Õigus
Küsimus: Milline taotluse tööandjale esitada, et käia iga kuu oma puudega abikaasaga arstil?15.05.2018
Minu abikaasa on sügava puudega ja pime. Ta peab käima iga kuu üks kord erialaarsti vastuvõtul. Mina saadan teda, sest pimeda saatjana usaldab ta mind. Olen selleks iga kord suuliselt küsinud tööandjalt vaba aega ja selle ka iga kord saanud. Ühekordse arstilkäigu peale (sõit 2x75 km, ooteaeg, analüüsid) kulub kolm kuni neli minu töö tundi, pärast mida naasen alati tööle.
Vaatamata sellele, et tööandja on alati lubanud ära käia, rõhutab ta, et tegelikult ta seda sellisel kujul lubama ei peaks. St ei kuulu töölepingu seaduse "mõistliku aja" sisse, kuna on regulaarne ärakäimine. Samas ta ei selgita, kuidas peaksin käituma. Mina ei soovi erikohtlemist vaid seda, et asjad oleksid seaduspärased ja korrektsed ning minu abikaasa arstivisiit turvaliselt teostatud. Millise taotluse peaksin esitama tööandjale sellisteks ärakäimisteks ja kui palju pean ette teatama? Antud tööpostile asudes teavitasin kohe, et minu perekonnas selline olukord on, samuti olen teavitanud asutuse juhte iga kord, kui need on vahetunud.
Vaatamata sellele, et tööandja on alati lubanud ära käia, rõhutab ta, et tegelikult ta seda sellisel kujul lubama ei peaks. St ei kuulu töölepingu seaduse "mõistliku aja" sisse, kuna on regulaarne ärakäimine. Samas ta ei selgita, kuidas peaksin käituma. Mina ei soovi erikohtlemist vaid seda, et asjad oleksid seaduspärased ja korrektsed ning minu abikaasa arstivisiit turvaliselt teostatud. Millise taotluse peaksin esitama tööandjale sellisteks ärakäimisteks ja kui palju pean ette teatama? Antud tööpostile asudes teavitasin kohe, et minu perekonnas selline olukord on, samuti olen teavitanud asutuse juhte iga kord, kui need on vahetunud.
Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/
Kui teie ettevõttes selliseid soodustusi ette nähtud ei ole, siis võib tööandja kokkuleppel anda teile kas tasustatud või tasustamata puhkepäevi. Kui tegemist on tasustatud puhkepäevadega, siis antakse need teie põhipuhkuse arvel. Tööandja poolt on tegelikult ka see vastutulek, sest töölepingu seaduse 68 lg 5 kohaselt on tal õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks, kui seitsmepäevaseks osaks.
Võiksite kaaluda ja tööandjaga arutada võimalust töötada pisut väiksema töökoormusega. Et ühel nädalal kuus töötate mitte 5, vaid 4 päeva.
Küsimus: Kuidas saada selgus, kas naaber tohib minu kilemaja ära keelata?15.05.2018
tere. Elan maleruudukujulises ridamajas. Kahe maja vaheline kaugus on 8.5 m. Minul on tema maja lähedal (1\2 kilemaja kõrgusest) kerge kilemaja 3*4 m. Vinkelrauast alus, millele on ühendatud kaared ja kile peal. Ilma küttekoldeta. Naaber kirjutab, et meie kilemaja ei tohi olla seal, sest tema ei luba. Toob ette ehitusseaduse ja tema meile luba ei anna. Käisin ehitus- ja arhitektuuri osak.(TARTUS) ja sealt öeldi, et tal pole õigust seda keelata.
Küsisin ka päästeametist ja vastati samuti, et nende poolt pole keeldu. Olin rõõmus aga võta näpust. Helistasin ja püüdsin selgitada, aga algul ignoreeriti ja siis hakati sõimama (mitte eesti keeles) millist pole oma 72-eluaasta jooksul veel kuulnud. Meil on väga korralikult tehtud kilemaja ja puhas aed. Naabrikrunt on näide milline aed ei tohiks olla. Palun Teie poolset vastust, kas pean kilemaja likvideerima? Muide ta nõuab igal kevadel meie aias ümberkorraldusi. Tänan
Küsisin ka päästeametist ja vastati samuti, et nende poolt pole keeldu. Olin rõõmus aga võta näpust. Helistasin ja püüdsin selgitada, aga algul ignoreeriti ja siis hakati sõimama (mitte eesti keeles) millist pole oma 72-eluaasta jooksul veel kuulnud. Meil on väga korralikult tehtud kilemaja ja puhas aed. Naabrikrunt on näide milline aed ei tohiks olla. Palun Teie poolset vastust, kas pean kilemaja likvideerima? Muide ta nõuab igal kevadel meie aias ümberkorraldusi. Tänan
Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/
Küsimus: Mis riigi seaduste järgi käib pärimine kui inimene on soome kodakondsusega aga elab eestis?14.05.2018
Tere!
Minu abikaasa on Eestis sündinud kuid tema vanemad olid ingerisoomlased. Abikaasa elab ja töötab Soomes aga nüüd tahab pensionile tulles naasta Eestisse elama. Kuna ta ei teadnud, et Eestis ei tohi olla 2 kodakondsust, sai ta aastaid tagasi Eesti kodakondsuse kõrvale ka Soome kodakondsuse. Kuna aga ta ei ole sünnijärgne Eesti kodanik siis nüüd pandi ta valiku ette, kas Eesti või Soome kodakondsus. Ta on otsustanud jääda Soome kodanikuks ja loobuda Eesti kodakondsusest. Kuid ta tuleb elama Eesti ja küsimus on minul järgmine, kas pärimisasjad käivad Eesti seaduste järgi kui ta peaks surema Eestis või kui suren mina enne, kas siis ikka tema pärib meie vara Eesti seaduste järgi. Nimelt oleme teinud notaris (siis kui ta oli veel Eesti kodanik) ka testamendi üksteise kasuks. Ehk siis lapsed tulevad pärimisringi alles siis kui meist viimane lahkub.
Minu abikaasa on Eestis sündinud kuid tema vanemad olid ingerisoomlased. Abikaasa elab ja töötab Soomes aga nüüd tahab pensionile tulles naasta Eestisse elama. Kuna ta ei teadnud, et Eestis ei tohi olla 2 kodakondsust, sai ta aastaid tagasi Eesti kodakondsuse kõrvale ka Soome kodakondsuse. Kuna aga ta ei ole sünnijärgne Eesti kodanik siis nüüd pandi ta valiku ette, kas Eesti või Soome kodakondsus. Ta on otsustanud jääda Soome kodanikuks ja loobuda Eesti kodakondsusest. Kuid ta tuleb elama Eesti ja küsimus on minul järgmine, kas pärimisasjad käivad Eesti seaduste järgi kui ta peaks surema Eestis või kui suren mina enne, kas siis ikka tema pärib meie vara Eesti seaduste järgi. Nimelt oleme teinud notaris (siis kui ta oli veel Eesti kodanik) ka testamendi üksteise kasuks. Ehk siis lapsed tulevad pärimisringi alles siis kui meist viimane lahkub.
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Kui pärandaja viimane elukoht oli välisriigis, viib Eesti notar pärimismenetluse läbi üksnes Eestis asuva vara suhtes tingimusel, et välisriigis ei ole võimalik pärimismenetlust läbi viia või välisriigis läbiviidav menetlus ei hõlma Eestis asuvat vara või Eestis ei tunnustata välisriigis koostatud pärimistunnistust.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kas kunagi isale antud "kollased kaardid" võiks minu pärandiosa suurendada?14.05.2018
Tere,
Minu ema ja isa olid seaduslikus abielus. Ema suri 3 aastat tagasi, isa käesoleval aastal. Peale ema surma keegi pärijatest (isa ehk abikaasa, mina ja mu kaks venda) ema pärandist ei loobunud. Nüüd, peale isa surma käisime meie, 3 last notari juures. Avati kaks pärandit - ema ja isa oma. Hetkel on menetlus käimas ja minu arusaamist mööda oleme me kolmekesi selle menetluse lõppedes seisus, kus me kõik oleme kaaspärijad ja on tekkinud pärandvara ühisus. Pärandvaraks on korter, kelle omanikuks kinnisturaamatujärgi oli isa.
Kuidas edasi? Üks minu vendadest ei taha oma osa, vaid soovib, et see mulle jääks. Teine vend tahab pärandist oma osa rahaliselt. Niisiis, tuleks mul 1/3 suurune osa korteri rahalisest väärtusest ühele vennale kompenseerida.
Mina olen oma alaealise lapsega korterisse sisse kirjutatud ja peale ema surma elasin isaga koos. See on minu kodu.
Omal ajal kinkisin ma isale korteri erastamiseks nn "kollase kaardi" alusel osakuid, peaaegu poole vajamineva summa ulatuses. Dokumendid selle kohta on olemas. Kas see ka loeb kuidagi, ma justkui oleks mõtteliselt osa korterist juba erastanud isa kõrval? Kas see vähendaks kuidagi vennale makstava osa suurust?
Ette tänades
Minu ema ja isa olid seaduslikus abielus. Ema suri 3 aastat tagasi, isa käesoleval aastal. Peale ema surma keegi pärijatest (isa ehk abikaasa, mina ja mu kaks venda) ema pärandist ei loobunud. Nüüd, peale isa surma käisime meie, 3 last notari juures. Avati kaks pärandit - ema ja isa oma. Hetkel on menetlus käimas ja minu arusaamist mööda oleme me kolmekesi selle menetluse lõppedes seisus, kus me kõik oleme kaaspärijad ja on tekkinud pärandvara ühisus. Pärandvaraks on korter, kelle omanikuks kinnisturaamatujärgi oli isa.
Kuidas edasi? Üks minu vendadest ei taha oma osa, vaid soovib, et see mulle jääks. Teine vend tahab pärandist oma osa rahaliselt. Niisiis, tuleks mul 1/3 suurune osa korteri rahalisest väärtusest ühele vennale kompenseerida.
Mina olen oma alaealise lapsega korterisse sisse kirjutatud ja peale ema surma elasin isaga koos. See on minu kodu.
Omal ajal kinkisin ma isale korteri erastamiseks nn "kollase kaardi" alusel osakuid, peaaegu poole vajamineva summa ulatuses. Dokumendid selle kohta on olemas. Kas see ka loeb kuidagi, ma justkui oleks mõtteliselt osa korterist juba erastanud isa kõrval? Kas see vähendaks kuidagi vennale makstava osa suurust?
Ette tänades
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Teie vend on küll osa ema pärandavast omandanud, kui saab selle soovi korral siiski Teile müügi- või kinketehinguga üle anda. Teie vend saab loobuda ainult isa pärandvarast, mitte aga enda ema omast, samuti on oluline märkida, et Teie vennal ei ole õigust pärandist loobuda Teie kasuks. Juhul, kui Teie vend otsustab loobuda, saavad tema osa pärijateks tema asemel tema lapsed, kui lapsi ei ole, siis Teie ja Teie teine vend.
Eluajal sõlmitud kinkelepingud ei anna seadusjärgsele pärijale nõudeõigust pärandvara või kaaspärijate suhtes, samuti ei suurenda see ühe pärija osa pärandist. Pärandaja lapsel võib olla nõudeõigus pärandvarast õiglase hüvitise saamiseks juhul, kui ta on ühises majapidamises enda töö või varaga abistanud pärandajat ning seeläbi pärandvara väärtust säilitanud või suurendanud.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Millisele seadusesättele tugineda oma õiguste kaitseks, kui naabri ehitis on 1,5 m minu kinnistul?14.05.2018
Tere.
Naaber ei hoidnud kinni ehitise püstitamisel kinnistu piiridest, mille tulemusena ehitas oma hoone, mille üks osa ulatub 1,5 m kaugusele minu kinnistule.
Seadusandluses ei ole konkreetselt viidatud mitte ühelegi punktile, mis keelab teise kinnistule ehitise püstitamist.
AÕS § 128 loeb välja mis on piir jne, samas konkreetsus puudub.
Ilmselge, et tegemist on rikkumisega millele tugineda seadusandlusest lähtudes? Vallal ehitusmäärustik puudub ja valla üldplaneeringust välja ei loe.
Naaber ei hoidnud kinni ehitise püstitamisel kinnistu piiridest, mille tulemusena ehitas oma hoone, mille üks osa ulatub 1,5 m kaugusele minu kinnistule.
Seadusandluses ei ole konkreetselt viidatud mitte ühelegi punktile, mis keelab teise kinnistule ehitise püstitamist.
AÕS § 128 loeb välja mis on piir jne, samas konkreetsus puudub.
Ilmselge, et tegemist on rikkumisega millele tugineda seadusandlusest lähtudes? Vallal ehitusmäärustik puudub ja valla üldplaneeringust välja ei loe.
Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/
Küsimus: Kui pikalt tuleb tööandjale ette teatada isapuhkuse väljavõtmisest ja kas tööandja saab selle andmisest keelduda?14.05.2018
Tere. Sooviks teada, kui pikalt tuleb tööandjale ette teatada isapuhkuse väljavõtmisest? Kas tööandjal on õigus isapuhkuse andmisest keelduda, tuues ettekäändeks kiired ajad?
Küsiks veel puhkuse kohta üldisemalt. Nagu ma aru saan, siis puhkuse graafiku tegemine on tegelikult igale ettevõttele kohustuslik?
Kui ettevõtja seda nõuet ei täida, siis kui lühikese etteteatamisega on võimalik puhkus välja võtta või kas sellisel juhul kehtib üldse mingisugune etteteatamise aeg?
Ette tänades.
Küsiks veel puhkuse kohta üldisemalt. Nagu ma aru saan, siis puhkuse graafiku tegemine on tegelikult igale ettevõttele kohustuslik?
Kui ettevõtja seda nõuet ei täida, siis kui lühikese etteteatamisega on võimalik puhkus välja võtta või kas sellisel juhul kehtib üldse mingisugune etteteatamise aeg?
Ette tänades.
Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/
Puhkuste ajakava koostamine on kohustuslik ja selle peab tööandja koostama iga aasta märtsikuu lõpuks (TLS 69 lg 2). Kui tööandja ei koosta puhkuste ajakava, siis võib töötaja minna puhkusele talle sobival ajal, teatades sellest tööandjale kirjalikult 14 päeva ette (TLS § 69 lg 3).
Küsimus: Kas KÜ-l on kohustus sõlmida korteriomanikuga akende ostu-müügi kohta leping?12.05.2018
Meie majas toimuvad laiaulatuslikud renoveerimistööd. Seoses sellega tekkis osadel korteritel kohustus vahetada vanad aknad uute vastu. Akende ostu-müüki vahendas KÜ. Osad korterid said osta uued aknad läbi ühistu järelmaksuga. KÜ korteriomanikega akende ostu-müügi kohta lepingut ei ole sõlminud. Kes ostsid kohe välja täissummas, maksid kommunaalarvele pandud summa järgi. Ka need, kes ostsid järelmaksuga, ei ole sõlminud KÜ-ga järelmaksulepingut ja maksavad osamaksetena, mis on igakuisel kommunaalarvel. Kas KÜ-l on kohustus sõlmida korteriomanikuga akende ostu-müügi kohta leping? Korteriomanikel puudub info akende garantiitingimuste kohta. Kui aknad on ostetud järelmaksuga, kas siis peaks olema sõlmitud korrektne järelmaksuleping? Kas korteriomanikel on õigus nõuda KÜ juhatuselt lepingute sõlmimist ja garantiitingimuste dokumentatsiooni?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Olukorras, kus korteriomanik on nõus hüvitama akende paigaldamise kulu suuremas summas, kui tema kaasomandi osa suurus ette näeb, kehtestab juba tema tingimused, mille täitmisel on ta nõus maksma suurema summa, kui korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 40 lg 1 ette näeb.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas KÜ saab rõdude korrastamise kohustuse panna korteriomanikele, see peaks ikka maja üldasi olema?12.05.2018
Tere
Ühistu koosolekul on vastu võetud otsus, et rõdudega korteri omanikud peavad ise korrastama oma kuludega rõdu piirded, mis on puidust. Tegemist on nö maja üldfassaadiga.
Kas selline otsus ei tee liiga rõdude omanikele ja kas selline otsus on täitmiseks?
Ühistu koosolekul on vastu võetud otsus, et rõdudega korteri omanikud peavad ise korrastama oma kuludega rõdu piirded, mis on puidust. Tegemist on nö maja üldfassaadiga.
Kas selline otsus ei tee liiga rõdude omanikele ja kas selline otsus on täitmiseks?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Lisaks eeltoodule on küsimuses kirjeldatud korteriühistu otsus vastuolus KrtS §-s 40 sätestatud kohustuste jaotuse korraga, mis näeb ette, et kohustused jaotuvad korteriomanike vahel kaasomandi osa suurusest lähtudes.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas uus KÜ seadus lubab üldkoosolekut pidada ka koosolekut kokku kutsumata s.t. kirjalikult?12.05.2018
Kas uus KÜ seadus lubab üldkoosolekut pidada ka koosolekut kokku kutsumata s.t. kirjalikult? Kuidas toimub selle läbiviimine ja kokkukutsumine ? Kas sellel koosolekul võib kinnitada ka majandusaasta aruande ja majanduskava?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Otsuse vastuvõtmiseks saadab juhatus otsuse eelnõu kõigile korteriomanikele, määrates tähtaja, mille jooksul korteriomanik peab esitama selle kohta oma seisukoha. Kui korteriomanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu.
Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole korteriomanike häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
Hääletustulemuste kohta koostab juhatus hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata korteriomanikele. Hääletusprotokolli kantakse: 1) korteriühistu nimi ja asukoht; 2) protokollija nimi; 3) vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega, sealhulgas otsuse poolt hääletanud korteriomanike nimed; 4) otsuse suhtes eriarvamusele jäänud korteriomaniku nõudel tema eriarvamuse sisu; 5) muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas ühe kinnistu ühe korteriühistu kaks maja saaksid eraldi oma kulutusi koguda ja renoveerida?12.05.2018
Tere
Korteriühistu moodustab 2 maja. Mõlemas majas on 4 korterit (kokku 8 korterit) ehk ühel kinnistul asub kaks kortermaja. Ühistuliikmete soov oleks, et mõlemad majad ehitaksid/renoveeriksid jms eraldi teineteisest. Kui ühel majal on vajadus vahetada nt katus, siis teine maja ei osaleks selles ettevõtmises. Ei osaleks üldkoosolekul hääletamisel ega ka ehituskulude tasumisel. Kui muuta põhikirja selliselt, et mõlemad majad majandavad teineteisest eraldi, siis kas see on seadusesilmis aktsepteeritav või mitte?
Juhul kui selline toimetamine on lubatud, siis võib tekkida olukord, kus mingi vajaliku nt renoveerimise hääletusel jääb 2 poolt ja 2 vastu. Milline oleks sellisel juhul lahendus?
Ühistuliikmed leiavad, et nad ei peaks tasuma kulusid, mis ei ole otseselt nendega seotud.
Korteriühistu moodustab 2 maja. Mõlemas majas on 4 korterit (kokku 8 korterit) ehk ühel kinnistul asub kaks kortermaja. Ühistuliikmete soov oleks, et mõlemad majad ehitaksid/renoveeriksid jms eraldi teineteisest. Kui ühel majal on vajadus vahetada nt katus, siis teine maja ei osaleks selles ettevõtmises. Ei osaleks üldkoosolekul hääletamisel ega ka ehituskulude tasumisel. Kui muuta põhikirja selliselt, et mõlemad majad majandavad teineteisest eraldi, siis kas see on seadusesilmis aktsepteeritav või mitte?
Juhul kui selline toimetamine on lubatud, siis võib tekkida olukord, kus mingi vajaliku nt renoveerimise hääletusel jääb 2 poolt ja 2 vastu. Milline oleks sellisel juhul lahendus?
Ühistuliikmed leiavad, et nad ei peaks tasuma kulusid, mis ei ole otseselt nendega seotud.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 40 lg 2 kohaselt võib korteriühistu põhikirjaga ette näha vaid sellist kulude jaotuse korda, mis on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ