.a. erastasime majaaluse maa. Kuna seal on kirjas, et kõigile kuulub mõtteline osa maast, siis tema võib kasutada meie pumplat, kuna tal on notariaalne paber, kuigi ta müüs korteri tegelikult enne 2010.a. juba ära.
meil on 8 korteriga maja. 2003. a. ehitas 1 korteriomanik (ei elanud ise sees) endale kõrval asuvale krundile maja. Küsis 5 korteriomanikult luba (ise oli 6.) kasutada meie pumplat seni, kuni teeb omale ise pumpla. Tal on olemas pumpla, kuid vett kasutab ikkagi meie pumplast.
Kas ta oleks pidanud tegelikult küsima kõigi käest nõusolekut, mitte ainult 6? 2006.a. erastasime majaaluse maa. Kuna seal on kirjas, et kõigile kuulub mõtteline osa maast, siis tema võib kasutada meie pumplat, kuna tal on notariaalne paber, kuigi ta müüs korteri tegelikult enne 2010.a. juba ära.
Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/
Küsimus: Kuidas muuta olukorda, kus mulle kuulub maja, kus on majasse hoolimatult suhtuval isal õigus sees elada?14.06.2018
Tere!
Minu nimel on maja, mis on minule jäetud kinkelepinguga vanemate poolt seoses nende lahutusega. Isa nõudis ka elamisõigust, mis sai ka määratud. Nüüd aga olen ma olukorras, kus majast olen ma juba välja kolinud, kuna isa alkoholiprobleem ei võimaldanud mul seal elada. Samas käin ma püsivalt sinna nii muru niitma, kui ka kõike muud tegema, sest tema panus maja säilimisele on suur ümmargune null. Lisaks sellele hävitab ta omalt poolt seda maja iga päevaga. Sh toas suitsetamine, mitte koristamine, joodikute sinna kutsumine jms ning kui mina sinna taas midagi tegema lähen, siis pole mul võimalik isegi tuppa minna käsi pesema, sest mustus ja suitsuhais on lihtsalt tappev. Mul endal ka väikesed lapsed ja peangi iga käiguga arvestama, et saan olla vaid seni kuni lastel mingid soovid/vajadused tekivad, sest tuppa pole võimalik minna. Selle olukorraga seoses küsimus: kas mul on võimalik võtta midagi ette selles osas, et seda olukorda muuta? Elamisõigust tühistada? Kindlasti tahan ka ära mainida, et minu eesmärk ei ole teda majast välja visata, vaid lihtsalt leida lahendust selle maja hävitamise lõpetamiseks.
Minu nimel on maja, mis on minule jäetud kinkelepinguga vanemate poolt seoses nende lahutusega. Isa nõudis ka elamisõigust, mis sai ka määratud. Nüüd aga olen ma olukorras, kus majast olen ma juba välja kolinud, kuna isa alkoholiprobleem ei võimaldanud mul seal elada. Samas käin ma püsivalt sinna nii muru niitma, kui ka kõike muud tegema, sest tema panus maja säilimisele on suur ümmargune null. Lisaks sellele hävitab ta omalt poolt seda maja iga päevaga. Sh toas suitsetamine, mitte koristamine, joodikute sinna kutsumine jms ning kui mina sinna taas midagi tegema lähen, siis pole mul võimalik isegi tuppa minna käsi pesema, sest mustus ja suitsuhais on lihtsalt tappev. Mul endal ka väikesed lapsed ja peangi iga käiguga arvestama, et saan olla vaid seni kuni lastel mingid soovid/vajadused tekivad, sest tuppa pole võimalik minna. Selle olukorraga seoses küsimus: kas mul on võimalik võtta midagi ette selles osas, et seda olukorda muuta? Elamisõigust tühistada? Kindlasti tahan ka ära mainida, et minu eesmärk ei ole teda majast välja visata, vaid lihtsalt leida lahendust selle maja hävitamise lõpetamiseks.
Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/
Küsimus: Kas on ette nähtud mingi periood (aasta või kaks) pärast trahvisumma tasumist, mille jooksul ei pääse eksamitele?13.06.2018
Minu sugulane on 20-aastane noormees, kes 2017. aasta augustis jäi eraauto juhina politseile vahele kaks korda (1. korda väikeses alkoholijoobes, 2. korda täiesti kainena) juhilubadeta autojuhtimise süüdistusega. Kogusummas tasub selle eest trahvi 2040 eurot. Noormees ei ole alkohoolik, töötab korralikult ehitusfirmas ja kahetseb siiralt ühest dramaatilisest eluseigast põhjustatud olukorras halvima valiku tegemise pärast. Nüüd küsimused: 1) Kui noormees on trahvisumma täielikult hüvitanud, kas ta saab kohe asuda õppima juhikursustel ja selle lõppedes sooritama juhieksamid? 2) Või on ette nähtud mingi periood (aasta või kaks) pärast trahvisumma tasumist, mille jooksul ei pääse eksamitele? (tal pole kunagi autojuhiluba olnud).
Ette tänuga
Ette tänuga
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Kiirendamaks lubade tegemiseks sobiva aja kättejõudmist, võib kaaluda trahvi tasumiseks raha laenamist teistest allikatest eesmärgiga maksta trahv koheselt ja korraga ning perioodilisi tagasimakseid teha edaspidi uuele võlausaldajale.
Küsimus: Kas soome ajutine juhiluba on pädev eestis?13.06.2018
Kas soome ajutine juhiluba on pädev eestis?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas eesti firma saab esitada leedu firmale arve SEK-ides või peab olema ikka eurodes?12.06.2018
Tere,
Kui meie eesti firma esitab arve leedu firmale, kas arve peab olema eurodes või saab SEK-is? Kas kuskil vastus on seaduses?
Ette tänades,
Kui meie eesti firma esitab arve leedu firmale, kas arve peab olema eurodes või saab SEK-is? Kas kuskil vastus on seaduses?
Ette tänades,
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Lisaks sätestab RTJ1.
Tehingute arvestusvaluuta on vääring, milles peetakse jooksvat arvestust ettevõtte majandustehingute üle (kõiki muid vääringuid loetakse antud ettevõtte jaoks välisvaluutadeks). (SME IFRS 30.2). Arvestusvaluutaks tuleb valida ettevõtte põhilise majanduskeskkonna valuuta – see on valuuta, millest on kõige enam mõjutatud ettevõtte laekumised ja väljaminekud. Ettevõtte põhilise majanduskeskkonna valuuta määramisel tuleb eelkõige võtta arvesse järgmisi
aspekte (SME IFRS 30.3):
(a) millisest valuutast sõltuvad põhiliselt ettevõtte müügihinnad (sh. millise riigi turusituatsioon ja õiguslik keskkond mõjutavad kõige enam ettevõtte müügihindu); ja
(b) millisest valuutast sõltuvad põhiliselt ettevõtte kulutused (tööjõud,
materjalid jne).
Juhul kui eelmises paragrahvis loetletud kriteeriumid ei anna piisavat selgust ettevõtte põhilise majanduskeskkonna valuuta määramisel, tuleks täiendavate kriteeriumitena võtta arvesse, millises vääringus ettevõte tavaliselt laenab raha oma tegevuse finantseerimiseks ning millises vääringus ta hoiab oma äritegevusest saadud laekumisi. (SME IFRS 30.4)
Vastavalt RPS § 15(5) koostatakse ja esitatakse raamatupidamise aastaaruanne Eestis ametlikult kehtivas vääringus.
Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kellele jääb pärast lahutust liisingus olev auto, kas sellele, kelle nimel on registris?11.06.2018
Tere.
Oleme abielus ja vara leping on ühisvara. Kui lahutada abielu, siis kellele jäävad sõidukid? Auto on liisingus ja ühe poole nimel. Kas siis auto jääb sellele, kelle nimel auto on ja teisel on õigus sellele osale (poolele osale), mis liisingust makstud on?
Ja veel on paat koos haake käruga, mis on tervenisti välja ostetus ja teise osapoole nimel.
Ehk siis auto puhul jagame kahevahel ära juba makstud liisingu osa ja auto jääb omanikule. Aga paadi ja käru jagame tervenisti ära ja jääb ka sellele, kelle nimel on. Kuna paat on kallim, kui juba makstud auto liisingu osa siis peab paadi omanik maksma rohkem?
Oleme abielus ja vara leping on ühisvara. Kui lahutada abielu, siis kellele jäävad sõidukid? Auto on liisingus ja ühe poole nimel. Kas siis auto jääb sellele, kelle nimel auto on ja teisel on õigus sellele osale (poolele osale), mis liisingust makstud on?
Ja veel on paat koos haake käruga, mis on tervenisti välja ostetus ja teise osapoole nimel.
Ehk siis auto puhul jagame kahevahel ära juba makstud liisingu osa ja auto jääb omanikule. Aga paadi ja käru jagame tervenisti ära ja jääb ka sellele, kelle nimel on. Kuna paat on kallim, kui juba makstud auto liisingu osa siis peab paadi omanik maksma rohkem?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohtupraktika kohaselt ei ole liisitud sõiduautode omanikeks mitte abikaasad, vaid liisinguandja, millest tulenevalt ei saa ka sõiduautosid lugeda abikaasade ühisvaraks. Liisinguvõtjal on küll õigus liisinguauto välja osta, kuid enne jääkväärtuse tasumist ja liiklusregistris omaniku vahetamist ei ole tegemist abikaasade ühisvaraga. Seega on ka peale abielu lahutamist lepingupooleks üks abikaasadest. Ühel abikaasal võib olla tasutud liisingumaksete osas hüvitisnõue teise abikaasa suhtes.
Kui paat ja käru on välja ostetud, on tegemist Teie ja abikaasa ühisvaraga. Kelle omandisse need esemed peale lahutust jäävad, on abikaasade kokkuleppe küsimus (kui kokkuleppele ei saa, otsustab selle kohus).
Ühisvara jagatakse poolte vahel võrdsetes osades (kohtuväliselt kokkuleppele jõudes võivad pooled sellest alati kõrvale kalduda). Kui mingi ese ühisvarast jääb ühe abikaasa ainuomandisse, tuleb tal selle eest teisele abikaasale poole väärtuse ulatuses hüvitist maksta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas minu elukaaslane saab minu last lapsendanda ehk oma nimele võtta ja kas me peame olema ilmtingimata abielus?11.06.2018
Tere, Mu praegune elukaaslane soovib minu last lapsendanda ehk oma nimele võtta, kas me peame olema ilmtingimata abielus? Laps on muidu oma bioloogilise isa nimel aga Ta pole last kunagi toetanud ega ka lapse vastu huvi tundnud. Minu praegune elukaaslane on last kasvatanud alates poisi 1-aastasest saadik ja poiss saab 6-aastaseks.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse lapsendamiseks ei pea Te elukaaslasega abielus olema. Kui lapse bioloogiliselt isalt ei ole PkS § 135 alusel lapse hooldusõigust täielikult ära võetud (ja ei esine ka teisi aluseid), peab lapsendamiseks olema lapse bioloogilise isa nõusolek. Lapsendamisega seotud küsimistes tuleks pöörduda Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas teha omavaheline kokkulepe, kui ei soovi kohtu kaudu kokkulepet muutma minna?11.06.2018
Tere!
Alates sügisest alustab laps õpinguid kutsekeskkoolis ning elab ühiselamus nädala sees. Lapse isa ei ela igapäevaselt Eestis (töötab Soomes) ning Eesti kodus viibib üle nädalavahetuse ja puhkustel. Alaealine soovib viibida terve suve kui ka kooli perioodil nädalavahetustel isa Eesti kodus... peaasjalikult üksinda. Meil on kohtumäärusega kinnitatud kompromisskokkulepe, millega isa tasub lapse ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni.
Saan aru, et praegusel juhul tuleb elatist tasuda vastavalt kohtumäärusele, kohtumääruse tühistab vaid uus kohtulahend.
Kuidas on kõige õigem selles olukorras käituda, kui ei soovi kohtu kaudu kokkulepet muutma minna?
Alates sügisest alustab laps õpinguid kutsekeskkoolis ning elab ühiselamus nädala sees. Lapse isa ei ela igapäevaselt Eestis (töötab Soomes) ning Eesti kodus viibib üle nädalavahetuse ja puhkustel. Alaealine soovib viibida terve suve kui ka kooli perioodil nädalavahetustel isa Eesti kodus... peaasjalikult üksinda. Meil on kohtumäärusega kinnitatud kompromisskokkulepe, millega isa tasub lapse ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni.
Saan aru, et praegusel juhul tuleb elatist tasuda vastavalt kohtumäärusele, kohtumääruse tühistab vaid uus kohtulahend.
Kuidas on kõige õigem selles olukorras käituda, kui ei soovi kohtu kaudu kokkulepet muutma minna?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vanemad võivad sõlmida omavahel lihtkirjaliku kokkuleppe elatise maksmise osas, kuid see siiski ei tühista kehtivat kohtulahendit. Kui mõlemad vanemad järgivad omavahelist kokkulepet, ei tekita eelnimetatud asjaolu komplikatsioone. Küll aga on kohtulahend jätkuvalt kehtiv täitedokument, mille alusel on võimalik alustada täitemenetlust. Seega kõige kindla, variant on antud olukorras ikkagi uus kohtulahend, kuid nagu eelpool märkisin, kui mõlemad vanemad suhtuvad omavahelisse kokkuleppesse lugupidavalt, ei ole vajalik kohtusse pöördumine.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tööandjal on õigus töögraafikusse lisada rohkem tööpäevi, kui seda on kuu normtundide lõikes?11.06.2018
Tere,
Kas tööandjal on õigus töögraafikusse lisada rohkem tööpäevi, kui seda on kuu normtundide lõikes? On tekkinud olukord, kus üks kolleeg puhkab ja tööandja ei suvatsenud leida asendajat kolleegile, vaid jaotas kolleegi tööpäevad meile töögraafikusse. Sellest tulenevalt tekib meil töötunde üle normi. Ettevõttes tasustatakse muidu graafikuvälised väljakutsed kolleegi haigestumuse jm korral lisatasuga, kuid nüüd leiti, et vähem kulukam on lisada need lisapäevad graafikusse, kuna töötaja on kohustatud tööl käima graafiku alusel.
Lugupidamisega
Kas tööandjal on õigus töögraafikusse lisada rohkem tööpäevi, kui seda on kuu normtundide lõikes? On tekkinud olukord, kus üks kolleeg puhkab ja tööandja ei suvatsenud leida asendajat kolleegile, vaid jaotas kolleegi tööpäevad meile töögraafikusse. Sellest tulenevalt tekib meil töötunde üle normi. Ettevõttes tasustatakse muidu graafikuvälised väljakutsed kolleegi haigestumuse jm korral lisatasuga, kuid nüüd leiti, et vähem kulukam on lisada need lisapäevad graafikusse, kuna töötaja on kohustatud tööl käima graafiku alusel.
Lugupidamisega
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Summeeritud tööaega ehk tööd graafiku alusel rakendatakse üldjuhul seetõttu, et tööaeg ei jagune arvestusperioodi jooksul võrdselt. See on ka põhjus, miks enamasti rakendatakse summeeritud tööaja korral kuni neljakuulist arvestusperioodi. Arvestusperioodi pikkus võib olla ka ühe-, kahe- või kolmekuuline. Kui summeeritud tööaja korral on arvestusperiood pikem kui üks kuu, siis võib ühes kuus olla rohkem töötunde ja teises vähem kui kuu kalendaarne tööajafond ehk normtunnid ette näevad. Summeeritud tööaja rakendamise eesmärk on jagada ebavõrdse töökoormusega perioodid. Näiteks kui ettevõtte kõige kiiremad kuud on november ja detsember, kuid aeglasemad kuud on jaanuar ja veebruar, siis on mõistlik rakendada neljakuulist arvestusperioodi, mis algab novembris ja lõpeb veebruarikuu lõpus. Sellisel juhul on igati eesmärgipärane kui novembris ja detsembris on rohkem töötunde kui kuu normtunnid ette näevad ning jaanuaris ja veebruaris vähem. Samamoodi saab tööandja planeerida tööd ka perioodidel kui osad töötajad on puhkustel.
Ületunnitöö on kokkuleppeline ja selgub arvestusperioodi lõpus. See tähendab seda, et kui tegemist on näiteks ühekuulise arvestusperioodiga, siis graafikusse ei saa lisada rohkem töötunde kui kuu normtunnid ilma töötaja nõusolekuta. Kui tegemist on pikema kui ühekuulise arvestusperioodiga, siis saab alles viimasel kuul öelda, kas tekib ületunnitöö, millest töötaja võiks keelduda.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).