Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas mul on lootust saada lapse ainuhooldusõigust, arvestades isa rasket vaimset puuet ja eluliste asjadega mittetoimetulemist?07.06.2018

Tere
Lahutasime 1,5 aastat tagasi, meil on täna ühine laps 9a poiss. Jäi minu juurde elama kolmetoalisse korterisse, abikaasa kolis oma ema kahetoalisse korterisse, kus puudub lapsel oma tuba. Kokkulepitud summas 280.-eurot on maksnud siiani. Lapse isal on ka suvila, milles saab ainult suvel elada ja ka lapsega olla. Probleem on selles, et lapse isal on psüühiline diagnoos, millega on tal määratud 100% töövõimetus. Ta ei tule lapse kasvatamisega toime (ei oska isegi muna praadida, ja vajalikke toiduaineid osta päriselt ka). Last koolitan üksi, aeg-ajalt käib eksämm last hoidmas, kui ma tööl olen, isa ei usalda, kuna mõned korrad on olnud, aga lapsega õppimisega ei saa hakkama. Last armastab väga. Kokkusaamisi pole keelanud, on olnud aegu, kus pole last näinud omal soovil 1 kuu ja mõnel kuul 1-2 korda kinos käinud.
Kas mul on lootust saada lapse ainuhooldusõigust, arvestades isa rasket vaimset puuet ja eluliste asjadega mittetoimetulemist? Ei soovi piirata tal lapsega kohtumisi. Mis selleks tegema pean?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui Teie olete lapse igapäevane kasvataja ja isa ei ole võimeline iseseisvalt lapse eest hoolitsema, on ilmselt põhjendatud lapse ühise hooldusõiguse osaline või täielik lõpetamine. Selleks tuleb lapse elukohajärgsele maakohtule esitada vastav avaldus ja tasuda avalduselt riigilõivu 10 eurot.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas minu tulevane abikaasa saaks lapsed lapsendada, kuna isa ei hooli nendest?07.06.2018

Tere.
Küsimus lapsendamise kohta. Mu kaks tütart on teise mehe omad, kes ei tunne nende vastu huvi ega midagi, aga mu uus elukaaslane, kellega 2 nädala pärast abiellun, tahab lapsed lapsendada, kuidas see protsess käima hakkab? Ning üks küsimus veel, kui ta need lapsendab, kas ma kaotan alimendi toetuse riigilt ja ka laste isalt?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Lapsendamiseks on vajalik laste bioloogilise isa nõusolek, seda ei ole vaja vaid juhul, kui isalt on laste hooldusõigus PkS § 135 alusel täielikult ära võetud. Lapsendamisega seotud küsimustes nõustavad Teid Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna spetsialistid. Seega pöörduge oma küsimustega Sotsiaalkindlustusameti poole.

Kui Teie tulevane abikaasa Teie lapsed lapsendab, omandab ta laste suhtes kõik vanemlikud õigused ja kohustused, sealhulgas kohustuse laste ülalpidamiseks. Laste bioloogiline isa kaotab lapsendamisega laste suhtes kõik õigused ja kohustused, sealhulgas laste ülalpidamiskohustuse.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida seadus ütleb, mul pole lube aga sõidaks õppe eesmärgil väheasustatud teedel ja B kategooria omanik istuks kõrval?06.06.2018

Tere! Kui mul pole lube, aga tahaks proovida sõita enne autokooli minemist. Mida seadus ütleb, kui sõidaks väheasustatud teedel ja keegi, kes omab B kategooria lubasid, istub kõrval? Kas politsei peab kinni ja teeb trahvi?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Sõidupraktika saamise eesmärgil sõiduki juhtimine väljapool õppesõidutunde on lubatud üksnes LS § 96 lg 4 kohaselt tingimusel, et isikul oleks kaasas koolituskursuse õpingukaart või tunnistusning sõidukis viibib juhi kõrval LS § 109 lg-s 2 kirjeldatud tingimustele vastav juhendaja. Muul juhul ei ole sõiduki juhtimine teel juhtimisõigust mitteomava isiku poolt lubatud ning sellekohane tegevus võib tuua kaasa väärteo- või kriminaalvastutuse (üstemaatilise rikkumise korral)
 

Küsimus: Kas ema tohib piirata lapsel isaga aega veeta ja et laps ka isa juures ööbida tohiks?06.06.2018

Tere
Laps elab koos emaga. Kas saab ema keelata isale veeta aega koos oma lapsega, ehk laps ööbib ka isa kodus. Laps ise tahab rohkem aega veeta isaga. Ema põhjendab seda sellega, et lapsel peab olema üks kodu, ehk ema kodu.
Kas on mingi seadus mis piirab seda?

Aitäh

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Perekonnaseadus sätestab, et mõlemal vanemal on nii õigus kui ka kohustus lapsega isiklikult suhelda – isiklik suhtlemine tähendab seda, et mõlemal vanemal peab olema võimalik lapsega aega veeta kahekesi, teise vanema juuresolekuta. Reeglina hõlmab lahus elava vanemaga ajaveetmine ka selle vanema juures ööbimist ja kui lahus elava vanemaga suhtlemine kuidagi last ei kahjusta, ei näe ma mingisugust põhjendust, miks ei võiks laps aeg-ajalt lahus elava vanema juures ööbida. Eelnimetatu ei muuda kuidagi ju asjaolu, et lapse alaline elukoht on ema juures, kuid sellegi poolest peab lahus elaval vanemal olema võimalus lapsega piisavas mahus suhelda ja see võiks kindlasti sisaldada ka pikemat koosviibimist, so koos ööbimistega.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas laste elatisraha on kindlaks määratud summa või sõltub see mehe sissetulekust?06.06.2018

Kas abielulahutusel jagatakse ühisvara pooleks ja mingeid erandeid sealjuures ei ole? Näiteks naine teenib vähem ja tema elukvaliteet langeb pärast lahutust jne. Kas laste elatisraha on kindlaks määratud summa või sõltub see mehe sissetulekust?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Ühisvara jagatakse abikaasade vahel võrdsetes osades, sellest põhimõttest on võimalik kõrvale kalduda juhul, kui abikaasad jagavad ühisvara poolte kokkuleppel. Kui abikaasad ühisvara jagamise osas kokkuleppele ei jõua, jagab kohus ühisvara võrdsetes osades.

Lapse elatisraha suurus oleneb lapse vajaduste suurusest, kui ei tohiks reeglina olla väiksem kui pool kehtivat alampalka. Üldjuhul tuleb vanematel täita lapse ülalpidamiskohustust võrdsetes osades ehk poole lapse igakuistest ülalpidamiskuludest tasub lapsest lahus elav vanem elatisena ja teise poole panustab last kasvatav vanem vahetult.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui pärast lahutust naine ei saa linnalt toetust enne kui nõuab kohtu kaudu minult elatist?06.06.2018

Tere. Läheme naisega lahku, ühine laps 3-aastane. Mina ostan endale korteri, naine läheb üürikorterisse ja hakkab saama linnavalitsusest toetus. Ja seal talle öeldi, et ta on kohustatud minul nõudma elatisraha. Samas meil juba naisega oli eelnevalt kokkulepe (tegime kirjalikult aga mitte notariaalset) sest laps on temaga ja sama palju (võib olla isegi rohkem) minuga, annan raha ja ostan nii lapsele kui naisele vajalikud asjad. Lepisime nii, et tegime selle minimaalse elatis 250 pooleks, sest kulutan ma ikka rohkem nende peale aga linnavalitsus nõuab, et ta peab läbi kohtu nõudma minult.
Küsimus sellest, miks keegi meist peab minema kohtuse ja midagi nõudma, kui me omavahel kokku leppinud ja me saame ka aru kui pereelu ei toimi peame eraldi elama.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Mulle jääb kahjuks selgusetuks, millisest toetusest jutt käib. Igal juhul tundub absurdne väide, nagu nõuaks linnavalitsus lapse emalt elatise väljamõistmist. Elatise väljamõistmiseks on alust olukorras, kus vanemad ei saa lapse ülalpidamiskohustuse täitmise osas kokkuleppele, kuid antud juhul see alus ju puudub.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui olen põdrale otsa sõitnud aga kaskot ei ole, kas hagi korras on võimalik kahjude hüvitamist nõuda riigilt, Maanteeametilt vms?06.06.2018

Tere
Kui olen põdrale otsa sõitnud aga kaskot ei ole, siis kas hagi korras on võimalik kahjude hüvitamist nõuda riigilt, Maanteeametilt vms?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Uluk e. metsloom on Eesti õiguse kohaselt peremeheta vara, seega ei ole kedagi, kes uluki poolt põhjustatud kahju eest vastutab. Riik ei ole metsloomade suhtes loomapidaja.

Teoretiseerida saab küll selle üle, kas teeomanikult on võimalik küsida kahjuhüvitist sel alusel, et teeomanik ei taganud ohutut liiklust e. ei olnud tõkestanud metslooma pääsu teele ega hoiatanud juhti sellisest ohust. Selliseid nõudeid minu teada kohtus menetletud ei ole, mistõttu võimalikku lahendit on küllaltki keeruline prognoosida.
 

Küsimus: Kes peaks maksma kinni autole tekitatud kahjud kui jalgrattur on 80-aastane?06.06.2018

Tere
Sõitsin mööda peateed ja kõrvaltänavast sõitis jalgrattur minu autole küljepealt sisse, politsei fikseeris olukorra. Kuna kokkupõrke tagajärjel sai terve auto külg kahjustada siis tekib küsimus kes peaks maksma kinni autole tekitatud kahjud kui jalgrattur on 80 aastane?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Teisele isikule põhjustatud kahju eest vastutab kahju tekitaja. Alaealise poolt põhjustatud kahju eest vastutavad tema vanemad, kuid teovõimeline täisealine isik, isegi, kui ta on kõrges vanuses, vastutab enda tekitatud kahju eest ise. Kahjunõude saab esitada kohtusse, kui isik vabatahtlikult tekitatud kahju ei hüvita. Kahju välja mõistvat kohtuotsust on võimalik täita isiku vara arvelt. Seega, kui kahju tekitajal on vara, millele sissenõuet pöörata, võib kohtutäitur sellise vara arvelt kohtuotsusega tunnustatud nõuet täita. Kui isikul aga vara ei ole ja ei ole ka sissetulekuid, millele on võimalik sissenõuet pöörata, siis ei ole välistatud, et kahjustatud isikul puudub oma nõude realiseerimiseks reaalne võimalus. Sellise riski vastu aitab vara kindlustamine.
 

Küsimus: Kas ma tohin enda varale võõrale territooriumile järele minna?06.06.2018

Tere!
Olen mures enda endise elukaaslase pärast. Nimelt jäi pärast lahkuminekut auto(ka. tehniline pass) tema vanavanemate taluhoovi. Avaldades soovi enda autole järele minna, ütles isik, et ma ei saa seda tagasi (telefonikõne).
Auto on pangalaenu abil välja ostetud ning minu nimel. Kirjalik tõestus mul omastamise kohta puudub, kuid telefoni kõnes sõnas, et ma enda autot enam tagasi ei saa. Koos autoga ei ole ta nõus veel tagastama kahte jooksu auto rattaid, mille kohta isik väidab, et on varastatud ning olevat ka politseisse avalduse varguse kohta teinud (tõestust ei ole).
Velgedesse puutuv jutt on mul ka kirjalikult olemas. Olen püüdnud Temaga viisakalt kontakti hoida, et enda asjad tagasi saaksin, kuid tulutult.

Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/

Teil on õigus nõuda, et kinnisasja omanik lubaks Teid oma kinnistule, lubaks auto ja rehvid ära viia (Asjaõigusseadus § 42 lg 1).

Kui kinnistu omanik ei luba Teil autot ära viia, siis saate seda nõuda kohtu kaudu (Asjaõigusseaduse § 45 lg 1).
 

Küsimus: Kuidas ma saan maja müüa, kui isale kuulub pool aga ta mälu on kadumas ja ta ei pruugi ise enam midagi aru saada?06.06.2018

Minu vanaema pärandas pool oma majast minule ja teise poole minu isale (vanaema poeg). Peale oma isa surma pärin ma ka teise poole majast. Isa on nüüd hooldekodus ja mina sinna majja elama minna ei soovi. Maja seisab tühjana. Kuna olen isale ainus laps ja hooldekodu arved on minu kanda, siis sooviksin maja maha müüa. Isa tervis on väga kiiresti kehvaks läinud ja viimati ei tundnud ta mind äragi. Kui isa veel täie mõistuse juures oli, arvas temagi, et maja tuleks maha müüa. Nüüd mul ongi küsimus- kuidas ma saan maja müüa, kui isale kuulub pool sellest aga ta mälu on kadumas ja ta ei pruugi ise enam midagi aru saada? Aitäh.

Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/

Te saate esitada kohtusse avalduse taotlusega määrata Teid isa eestkostjaks. Enne otsustamist küsib kohus isa raviarstide arvamust, veendumaks, et ta vajab eestkostet.

Seejärel saate esitada kohtusse uue avalduse, milles taotlete, et kohus lubaks Teil müüja eestkostetava vara. Peate selgitama ja tõendama, et müügist saadav tulu läheb isa ravi- ja hoolduskulude tarbeks.