Õigus
Küsimus: Kuidas jagada kinnistul tööde kulutusi kas korterite või korterite suuruste järgi?06.09.2018
Tere. Kinnistul kaks maja. Ühes kolm korterit ja teises üks korter. Peaksime teostame kinnistul ühiseid remonditöid. Põhikirja ei ole ja ka juhatust ei ole. Korterite suuruste vahe suur. Suuremate korterite omanikud tahavad tööde maksumuse jagada korterite peale. Otsustanud oleme, otsuste poolt peame olema kõik ühiselt. Kas nüüd on õigus suurel majal nõuda, et palju väiksema pinnaga eraldi olev maja maksab nendega võrdsetes osades või võtame aluseks ikkagi korterite ruutmeetrid/mõttelise osa?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mida teha, kui üks korteriomani pargib auto haljasalala maja seina äärde ega võta meid kuulda?06.09.2018
Tere!
Kirjutan korteriühistust ning juba pikka aega on meil ühe korteriomanikuga probleem. Tema armastab nimelt parkida haljasalale kohe maja kõrval (vahe maja seinaga vast umbes 1 m). Tegime küll kevadel värskelt majaesise parkla korda ning oleme teda palunud sinna parkida küll kirjalikult ja suuliselt, kuid seni tagajärgedeta.
Olen püüdnud selles osas ka ise veidi asja uurida - saan aru, et kortermaja juurde kuuluv maa on meie kõigi ühisomandis, st et parkimiskorralduse kehtestamiseks peaksid 100% kõik korteriomanikud ühel nõul olema. Kas see vastab tõele?
Ja kas sellises olukorras üldse on võimalik midagi ette võtta? Nii lähedale parkimine peaks olema ju ka tuleohutuseeskirjade vastane (ka seda oleme mainitud isikule öelnud), nii et kui inspektor peaks meie maja külastama, siis saaks trahvi ilmselt ühistu.
Nii olengi nõutu - kas ongi nii, et sellise omavoli vastu ühistu midagi ette võtta ei saa? Palun andke nõu.
Igaks juhuks lisan, et maja asub maapiirkonnas.
Kirjutan korteriühistust ning juba pikka aega on meil ühe korteriomanikuga probleem. Tema armastab nimelt parkida haljasalale kohe maja kõrval (vahe maja seinaga vast umbes 1 m). Tegime küll kevadel värskelt majaesise parkla korda ning oleme teda palunud sinna parkida küll kirjalikult ja suuliselt, kuid seni tagajärgedeta.
Olen püüdnud selles osas ka ise veidi asja uurida - saan aru, et kortermaja juurde kuuluv maa on meie kõigi ühisomandis, st et parkimiskorralduse kehtestamiseks peaksid 100% kõik korteriomanikud ühel nõul olema. Kas see vastab tõele?
Ja kas sellises olukorras üldse on võimalik midagi ette võtta? Nii lähedale parkimine peaks olema ju ka tuleohutuseeskirjade vastane (ka seda oleme mainitud isikule öelnud), nii et kui inspektor peaks meie maja külastama, siis saaks trahvi ilmselt ühistu.
Nii olengi nõutu - kas ongi nii, et sellise omavoli vastu ühistu midagi ette võtta ei saa? Palun andke nõu.
Igaks juhuks lisan, et maja asub maapiirkonnas.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas 18-aastane gümnaasiumi viimasesse klassi minev noor peab elatisraha välja nõudmiseks ise kohtusse pöörduma?05.09.2018
Tere! Kas 18a gümnaasiumi viimasesse klassi minev noor peab elatisraha välja nõudmiseks ise kohtusse pöörduma, kuna ta on täisealine või saab teda kohtus esindada temaga koos elav vanem?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Täisealiseks saanud lapsel tuleb elatise väljamõistmiseks ise kohtusse pöörduda, teda ei saa enam seadusliku esindajana kohtumenetluses esindada vanem, kuid tal on võimalik võtta endale lepinguline esindaja (jurist/advokaat).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapse emal on kohustus võtta arvesse minu kui isa soove lapse kulutuste osas?05.09.2018
Tervitused. Mina lapse isana maksan emale. Kas emal on ka kohustus võtta arvesse isa soove? Hetke teemad nt telefoni kasutus, toitumine ja füüsiline aktiivsus. Kas minul on ka õigus temalt nõuda, kui tema nõuab minult raha? Laps on 9a.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, peaksid vanemad kõik last oluliselt puudutavad otsused vastu võtma ühiselt, sellisteks otsusteks on näiteks lapse kooli- ja trennivalik. Kui aga rääkida igapäevaotsustest, nagu näiteks lapse toitmine, langetab vastavad otsused vanem, kelle juures laps parasjagu viibib. Elatist maksvale vanemale ei ole seadusega ette nähtud otseselt võimalust nõuda elatist saavalt vanemalt teatud kulutuste tegemist/tegemata jätmist, kuid tal on õigus kaasa rääkida last oluliselt puudutavates küsimustes, nagu eelnevalt märkisin, ja seeläbi mõjutada elatise kasutamist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapse isalt peab küsima nõusoleku lapse kolimiseks teisele aadressile, teisele tänavale?05.09.2018
Kohtu poolt on määratud lapse alaliseks elukohaks ema juures aadressil ___ tänav, aga nüüd ema kolib teisele tänavale. Kolib koos lapsega aga lapse ja ema ametlik sissekirjutus jääb eelmisele aadressile. Kas lapse isalt peab küsima nõusoleku lapse kolimiseks teisele aadressile?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Vastus Teie küsimusele sõltub sellest, kas vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus või mitte – kui hooldusõigus (vähemalt lapse elukoha määramise osas) kuulub lapse emale, ei ole isa nõusolek lapse elukohaandmete ümberregistreerimiseks vajalik, kuid vanemate ühise hooldusõiguse korral on selleks vaja mõlema vanema nõusolekut.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul võib tekkida mehe ees mingeid rahalisi kohustusi, kui ta teeb minu enne abielu omandatud korteris remonti?04.09.2018
Elame mehega hetkel abielu ajal ehitatud majas. Mees soovib probleemide tõttu minna ajutiselt elama minu, enne abiellumist ostetud korterisse. Küsimus on, et kui ta seal teeb mingit remonti, kas tal on hiljem lahutuse käigus sellele korterile mingeid õiguseid või on tal õigus minult mingit rahalist hüvitist nõuda? Kas peaksin tegema temaga kirjaliku kokkuleppe, et teeb seda omal soovil ja vabatahtlikult ja et see ei kuulu hiljem hüvitamisele?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui abikaasa remondib/parendab Teile kuuluvat kinnisvara, võib tal tekkida tehtud kulutustega seoses hüvitisnõue Teie vastu, korteri omandiõigust see kuidagi ei muuda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas meie lapse sünniga võib olla mõeldav, et mehe esimesele lapsele makstavat elatist vähendatakse?04.09.2018
Tere,
Meie perre sündis aprillis beebi. Mehel on varasemast kooselust veel üks tütar, kes sai alimente miinimumi järgi 250 eurot.
Saatsime kohtule kirja, et soovime nüüd seda vähendada 150 eurole, kuna mees teenib miinimumpalka 500 eurot kuus. Lisaks on tal tekkinud väga suur maksekoormus, mida aitavad maksta hetkel meie vanemad. Eelmisel elukaaslasel on nüüdseks olemas ka uus elukaaslane ja beebi. Kahjuks ei nõustunud ta aga kirjaliku kokkuleppega ning istung toimub septembri alguses. Mis võimalused on lapse emal võitmiseks ehk kas on võimalus, et alimente ei vähendata?
Meie perre sündis aprillis beebi. Mehel on varasemast kooselust veel üks tütar, kes sai alimente miinimumi järgi 250 eurot.
Saatsime kohtule kirja, et soovime nüüd seda vähendada 150 eurole, kuna mees teenib miinimumpalka 500 eurot kuus. Lisaks on tal tekkinud väga suur maksekoormus, mida aitavad maksta hetkel meie vanemad. Eelmisel elukaaslasel on nüüdseks olemas ka uus elukaaslane ja beebi. Kahjuks ei nõustunud ta aga kirjaliku kokkuleppega ning istung toimub septembri alguses. Mis võimalused on lapse emal võitmiseks ehk kas on võimalus, et alimente ei vähendata?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Elatise vähendamine eeldab üsnagi kaalukaid asjaolusid, pelgalt see, et Teie elukaaslasele on lisandunud üks ülalpeetav, automaatselt elatise vähendamiseks alust ei anna. Elatise vähendamiseks võib alust olla siis, kui Teie elukaaslase varanduslik olukord ei võimalda tal praeguses summas elatist enam maksta ja tal puuduvad võimalused suurema sissetuleku teenimiseks, samuti võib elatise vähendamine olla põhjendatud ka siis, kui laps veedab aega isaga ja sellel perioodil tuleb isal teha lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi. Seega tuleb kõiki asjaolusid hinnata kogumis, mis eeldab omakorda põhjalikku analüüsi ja kokkuvõttes otsuse langetab siiski kohus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas kinnisvara müüja on minu kui ostja suhtes käitunud õigesti, kuna minu parkimiskoht on kitsam kui teised?31.08.2018
Tere
Sai ostetud parkimiskoht majaaluses parklas. Küsimus puudutab parkimiskoha laiust. Parkimiskoht sai ostetud enne objekti valmimist, st koht sai valitud ehitusfirma joonise pealt. Kõik müügis olnud kohad olid sama hinnaga. Suuruste erinevustest juttu ei olnud. Hiljem, koha kasutamise käigus tuli välja, et parkimiskohad on erineva laiusega, ent hind on kohtadel sama. Nimelt, minu parkimiskoha laius on 235 cm, mis jääb ka soovituslikust oluliselt vaiksemaks. Teised kohad parklas on näiteks 230-270 cm.
Kokkuvõttes sooviksingi teada, kas kinnisvara müüja on minu kui ostja suhtes käitunud õigesti?
Lugupidamisega
Sai ostetud parkimiskoht majaaluses parklas. Küsimus puudutab parkimiskoha laiust. Parkimiskoht sai ostetud enne objekti valmimist, st koht sai valitud ehitusfirma joonise pealt. Kõik müügis olnud kohad olid sama hinnaga. Suuruste erinevustest juttu ei olnud. Hiljem, koha kasutamise käigus tuli välja, et parkimiskohad on erineva laiusega, ent hind on kohtadel sama. Nimelt, minu parkimiskoha laius on 235 cm, mis jääb ka soovituslikust oluliselt vaiksemaks. Teised kohad parklas on näiteks 230-270 cm.
Kokkuvõttes sooviksingi teada, kas kinnisvara müüja on minu kui ostja suhtes käitunud õigesti?
Lugupidamisega
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas seadusega on lubatud KÜ aastaaruande esitamine juhatuse poolt ilma üldkoosolekuta?31.08.2018
Tere
2016. aastast (mingi seaduse muutumisega) ei pea KÜ juhatus aastaaruande esitamiseks üldkoosolekut kokku kutsuma. Vaid saavad ise ära kinnitada ja saata ära.
Millise uue seadusega see lubatud on?
2016. aastast (mingi seaduse muutumisega) ei pea KÜ juhatus aastaaruande esitamiseks üldkoosolekut kokku kutsuma. Vaid saavad ise ära kinnitada ja saata ära.
Millise uue seadusega see lubatud on?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Sama seaduse paragrahv 20 lõige 1 kohaselt kinnistab korteriühistu majandusaasta aruande korteriomanike üldkoosolek.
Eeltoodust tulenevalt puudub korteriühistu juhatusel õigus esitada korteriühistute registrile kinnitama majandusaasta aruannet.
Sarnane regulatsioon kehtis ka enne 01.01.2018 vastavalt mittetulundusühingute seaduse paragrahv 19 lõige 1 punktile 5 ja paragrahv 36 lõikele 5.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas töölepingus peab palk olema numbriliselt kirjas?31.08.2018
Lepingus on kirjas, et on tulemuspalk ja lisatasu numbriliselt. Kas see on korrektne seaduse järgi?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

TLS ei sätesta, millistest osadest peab töötasu koosnema. Kõik tasud, mis on saadud töö tegemise eest, on töötasu osad. Kui töötaja töötasu koosneb mitmest osast, siis on oluline, et ta saaks igakuiselt töötasu vähemalt alammäära ulatuses. Seega kui töötaja saab põhipalka (tasu töö tegemise eest), tulemustasu (tasu töö tegemise eest) ning lisatasu (tasu töö tegemise eest) ning kõik tasud kokku on vähemal kehtestatud alammäära ulatuses, siis on tegemist korrektse kokkuleppega, sest seaduse eesmärk (töötaja peab saama töötasu vähemalt alammäära ulatuses), on täidetud.
Oluline on siiski lisada, et preemia või lisatasu ei saa olla üldsõnaline. Töötaja peab teadma, milliste töökohustuste täitmise kui suurt tasu ta saab. Töötaja ja tööandja lepivad töölepingu kirjalikus dokumendis kokku töötasus, sh selles, millistes osadest töötasu koosneb ja kuidas töötasu kujuneb (TLS § 5 lg 1 p 5). Töötasu võib koosneda erinevatest komponentidest (tunnitasu, protsentuaalne tasu käibelt, tükitöötasu jne). Töötasu erinevate komponentide, nt lisatasu puhul tuleb hinnata, kas makstav lisatasu on tööandja ühepoolselt määratav preemia või on tegemist töötasu osaga. Tööandja poolt ühepoolselt määratava lisatasuga on tegemist nt jõulupreemia maksmisel, mida makstakse üks kord aastas ja mille maksmist või mittemaksmist võib tööandja ühepoolselt muuta. Töötajal ei ole igakuiselt õigus nõuda tööandja poolt ühepoolselt makstavat preemiat.
Kui lisatasu/preemia on tasu töö tegemise eest, siis üldjuhul on tegemist töötasu osaga. Töötasu ei saa tööandja ühepoolselt vähendada ega muuta. Lisaks võib vastavasisulise näite tuua Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-118-10, kus Riigikohus on asunud seisukohale, et tööandja (k.a ühepoolselt) kinnitatud tulemustasu maksmise juhend on tööandja kehtiva palgakorralduse osa ja see muutub töölepingu osaks.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).