Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas peame teadma ka teiste riikide seaduseid, kui müüme kaupu internetis üle maailma?26.06.2018

Firma on asutatud Eestis, asutajad on Eesti kodanikud. Kogu tegevus toimub online´is, internetis müüakse tooteid ja teenuseid kodulehe kaudu. Kodulehe majutus on serverites, mis paiknevad USAs, USA teenusepakkuja kaudu.
Klientuur on peamiselt USAst aga ka Europast ja Aasiast, sõnaga, üle terve maailma.
Ja nüüd küsimus - millise riigi seadused sellisele ettevõttele kehtivad? Selge et Eestis maksame makse jne, aga kas kuidagi peame olema kursis ja arvestama ka nt USA seadustega?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Juriidilise isiku tegevusele kohaldatava õiguse määrab äriõiguslikus mõttes ära äriühingu asukoht. See aga tuleneb sellest, kus ühing on asutatud ning kust seda juhitakse. Seega, kui Teie ettevõte on asutatud Eestis ja juhitud Eestist, siis äriõiguslikes küsimustes ning ühingu juhtimise ja korraldamise poole pealt kohaldub Eesti õigus. Küll aga on Teie ettevõtte sisuline tegevus ehk kaupade ja teenuste müük reguleeritud enamikes olukordades kohaliku õigusega. Kaupade ja teenuste pakkumisel tuleb arvestada selle riigi seadustega, kuhu neid teenuseid pakutakse, näiteks tarbijaõiguste puhul reguleerib olukorda selle riigi õigus, kus tarbija asub.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas teha testamendiga pool korterit tütre nimele?21.06.2018

Tere! Olen abielus aga koos ei ela. Abielu jooksul abikaasa on kogu aeg kuritarvitanud alkoholi, eks see viis nii kaugele, et on praegu piiratud teovõimega. Õde tal eeskostja. Meil on kaks last ja pojal on alkoholi probleemid, seetõttu sooviks testamendi tütre nimele, ega muud polegi kui tavaline keskmises seisus kahetoaline korter. Kuidas siis isa saaks teha temale kuuluva osa tütrele? Ta ise ka praegu väga mures selle pärast.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Juhul, kui tegemist on korteriga, mille Te olete soetanud abielu kestel, tuleb meeles pidada, et abikaasade ühisvara korral kuulub mõlema abikaasa pärandvara hulka ainult pool korterist ning ühel abikaasal pole võimalik tervet korterit pärandada.

Üldpõhimõtte kohaselt, kui tahetakse jätta enda vara kindlale isikule, on lihtsaim viis seda teha testamendiga. Seega, kui Teie abikaasa nimetab testamendiga endale pärija, siis vastav isik päribki Teie abikaasa osa korterist.

Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing on tühine - seega on vaja eestkostja nõusolekut. Võimalike vaidluste vältimiseks tuleks kindlasti teha notariaalne testament ja täpsemalt notariaalselt tõestatud testament.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas pärast pärandist loobumist on mul õigus pärijalt nõuda lahkunu elatisvõlga?21.06.2018

Tere
Laste isa surma järgi taotlesin alaealiste laste eest pärandist loobumist mille ka kohus rahuldas. Minule teada olevalt olid laste isal ainult võlad. Pärandi võttis vastu laste vanaema ehk siis laste vanaema ja selgus, et laste isa pensionisammas katab kõik võlad ja jääb ülegi. Kuna laste isa oli elatisvõlglane (kohtu kaudu välja mõistetud) kas siis tekib ka minul õigus saamatajäänud suuruses elatis kätte saada?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärandvara hulka kuuluvad kõik isiku eluajal tekkinud varalised õigused ja kohustused, muuhulgas ka elatise maksmise kohustusest tekkinud võlg. Ehk teisisõnu, kui isikul on tema eluajal kogunenud elatisvõlg, läheb see isiku surma korral tema pärijale või pärijatele üle ning selle saab õigustatud isik välja nõuda.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas elatisraha hulka arvestatakse ka tasulise kooli õppemaks?21.06.2018

Tere
Kas elatisraha hulka arvestatakse ka tasulise kooli õppemaks? Peres kaks last, vanemad lahus, lapsed elavad ema juures. Tean, et 2018 aasta miinimum elatisraha lapse kohta on 250. Kooli õppemaks on ligi 100 eurot kuus lapse kohta. Kas siis see 700 tuleks jagada kahe vanema vahel võrdselt?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui laps käib erakoolis ja vanematel on võimekus seda lapsele võimaldada, on põhjendatud arvestada kooli õppemaks lapse ülalpidamiskulude sisse. Kui lastel on üks kindel elukoht ja lapsi kasvatav vanem katab kõik lastega seotud kulutused, tuleks elatisraha suuruse leidmiseks kokku arvutada iga lapse igakuised ülalpidamiskulud ja jagada need pooleks - poole maksab lapsest lahus elav vanem elatisena ja teise poole panustab last kasvatav vanem vahetult kulutusi tehes.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas saan nõuda, et laste isa annaks korteri liisingu meile üle, et me ei peaks välja kolima?20.06.2018

Tere! Elan 4 lapsega oma endise abikaasa liisitavas korteris. Pool aastat enne abiellumist, mu mees võttis ainuüksi liisingusse korteri. Abielludes oli tema nõudmine lahusvara. Nüüdseks oleme lahutatud, tema elab uue naise kodus, mina meie 4 ühise lapsega tema liisingu korteris, mida tema maksab. Alimente pole sisse andnud, sest elame tema korteris, üürida oleks 2 korda kallim. Kardan ka alimente sisse anda, sest siis ta ajaks meid välja sealt korterist.
Ei ole nõus jätma korteri liisingut mulle, ehk siis minu nimele ümber tegema. Mida annab teha, et ta oleks sellega nõus? Ma olen nõus ise liisingu üle võtma. Sest egas kusagile mujale mul lastega pole, ei sugulaste juurde ega kuhugi mujale.
Kas mul on õigus siis nõuda, et ta paneks korteri müüki, ja annaks mulle laste osa, et saaksime näiteks eraldi omale kodu soetades juba osamakse omale. Kasvõi nii paljugi siis. Kuhu pöörduda? Korter liisiti 2010 mai 20 aastaks. Lapsed: kaksikud tüdrukud 2 a poiss 4a poiss 6a. Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Ühisvara jagatakse vaid abikaasade vahel, lapsed nö oma osa ühisvarast ei saa. Kuivõrd korter on ostetud enne abiellumist, on tegemist Teie endise abikaasa lahusvaraga ja korteri omandiõiguse ning pangalaenu Teile üleandmine saab toimuda vaid poolte kokkuleppel, kohtu kaudu ei ole võimalik seda nõuda. Samas võib Teil olla õigus nõuda endiselt abiaasalt hüvitist, kui olete näiteks ühiselt tema lahusvaraks olevat korterit mingil viisil parendanud, kuid selgema seisukoha võtmiseks peaksin tutvuma detailselt kõikide asjaoludega.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas vanematel on seadusest tulenev kohustus toetada 29-aastast üliõpilast, kes elab üliõpilaselamus?20.06.2018

Kas vanematel on seadusest tulenev kohustus toetada 29-aastast üliõpilast, kes elab üliõpilaselamus (st. vanematest eraldi)?
Või peab eelnimetad juhul üliõpilane pöörduma sotsiaalabiametisse ja taotlema toimetulekutoetust, juhul kui vanemad teda toetada ei soovi?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kõrghariduse omandamise ajal on lapsel õigus vanemate ülalpidamisele kuni 21-aastaseks saamiseni. Kui laps on saanud 21-aastaseks ja tal on olemas võimekus endale sissetuleku teenimiseks, ei ole vanemad enam kohustatud last ülal pidama. Abivajavaks perekonnaliikmeks, kellel on õigus olenemata vanusest oma vanematelt ülalpidamist nõuda, on siiski isik, kes ei ole võimeline endale ise sissetulekut teenima (teda takistab selleks tervislik seisund).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha olukorras, kus mees tahab pärast minu haigestumist lahutada ja koos loodud kodu omale?19.06.2018

Tere,
Abiellusime 29 aastat tagasi. Kuna jäin aasta tagasi raaskelt haigeks (Sklerosis Multipleks halvaloomuline) siis abikaasa andis kohtu kaudu lahutuse sisse ilma, et oleks mulle öelnud. Kuna olen 5 kuuga voodihaigeks jäänud, siis ei soovi ta mind hooldada. Abielu alguses loobus tema isa majast ja talumaadest (tegi vallas loobumise abikaasa kasuks). Tol hetkel oli maja põlenud ja väga halvas seisus kõrvalhoone oli peaaegu kokku kukkunud, nüüdseks on kõik renoveeritud ja uuesti üles ehitatud. Kogu abielu aeg olen mina oma rahadega toitnud pere ja ostnud enamiku sisustuse ja ka 2 viimast autot ja murutraktorid olen liisinguga ostnud. Abikaasa väidab, et see mis on tema kulutatud on tema vara ja mis mina olen kulutanud on ühisvara. Praeguseks on kõik garaažid ja maja teise korruse lukku pannud nii, et minul puudub juurdepääs. Võttis ka interneti välja, et ma ei saaks seda kasutada kuigi maksan talle elektrit ja interneti teenuse eest. Mida teha sellises olukorras?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui abikaasa soovib abielu lahutada, ei saa teda takistada, küll aga võib tal olla Teie suhtes ka peale abielu lahutamist ülalpidamiskohustus, sest Teie haigestumine toimus abielu ajal.

Kui kinnistu näol on tegemist Teie ja abikaasa ühisvaraga, jagatakse see poolte vahel võrdsetes osades (kohtuväliselt kokkuleppele jõudes võib sellest põhimõttest ka kõrvale kalduda). Kui abikaasad ühisvara jagamise osas kokkuleppele ei jõua, tuleb vastava hagiga kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas vormistada kui eksabikaasa tahab korteri oma osast loobuda?19.06.2018

Tere. Eksabikaasa soovib loobuda oma osast abielu ajal ostetud korterist. Kuidas seda vormistada? Kas piisab notariaalselt kinnitatud temapoolsest avaldusest või peame koos notarisse minema, et uus korteri omamise leping sõlmida? Praegune korteri ostu-müügi leping on juba minu nimega.
Tänan

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Ühisvara jagamiseks tuleb sõlmida notariaalne leping, selleks pöörduge endale sobiva notaribüroo poole. Lepingu sõlmimisel peavad mõlemad pooled üheaegselt kohal viibima.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas käituda, kui minu üüritava korteri omanik suri ja nüüd tuli keegi kes soovib üüriraha oma kontole?19.06.2018

Tere. Elan üürikorteris mille omanik hiljuti suri. Nüüd ilmus välja keegi korteri volitatud valdaja ja soovib üürirahasid oma kontole. Kas see on õige või kuidas peaks edasi käituma?

Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/

Pärast korteri omaniku surma läheb korter üle tema pärijatele. Ainult pärijad saavas Teilt üürimakseid vastu võtta. Seda ka alles siis, kui nad on senise omaniku asemel kantud korteri omanikena kinnistusraamatusse.

Et mitte jääda üürimaksete tasumisega võlgnevusse, selleks on Teil võimalik avada ükskõik millise notari juures deposiitkonto. Maksate igakuiseid üürimakseid sellele kontole. Konto avamise lepingus märgite, et sellelt kontolt saab raha ülekandmist iseendale nõuda isik, kes kantakse konkreetse korteri omanikuna surnud isiku asemel kinnistusraamatusse.
 

Küsimus: Kas vanemlikest õigustest loobumiseks peaks vanem ise kohtusse pöörduma?18.06.2018

Tere!
Kas vanemlikest õigustest loobumiseks peaks vanem ise kohtusse pöörduma, kui tal puuduvad igasugused võimalused nii majanduslikult, kui ka ei võimalda tal seda tema vaimne tervis? Samas ähvardab sel juhul teine lapsevanem määrata sellised alimentide summad, mida ei suudaks mittetöötav iial maksta ja kas sellisel juhul peaksid seda tegema lapse vanavanemad?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kuivõrd vanematel on perekonnaseadusest tulenevalt nii õigus kui ka kohustus oma lapse eest hoolitseda, ei näe seadus ette võimalust vanemlikest õigustest loobumiseks. Last kasvataval vanemal on küll õigus nõuda lapse ühise hooldusõiguse täielikku lõpetamist, kuid isegi kui kohus sellise nõude rahuldab, jääb hooldusõiguseta lapsevanemale ikkagi kohustus oma last ülal pidada. Asenduskohustusena võivad lapse ülalpidamiseks olla kohustatud ka lapse vanavanemad, kui lapse vanemalt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand