Õigus
Küsimus: Kas mul kannatanuna on õigus avarii tekitajale esitada kahjunõue, kuidas peaksin toimima või mida tegema?18.05.2018
Tere. Veebruaris juhtus avarii, kus kõrvalistujana sain kannatada. Oli küünarliigese hulgikilluline murd, mis vajas rasket operatsiooni. Taastun siiani ning mai lõpus uus operatsioon. Ei ole kindel, kas käsi taastub korralikult või mitte. Tööle saamine on vägagi raskendatud. Uurimine kestab seoses õnnetusega siiani. Mure siis selline, et kas mul oleks õigus avarii tekitajale esitada kahjunõue? Kuidas peaksin toimima või mida tegema?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas esmaste juhilubadega võin vedada 2-teljelist haagist?18.05.2018
Tere!
Mul on esmased juhiload. Kas ma võin vedada 2-teljelist haagist. Koormaks oleks krossikas kaaluga 105 kg.
Ette tänades
Mul on esmased juhiload. Kas ma võin vedada 2-teljelist haagist. Koormaks oleks krossikas kaaluga 105 kg.
Ette tänades
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kuidas vormistada pärandiga saadud sõidukite müük ja ost?16.05.2018
Tere. Sõbra lesk tahab loovutada sõiduauto haagist, mina olen nõus need omale vormistama, kuidas käib antud juhul vormistamine?
Mis dokumente ja allkirju selleks vaja on? Notar on pärandi paberitesse sõidukid kirja pannud.
Mis dokumente ja allkirju selleks vaja on? Notar on pärandi paberitesse sõidukid kirja pannud.
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Juhul, kui Teie sõbra lesk on ainus pärija või eraldi auto ning haagise pärija, ei ole tal ühtegi takistust auto võõrandamisel. See kehtib samuti juhul, kui pärandvara on pärijate vahel jagatud ning auto omand on pärijale üle läinud. Sõiduauto ning haagise müügileping või kinkeleping on vormivaba tehing, seega pooled võivad ise valida, kuidas leping vormistada.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kas meie laps siis ei saagi isa tuge, kuna miinimumpalgast ei jää ju suurt järgi, kui esimene laps saab täissummas elatise?16.05.2018
Minu mehel on eelmisest abielust 1 laps. Ta maksab iga kuu lapsele elatist. Mina olen tema naine, vaid me ei ole abielus. Mina olen rase ja ootame last. Küsimus seisneb selles, et kui isal on eelmisele lapsele elatis ja isa palk on miinimumpalk, siis see tähendab, et eelmise lapse elatise summa jääb samaks ja ei jagata kahe lapsele vahel? Kui see on nii, siis see tähendab, et teine laps jääb ilma isa toetusest ning laps on ainult minu toetusel? Kui see on tõsi, siis see ongi ebavõrdne teise lapse suhtes! Eelmistest küsimustest sain nii aru ja palun teid seda selgitada.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui elatise maksmiseks kohustatud isiku sissetulek on väike, kuid ülalpeetavaid on mitu, võib olla põhjendatud elatise vähendamine alla kehtiva miinimummäära. Kui elatis esimesele lapsele on välja mõistetud kohtu poolt, tuleb peale teise lapse sündi elatise vähendamiseks kohtu poole pöörduda, automaatselt elatis teise lapse sünniga ei vähene.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tegemist on tööajaga, kui tuleb kanda tööriiet ja osaleda 5 tunni sõidu kaugusel koolitusel?16.05.2018
Kui tööandja poolt korraldatavad koolitused on 5 tunni (edasi+ tagasi) sõidu kaugusel ning kogu aja peab kandma vormiriietust, kas siis pole ka tegemist tööajaga? Tööle minnes ja töölt tulles "on lubatud" kanda vormiriietust kuid koolitustel osalemise puhul on see kohustuslik. Erariietes minna, võtta kaasa vormiriietus ja koha peal vahetada pole reaalne.
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tööandja on kohustatud maksma töötasu aja eest, mil tegemist on tööajaga ehk mil töötaja täidab tööülesandeid. Kodust tööle, sealhulgas koolitusele sõit ei kuulu üldjuhul tööaja hulka, sest sel ajal ei täideta tööülesandeid. Ainuüksi vormiriietuse kandmise nõue ei pruugi tähendada tööülesannete täitmist, mistõttu ei saa seda lugeda tööajaks ning selle eest ei tule maksta töötasu. Juhul kui töötajal siiski tuleb tööülesandeid täita, siis loetakse see tööaja hulka. Näiteks olukorras, kus töötaja sõidab hommikul tööandja lattu, võtab sealt vajalikud tööriistad ning teised töötajad auto peale, siis autoroolis oleva töötaja tööaeg algab hetkest, mil ta jõudis lattu ning võttis vajalikud töövahendid auto peale. Kui töötaja seejärel sõidab teise linna, siis tema puhul loetakse sõiduaeg tööajaks, sest ta täidab juba töökohustusi.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööl oldud päeval tohib avada haiguslehe, või peaks seda muutma?16.05.2018
Tere
Töötan valvetega. Lõpetasin hommikul 24 tunnise valve ja seoses haigestumisega avati haigusleht samal päeval peale valvet. Kas oleks vaja haiguslehe algus muuta järgmisele päevale?
Tänades
Töötan valvetega. Lõpetasin hommikul 24 tunnise valve ja seoses haigestumisega avati haigusleht samal päeval peale valvet. Kas oleks vaja haiguslehe algus muuta järgmisele päevale?
Tänades
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Haigusleht väljastatakse haigestumise esimesest päevast alates. Kui töötaja oli samal päeval ka tööl, siis on tööandjal võimalik haiguslehele kirjutada vastav märkus.
Täiendavate küsimuste korral haiguslehe väljastamise kohta saate pöörduda Haigekassa poole e-kirja teel info@haigekassa.ee või telefoni teel 669 6630.
Küsimus: Mis teha kui tööandja ei maksa tehtud töö eest?16.05.2018
Tere,
Töötasin sept 2017-märts 2018. Tööandja maksis palka kogu aeg sularahas. Viimase tehtud tööosa jäi mulle maksmata. Peale seda sain teada, et ma ei olnud ametlikult vormistatud tööle. Kas on mul õigus kuidagi nõuda antud tööandjalt palka, mis ta ei maksnud mulle viimase tehtud töö eest?
Lugupidamisega
Töötasin sept 2017-märts 2018. Tööandja maksis palka kogu aeg sularahas. Viimase tehtud tööosa jäi mulle maksmata. Peale seda sain teada, et ma ei olnud ametlikult vormistatud tööle. Kas on mul õigus kuidagi nõuda antud tööandjalt palka, mis ta ei maksnud mulle viimase tehtud töö eest?
Lugupidamisega
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Seega kui kirjalik tööleping puudub, kuid tehakse tööd, mis vastab TLS § 1 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tingimustele, siis on sõlmitud suuline tööleping.
TLS § 1 lg-d 1 ja 2 esile töölepingu põhikriteeriumid:
- töö kui järjepideva protsessi tegemine (töötaja ja tööandja seovad end töölepinguga ning tekib ootus töötaja/töö olemasoluks pikemaks ajaks);
- tööd tegeva isiku allutatus tööd andva isiku juhtimisele ja kontrollile, st töötaja kohustus järgida tööülesannete täitmisel tööandjalt saadud korraldusi ning tööandja õigus kontrollida töötaja kohustuste täitmist (tööandja määrab ära töö tegemise koha, aja ja viisi);
- töö eest perioodilise tasu maksmine (TLS § 33 lg-st 1 tulenev kohustus maksta töötasu vähemalt korra kuus);
- töötamine tööandja ruumides ja tööandja töövahendite kasutamine.
Kokkuvõttes võib öelda, et kui töötaja asus tegema tööd, kuid kirjalik tööleping puudus, siis tööle asumisega sõlmiti poolte vahel suuline tööleping, millele kehtivad kõik töölepingu seadusest tulenevad õigused (nt õigus saada töötasu) ja kohustused. Seega tööandjal on ka suulise töösuhte puhul kohustus maksta töötasu.
Kui tööandja oma kohustusi ei täida, nt ei maksa töötasu, siis on töötajal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole. Suulise töösuhte korral tuleb esmalt nõuda töösuhte tuvastamist. Töösuhte olemasolu tuleb esmalt kindlasti kirjalike tõenditega tõendada. Töösuhet on võimalik tõendada kirja- ja/või sõnumite vahetusega, töögraafikute, tööalaste e-kirjade, tehtud tööde aktide, fotode vms. Seejärel on töötajal õigus nõuda töösuhtest tulenevaid õiguseid, nt töötasu, sh ületunnitöö- ja riigipühadel töötamise tasu, puhkusetasu jms.
TLS § 29 lg 9 kohaselt on töötasu nõude esitamise tähtaeg kolm aastat arvates töötasu sissenõutavaks muutumisest.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas osalise töövõimetusega (50%) tohib töötada päevas rohkem kui 4 tundi?16.05.2018
Kas osalise töövõimetusega (50%) tohib töötada päevas rohkem kui 4 tundi? Näiteks summeeritud tööajaga 5 tundi päevas, 4 päeva nädalas.
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduses ei ole osalise või puuduva töövõimega töötajale ette nähtud erandeid tööaja osas. See tähendab seda, et töötaja, kellele on määratud osaline või puuduv töövõime, võib töötada nii osalise kui täistööaja alusel. Seega on lubatud töötamine nii 5 tundi päevas kui ka nt 8, 9 või 12 tundi päevas.
Kui arst on teinud ettekirjutuse (siinkohal mitte segi ajada osalise või puuduva töövõime määramisega), mille kohaselt ei ole teatud töötundide arvust rohkem lubatud töötada, siis seda tuleb siiski arvesse võtta. Ainuüksi osalise töövõime määramine 50 % ulatuses ei ole takistuseks töötamiseks viiel tunnil päevas.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas igal korteriomandil on õigus rajada kinnistule oma soovi järgi mingi enda kasutamiseks olev ala?15.05.2018
Tere,
Meil on 7 korteriga maja koos aiaga Nõmmel. Praegu kasutavad kõik aeda nii nagu vaja - kas grillid või teed pikniku. Nüüd üks korteriomanik tahab ehitada mänguväljakut ja just sellel osale krundist, kus on kõige mõnusm istuda (no meil on palju puid krundil, mis varjutavad päikest ja puujuurte peal pole tore teki või lauaga viibida). Kinnistu kasutuskorda pole. Kas igal korteriomandil on õigus rajada kinnistule oma soovi järgi mingi enda kasutamiseks olev ala ja kuidas reguleeritakse, kes millist osa kinnistust kasutab (varjus, päikese käes). Kas majas allkirjade kogumisega saab 1 korter enda tahtmise läbi suruda?
Lugupidamisega,
Meil on 7 korteriga maja koos aiaga Nõmmel. Praegu kasutavad kõik aeda nii nagu vaja - kas grillid või teed pikniku. Nüüd üks korteriomanik tahab ehitada mänguväljakut ja just sellel osale krundist, kus on kõige mõnusm istuda (no meil on palju puid krundil, mis varjutavad päikest ja puujuurte peal pole tore teki või lauaga viibida). Kinnistu kasutuskorda pole. Kas igal korteriomandil on õigus rajada kinnistule oma soovi järgi mingi enda kasutamiseks olev ala ja kuidas reguleeritakse, kes millist osa kinnistust kasutab (varjus, päikese käes). Kas majas allkirjade kogumisega saab 1 korter enda tahtmise läbi suruda?
Lugupidamisega,
Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/
Küsimus: Kas nii tohib, et saadetakse suvepuhkuse arvelt puhkusele ja makstakse puhkuseraha, suvel aga puhkuseraha enam ei saa?15.05.2018
Tere
Mu ülemus saatis meili teel teate tehase meistrile, et saadab firmast 5 inimest puhkusele kuna tehases pole neile inimestele tööd. Probleem on selles, et ta teeb seda kollektiivse suvepuhkuse arvelt. Maksab suvepuhkuse rahad hetkel välja ja suvel on küll puhkus aga puhkuserahasi enam pole. Kas tema käitumine on lubatud ja õige?
Minuga isiklikult ta ei ole suhelnud ega minu arvamust küsinud kas ma sooviksin praegu puhkusele jääda.
Mu ülemus saatis meili teel teate tehase meistrile, et saadab firmast 5 inimest puhkusele kuna tehases pole neile inimestele tööd. Probleem on selles, et ta teeb seda kollektiivse suvepuhkuse arvelt. Maksab suvepuhkuse rahad hetkel välja ja suvel on küll puhkus aga puhkuserahasi enam pole. Kas tema käitumine on lubatud ja õige?
Minuga isiklikult ta ei ole suhelnud ega minu arvamust küsinud kas ma sooviksin praegu puhkusele jääda.
Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/
Esiteks: Tööandja peab koostama puhkuste ajakava märtsikuu lõpuks. Puhkuste ajakava on lubatud muuta ainult tööandja ja töötaja kokkuleppel. Kui tööandja ei ole puhkuste ajakava koostanud, siis võib töötaja minna puhkusele temale sobival ajal, teatades sellest kirjalikult 14 päeva ette.
Teiseks: Puhkuseraha all mõtlete ilmselt töötasu, mida makstakse ka puhkuse ajal. Ükskõik millal vormistatakse puhkus, see tasu tuleb töötajale ikka maksta. Tööandjal ei ole õigust saata töötajaid palgata puhkusele.