Õigus
Küsimus: Kas tööajast ämmaemanda vastuvõtul käidud aeg on ka tunnipalga puhul tasustatud?11.06.2018
Tere
Töötan tunnipalga alusel ja vaba graafikuga, kuid reaalselt tööpäevadel 10-18. Tundide üle arvet peame töötajatena ise. Kokkuleppel tööandjaga on tasustatud tööpäevadele langevad riigipühad ja lühendatud tööpäevad, kuid puudumine takistuse tõttu ei ole fikseeritud.
Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 10, punkt 4-le on tööandja kohustatud andma rasedale arsti või ämmaemanda otsuses näidatud ajal vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks, mis arvatakse tööaja hulka.
Kas see tähendab, et tööajal toimunud ämmaemanda vastuvõtt peaks olema tasustatud tööaeg?
Kas teised antud artiklis välja toodud punktid kehtivad? https://www.aripaev.ee/kasulik/2017/01/12/meelespea-tootajal-on-oigus-saada-tasustatud-vaba-aega
Aitäh!
Töötan tunnipalga alusel ja vaba graafikuga, kuid reaalselt tööpäevadel 10-18. Tundide üle arvet peame töötajatena ise. Kokkuleppel tööandjaga on tasustatud tööpäevadele langevad riigipühad ja lühendatud tööpäevad, kuid puudumine takistuse tõttu ei ole fikseeritud.
Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 10, punkt 4-le on tööandja kohustatud andma rasedale arsti või ämmaemanda otsuses näidatud ajal vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks, mis arvatakse tööaja hulka.
Kas see tähendab, et tööajal toimunud ämmaemanda vastuvõtt peaks olema tasustatud tööaeg?
Kas teised antud artiklis välja toodud punktid kehtivad? https://www.aripaev.ee/kasulik/2017/01/12/meelespea-tootajal-on-oigus-saada-tasustatud-vaba-aega
Aitäh!
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Sünnituseelne läbivaatus kuulub tööaja hulka ning seetõttu tuleb selle aja eest maksta töötasu. Mis puudutab muid artiklis välja toodud olukordi, siis on need kõik kehtivad olukorrad. Samas tuleb mitmeid olukordi vaadelda juhtumi põhiselt. Näiteks kui töötajal on tarvis üle päeva käia arsti juures, siis ei ole enam tegemist mõistliku ajaga, mis tuleks arvestada tööaja sisse ning mille eest tuleks maksta töötasu. Lisame veel, et töötajal on õigus vere loovutamiseks saada töölt vaba aega, kuid nimetatud aeg ei kuulu tööaja hulka ning selle eest ei tule maksta töötasu.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas lifti hoolduskulud ja nüüd ka uue laenu tagasimakse kulud peavad maksma ka 1. korruse korterid, kes lifti ei kasuta?09.06.2018
Tere!
Meie kortermajas on vanad liftid, mille igakuised hoolduskulud on väga suured. Nüüd plaanitakse liftid välja vahetada ja selleks laenu võtta. Minule kuulub korter hoone esimesel korrusel. Mul ei ole reaalselt võimalik lifti kasutada, kuna lifti sissepääs paikneb minu korteri kõrval ja mul ei ole sellega mitte kuhugi sõita. Kas on õigustatud, et lifti hoolduskulud ja nüüd ka uue laenu tagasimakse kulud on kõikidele korteriomanikele ühiselt kanda?
Meie kortermajas on vanad liftid, mille igakuised hoolduskulud on väga suured. Nüüd plaanitakse liftid välja vahetada ja selleks laenu võtta. Minule kuulub korter hoone esimesel korrusel. Mul ei ole reaalselt võimalik lifti kasutada, kuna lifti sissepääs paikneb minu korteri kõrval ja mul ei ole sellega mitte kuhugi sõita. Kas on õigustatud, et lifti hoolduskulud ja nüüd ka uue laenu tagasimakse kulud on kõikidele korteriomanikele ühiselt kanda?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Lühidalt kokkuvõttes tekib korteriomaniku kohustus lifti hoolduse ja remondi eest tasuda sellest, et ta on selle kaasomanik.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas poole aasta jooksul ilmnenud probleemid korteriga on aluseks lepingu ülesütlemisele?09.06.2018
Tere,
Ostsin 6 kuud tagasi vanasse majja korteri, mis oli müügiks täielikult ümberehitatud ning korda tehtud. Müüja oli osaühing. Koheselt ilmnes, et vannitoas põrandaküte on valesti tehtud ning ei toimi vajalikul kombel. Nüüd aga ilmnes, et kui kasutada kanalisatsiooni, siis osa äravoolavast veest satub korteri allolevasse keldrisse. Korter on kindlustatud ning pean tõenäoliselt läbi kindlustuse parandama puudused, kuid kas mul on õigus müüjalt nõuda soodustust korteri hinnast või isegi lepingust üles öelda?
Lugupidamisega,
Ostsin 6 kuud tagasi vanasse majja korteri, mis oli müügiks täielikult ümberehitatud ning korda tehtud. Müüja oli osaühing. Koheselt ilmnes, et vannitoas põrandaküte on valesti tehtud ning ei toimi vajalikul kombel. Nüüd aga ilmnes, et kui kasutada kanalisatsiooni, siis osa äravoolavast veest satub korteri allolevasse keldrisse. Korter on kindlustatud ning pean tõenäoliselt läbi kindlustuse parandama puudused, kuid kas mul on õigus müüjalt nõuda soodustust korteri hinnast või isegi lepingust üles öelda?
Lugupidamisega,
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
kui korter on puudusega, siis annab võlaõigusseadus ostjale
õiguse nõuda puuduse kõrvaldamist või muul viisil heastamist niivõrd, kuivõrd seda võib müüjalt mõistlikult oodata. Alternatiivseks võimaluseks on ostuhinna alandamine võrdeliselt puuduse kõrvaldamisega seotud kuluga.
Tehingu tühistamine tuleb tsiviilseadusti üldosa seaduse kohaselt kõne alla vaid juhul, kui leping on sõlmitud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas mul on lootust saada lapse ainuhooldusõigust, arvestades isa rasket vaimset puuet ja eluliste asjadega mittetoimetulemist?07.06.2018
Tere
Lahutasime 1,5 aastat tagasi, meil on täna ühine laps 9a poiss. Jäi minu juurde elama kolmetoalisse korterisse, abikaasa kolis oma ema kahetoalisse korterisse, kus puudub lapsel oma tuba. Kokkulepitud summas 280.-eurot on maksnud siiani. Lapse isal on ka suvila, milles saab ainult suvel elada ja ka lapsega olla. Probleem on selles, et lapse isal on psüühiline diagnoos, millega on tal määratud 100% töövõimetus. Ta ei tule lapse kasvatamisega toime (ei oska isegi muna praadida, ja vajalikke toiduaineid osta päriselt ka). Last koolitan üksi, aeg-ajalt käib eksämm last hoidmas, kui ma tööl olen, isa ei usalda, kuna mõned korrad on olnud, aga lapsega õppimisega ei saa hakkama. Last armastab väga. Kokkusaamisi pole keelanud, on olnud aegu, kus pole last näinud omal soovil 1 kuu ja mõnel kuul 1-2 korda kinos käinud.
Kas mul on lootust saada lapse ainuhooldusõigust, arvestades isa rasket vaimset puuet ja eluliste asjadega mittetoimetulemist? Ei soovi piirata tal lapsega kohtumisi. Mis selleks tegema pean?
Lahutasime 1,5 aastat tagasi, meil on täna ühine laps 9a poiss. Jäi minu juurde elama kolmetoalisse korterisse, abikaasa kolis oma ema kahetoalisse korterisse, kus puudub lapsel oma tuba. Kokkulepitud summas 280.-eurot on maksnud siiani. Lapse isal on ka suvila, milles saab ainult suvel elada ja ka lapsega olla. Probleem on selles, et lapse isal on psüühiline diagnoos, millega on tal määratud 100% töövõimetus. Ta ei tule lapse kasvatamisega toime (ei oska isegi muna praadida, ja vajalikke toiduaineid osta päriselt ka). Last koolitan üksi, aeg-ajalt käib eksämm last hoidmas, kui ma tööl olen, isa ei usalda, kuna mõned korrad on olnud, aga lapsega õppimisega ei saa hakkama. Last armastab väga. Kokkusaamisi pole keelanud, on olnud aegu, kus pole last näinud omal soovil 1 kuu ja mõnel kuul 1-2 korda kinos käinud.
Kas mul on lootust saada lapse ainuhooldusõigust, arvestades isa rasket vaimset puuet ja eluliste asjadega mittetoimetulemist? Ei soovi piirata tal lapsega kohtumisi. Mis selleks tegema pean?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teie olete lapse igapäevane kasvataja ja isa ei ole võimeline iseseisvalt lapse eest hoolitsema, on ilmselt põhjendatud lapse ühise hooldusõiguse osaline või täielik lõpetamine. Selleks tuleb lapse elukohajärgsele maakohtule esitada vastav avaldus ja tasuda avalduselt riigilõivu 10 eurot.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas minu tulevane abikaasa saaks lapsed lapsendada, kuna isa ei hooli nendest?07.06.2018
Tere.
Küsimus lapsendamise kohta. Mu kaks tütart on teise mehe omad, kes ei tunne nende vastu huvi ega midagi, aga mu uus elukaaslane, kellega 2 nädala pärast abiellun, tahab lapsed lapsendada, kuidas see protsess käima hakkab? Ning üks küsimus veel, kui ta need lapsendab, kas ma kaotan alimendi toetuse riigilt ja ka laste isalt?
Küsimus lapsendamise kohta. Mu kaks tütart on teise mehe omad, kes ei tunne nende vastu huvi ega midagi, aga mu uus elukaaslane, kellega 2 nädala pärast abiellun, tahab lapsed lapsendada, kuidas see protsess käima hakkab? Ning üks küsimus veel, kui ta need lapsendab, kas ma kaotan alimendi toetuse riigilt ja ka laste isalt?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapsendamiseks on vajalik laste bioloogilise isa nõusolek, seda ei ole vaja vaid juhul, kui isalt on laste hooldusõigus PkS § 135 alusel täielikult ära võetud. Lapsendamisega seotud küsimustes nõustavad Teid Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna spetsialistid. Seega pöörduge oma küsimustega Sotsiaalkindlustusameti poole.
Kui Teie tulevane abikaasa Teie lapsed lapsendab, omandab ta laste suhtes kõik vanemlikud õigused ja kohustused, sealhulgas kohustuse laste ülalpidamiseks. Laste bioloogiline isa kaotab lapsendamisega laste suhtes kõik õigused ja kohustused, sealhulgas laste ülalpidamiskohustuse.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida seadus ütleb, mul pole lube aga sõidaks õppe eesmärgil väheasustatud teedel ja B kategooria omanik istuks kõrval?06.06.2018
Tere! Kui mul pole lube, aga tahaks proovida sõita enne autokooli minemist. Mida seadus ütleb, kui sõidaks väheasustatud teedel ja keegi, kes omab B kategooria lubasid, istub kõrval? Kas politsei peab kinni ja teeb trahvi?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas ema tohib piirata lapsel isaga aega veeta ja et laps ka isa juures ööbida tohiks?06.06.2018
Tere
Laps elab koos emaga. Kas saab ema keelata isale veeta aega koos oma lapsega, ehk laps ööbib ka isa kodus. Laps ise tahab rohkem aega veeta isaga. Ema põhjendab seda sellega, et lapsel peab olema üks kodu, ehk ema kodu.
Kas on mingi seadus mis piirab seda?
Aitäh
Laps elab koos emaga. Kas saab ema keelata isale veeta aega koos oma lapsega, ehk laps ööbib ka isa kodus. Laps ise tahab rohkem aega veeta isaga. Ema põhjendab seda sellega, et lapsel peab olema üks kodu, ehk ema kodu.
Kas on mingi seadus mis piirab seda?
Aitäh
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseadus sätestab, et mõlemal vanemal on nii õigus kui ka kohustus lapsega isiklikult suhelda – isiklik suhtlemine tähendab seda, et mõlemal vanemal peab olema võimalik lapsega aega veeta kahekesi, teise vanema juuresolekuta. Reeglina hõlmab lahus elava vanemaga ajaveetmine ka selle vanema juures ööbimist ja kui lahus elava vanemaga suhtlemine kuidagi last ei kahjusta, ei näe ma mingisugust põhjendust, miks ei võiks laps aeg-ajalt lahus elava vanema juures ööbida. Eelnimetatu ei muuda kuidagi ju asjaolu, et lapse alaline elukoht on ema juures, kuid sellegi poolest peab lahus elaval vanemal olema võimalus lapsega piisavas mahus suhelda ja see võiks kindlasti sisaldada ka pikemat koosviibimist, so koos ööbimistega.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas laste elatisraha on kindlaks määratud summa või sõltub see mehe sissetulekust?06.06.2018
Kas abielulahutusel jagatakse ühisvara pooleks ja mingeid erandeid sealjuures ei ole? Näiteks naine teenib vähem ja tema elukvaliteet langeb pärast lahutust jne. Kas laste elatisraha on kindlaks määratud summa või sõltub see mehe sissetulekust?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ühisvara jagatakse abikaasade vahel võrdsetes osades, sellest põhimõttest on võimalik kõrvale kalduda juhul, kui abikaasad jagavad ühisvara poolte kokkuleppel. Kui abikaasad ühisvara jagamise osas kokkuleppele ei jõua, jagab kohus ühisvara võrdsetes osades.
Lapse elatisraha suurus oleneb lapse vajaduste suurusest, kui ei tohiks reeglina olla väiksem kui pool kehtivat alampalka. Üldjuhul tuleb vanematel täita lapse ülalpidamiskohustust võrdsetes osades ehk poole lapse igakuistest ülalpidamiskuludest tasub lapsest lahus elav vanem elatisena ja teise poole panustab last kasvatav vanem vahetult.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui pärast lahutust naine ei saa linnalt toetust enne kui nõuab kohtu kaudu minult elatist?06.06.2018
Tere. Läheme naisega lahku, ühine laps 3-aastane. Mina ostan endale korteri, naine läheb üürikorterisse ja hakkab saama linnavalitsusest toetus. Ja seal talle öeldi, et ta on kohustatud minul nõudma elatisraha. Samas meil juba naisega oli eelnevalt kokkulepe (tegime kirjalikult aga mitte notariaalset) sest laps on temaga ja sama palju (võib olla isegi rohkem) minuga, annan raha ja ostan nii lapsele kui naisele vajalikud asjad. Lepisime nii, et tegime selle minimaalse elatis 250 pooleks, sest kulutan ma ikka rohkem nende peale aga linnavalitsus nõuab, et ta peab läbi kohtu nõudma minult.
Küsimus sellest, miks keegi meist peab minema kohtuse ja midagi nõudma, kui me omavahel kokku leppinud ja me saame ka aru kui pereelu ei toimi peame eraldi elama.
Küsimus sellest, miks keegi meist peab minema kohtuse ja midagi nõudma, kui me omavahel kokku leppinud ja me saame ka aru kui pereelu ei toimi peame eraldi elama.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Mulle jääb kahjuks selgusetuks, millisest toetusest jutt käib. Igal juhul tundub absurdne väide, nagu nõuaks linnavalitsus lapse emalt elatise väljamõistmist. Elatise väljamõistmiseks on alust olukorras, kus vanemad ei saa lapse ülalpidamiskohustuse täitmise osas kokkuleppele, kuid antud juhul see alus ju puudub.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui olen põdrale otsa sõitnud aga kaskot ei ole, kas hagi korras on võimalik kahjude hüvitamist nõuda riigilt, Maanteeametilt vms?06.06.2018
Tere
Kui olen põdrale otsa sõitnud aga kaskot ei ole, siis kas hagi korras on võimalik kahjude hüvitamist nõuda riigilt, Maanteeametilt vms?
Kui olen põdrale otsa sõitnud aga kaskot ei ole, siis kas hagi korras on võimalik kahjude hüvitamist nõuda riigilt, Maanteeametilt vms?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Teoretiseerida saab küll selle üle, kas teeomanikult on võimalik küsida kahjuhüvitist sel alusel, et teeomanik ei taganud ohutut liiklust e. ei olnud tõkestanud metslooma pääsu teele ega hoiatanud juhti sellisest ohust. Selliseid nõudeid minu teada kohtus menetletud ei ole, mistõttu võimalikku lahendit on küllaltki keeruline prognoosida.