Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kui kaua on võimalik esitada osaühingu eelmise juhatuse liikme vastu tekitatud kahju hüvitamise nõudeid?04.05.2018

Pärast uue osaühingu juhatuse liikme valimist selgus, et vana juhatuse liige on tekitanud ettevõttele kahju. Kui kaua on võimalik esitada eelmise juhatuse liikme vastu tekitatud kahju hüvitamise nõudeid?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui osaühingu/aktseaseltsi/mittetulundusühingu/sihtasutuse põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. Seega tuleb ammendava vastuse andmiseks hinnata ka vastava juriidilise isiku põhikirja ning juhatuse liikmega sõlmitud kokkuleppeid (eelkõige juhatuse liikme lepingut).

Lisaks on oluline teada, et Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-191-12 tehtud lahendis märkinud, et juhatuse liikme kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg ei hakka kulgema mitte kahjust ega rikkumisest teadasaamisest, vaid rikkumise toimepanemisest.

Samuti märkis Riigikohus viidatud lahendis, et nimetatud aegumistähtaeg kehtib ka tahtliku rikkumise korral. Ehk kui juhatuse liige rikkus oma kohustusi tahtlikult, siis juhatuse liikme vastu esitatavale kahju hüvitamise nõudele ei kehti TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud kümneaastane aegumistähtaeg. Kolleegium asus seisukohale, et TsÜS § 146 lg 4, mis sätestab tehingust tulenevate nõuete aegumistähtaja kümme aastat kohustuste tahtliku rikkumise puhuks, ei ole kohaldatav juhatuse liikmete suhtes. Äriühingu juhatuse liikme vastu esitatavale kahju hüvitamise nõudele kohaldub üksnes viieaastane aegumistähtaeg.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas korteriühistu liiget võivad koosolekul esindada ka sugulased?03.05.2018

Korteriühistu põhikirjas on sätestatud peatüki "Ühistu liikme õigused, kohustused ja varaline vastutus" punkt, mis sätestab: "Ühistu liikmel on õigus osaleda ja hääletada ühistu liikmete üldkoosolekul isiklikult või oma esindaja kaudu, kellel liige on andnud lihtkirjaliku volikirja. Esindajaks võib olla ainult teine sama ühistu liige." Peatüki kaks alusel (Ühistu liikmeks võtmise, väljaastumise, ja väljaarvamise tingimused ning kord) saavad ühistu liikmeks olla vaid "Ühistu liikmeks võivad olla üksnes -aadress- paikneva elamu korteriomandite omanikuks olevad füüsilised või juriidilised isikud." Seega peaks põhikirja alusel KÜ üldkoosolekul saama teist ühistu liiget esindada vaid teised korteriomanikud. Kas taoline punkt on põhikirjas seaduspärane ning kas sellisel juhul on eelpool mainitud punkti eirates (volikirja alusel on omanikku esindanud tema lähisugulased) tehtud üldkoosoleku otsused õigustühised?

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. 2018.a kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt ei ole seadusega keelatud korteriühistu liikme esindaja määramise õigust piirata korteriühistu põhikirjaga.

Alates 2009. aastast kuni 2017 lõpuni ei võinud aga põhikirjaga piirata korteriühistu liikme õigust esindaja määramiseks. Sellise sätte kehtestamine põhikirjas, et ühistu liikme esindajaks üldkoosolekul võib olla vaid teine ühistu liige, oli seadusega vastuolus.

Üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Oluline on siinkohal märkida, et viimasel mainitud juhul peab üldkoosoleku otsuse tühisus kui tagajärg seadusest selgelt tulenema. Seega tuleb MTÜ üldkoosoleku otsuse tühisuse hindamisel tuvastada iga juhtumi korral individuaalselt.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kas registripidaja tagastab aruande puuduste kõrvaldamiseks või pean korteriomanikuna tegema avalduse registrile?03.05.2018

Tere,
Tulenevalt KrtS §51(3) Korteriühistu majandusaasta aruandes märgitakse lisaks muudele seaduses sätestatud andmetele ka iga korteriomandi majandamiskulude suurus.

Korteriühistu juhatus on esitanud puuduliku 2017 majandusaasta aruande, kus puudub iga korteriomandi majandamiskulude suurus.

Kui 2017 majandusaasta aruanne on KÜ poolt esitatud MTÜ registrile, kas registripidaja ise tagastab aruande puuduste kõrvaldamiseks või pean mina kui korteriomanik tegema vastavasisulise avalduse MTÜ registrile?

Tänud

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Kui registripidaja puuduse avastab, annab ta määrusega puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Seega registrit pidav kohus määrab tähtaja esitatud majandusaasta aruandes leitud puuduste kõrvaldamiseks.

Kui avastasite puuduse ise ja soovite selle kõrvaldada, tehke ettepanek KÜ juhatusele ning uue aruande kinnitamise läbi esitab juhatus registrile uue aruande.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kui toimub korduskoosolek, kas pean uuesti esitama eriarvamuse üldkoosoleku päevakorra kohta või on kehtiv eelmine?03.05.2018

Tere, Korteriühistu üldkoosolek jäi ära, sest ei olnud kvoorumit. Esitasin eriarvamuse ja vastuväite korteriühistu üldkoosoleku päevakorra punkti kohta. Kui toimub korduskoosolek, kas pean uuesti esitama eriarvamuse ja vastuväite korteriühistu üldkoosoleku päevakorra punkti kohta või on kehtiv eelmine? Vastuväite esitasin e-postile.

Tänud

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja MTÜ põhikirjast tulenevaid nõudeid. Antud juhul saan aru, et kokkukutsumisel on kõiki nõudeid täidetud. Kuna esimese koosoleku puhul ei olnud tegemist otsustusvõimelise üldkoosolekuga, siis on juhatus kutsunud sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Sellele asjaolule on vajalik ka viide üldkoosoleku kutses. Üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik.

Eelnevast tulenevalt on Teil mõistlik minna eriarvamuse esitamiseks kas üldkoosolekule kohale või saata üldkoosolekule enda esindaja, kellele olete andnud enda esindamiseks lihtkirjaliku volikirja.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kas autod tohivad sõita parkimiseks eraldatud sõidurajal?03.05.2018

Tere!
Küsimus järgmine, Tammsaare tee 61, 71 ja 63 maja ees on tööpäeviti 19:00 - 07:00 ja L, P parempoolsel sõidurajal parkimine lubatud. Kas see tähendab, et kasutada võib vaid kahte kolmest sõidurajast? Või võib kasutada ka seda kolmandat sõidurada?
Nimelt on mul seal parkides mitu korda peegel tagurpidi sõidetud ja olen ka jälginud kuidas pressitakse ennast parkivate autode vahele. Lisaks on autost võimatu väljuda juhi uksest ning kui seda teha, järgneb signaalitamine ja vehkivad käed.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Parkimise lubamine sõidurajal ei välista iseenesest sõiduraja kasutamist teiste sõidukite poolt. Parkinud sõidukist väljuja peab järgima LS § 29 lg 2 nõudeid e. sõiduki ukse avamine ei tohi ohustada ega takistada teist liiklejat. Osundatud säte on paigutatud küll sõitja liiklusreeglite alla, kuid puudub põhjus asuda seisukohale, et juht oleks sellisest kohustusest vabastatud.

Konkreetses kohas võib olla tegemist halvasti korraldatud liiklusega. Probleemi lahendamiseks tuleks pöörduda teeomaniku poole.
 

Küsimus: Kui mind on kinni peetud kolmel aastal järjest lubadeta sõidu eest, kas see on seaduse järgi süstemaatiline lubadeta juhtimine?03.05.2018

Kui ma olen juhilubadeta sõidu eest politsei poolt kinni peetud kolmel korral...

1. 27.10.2016
2. 04.05.2017
ja 17.03.2018
siis kas see on süstemaatiline lubadeta juhtimine või ei ole?
Olen lugenud et süstemaatiline lubadeta juhtimine on siis kui jääd aasta jooksul kolmel korral vahele, aga need ei ole ju toimunud kõik aasta jooksul.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

KarS 423' näeb ette kriminaalvastutuse mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Süstemaatilisuse mõiste on sisustanud kohtupraktika ja tänase praktika kohaselt on tegemist süstemaatilisusega alates 3-st teokorrast. Oluline on, et karistusandmed varasemate tegude eest ei ole karistusregistrist kustutatud. Aastane kriteerium ei oma iseenesest tähendust.
 

Küsimus: Kas see on õige, et pean peale tööpäeva oma puhkeajast bussi koristama?03.05.2018

Töötan reisijate vedu teostavas asutuses bussijuhina. Busside pesijaid meil tööle võetud ei ole. Tööülesannete hulka kuulub ka busside heakord. Tööpäeva sees toimub see tegevus tasustatud liinivaheajal. Tööpäeva lõpus peab koristamine toimuma peale tööaega ja seda ei arvestata tööaja hulka. Tegevuse kohta tuleb teha märge sõidulehele ja tasustatakse max 0.5 tunni eest. On see õige, et pean peale pikka tööpäeva puhkeajast tegelema ettevõtte bussi heakorraga ja seda ei arvestata tööaja arvestuses tööaja hulka?

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töötaja ja tööandja lepivad töölepingu kirjalikus dokumendis kokku tööülesannetes ja töötasus. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 15 lg 2 p 1 kohaselt teeb töötaja kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi. Seega töötajal on kohustus täita neid tööülesandeid, milles on kokku lepitud ja mis tulenevad töö iseloomust. Kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud uutes tööülesannetes, siis TLS § 17 lg 1 kohaselt peab tööandja korraldus olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega. Vastasel juhul on töötajal õigus sellest keelduda.

Kuigi töötaja allub tööandja korraldustele, siis tuleb selgelt eristada tööandja seaduslikke ja ebaseaduslikke korraldusi. Kõik ülesanded, mida töötaja täidab tööandja heaks, loetakse tööaja hulka. Töötajal ei ole kohustust täitsa vabatahtlikult tööandja huvidest lähtuvaid ülesandeid.

Seega kokkuvõttes võib öelda, et kui Te täidate kokkulepitud tööülesandeid, siis saab tegemist olla üksnes tööajaga, mille eest makstakse töötasu. Töösuhte raames, kus tööandja teenib ettevõtlustulu, ei saa rääkida vabatahtlikust tööst.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas ema matuste puhul kehtib ka lisatöökohas sama seadus, et kolm vaba päeva ja kas ka tervisepäeva saab võtta?03.05.2018

Tere!
Mul on põhitöökoht ja õhtuti koristusfirmas ametlik lisatöö. Kas ema matuste puhul kehtib lisatöökohast sama seadus, et kolm vaba päeva ja kas ka tervisepäeva saab võtta?
Põhitöökohast on kõik selge.

Aitäh,

Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/

Seadus seda ei reguleeri. Tavaliselt reguleeritakse sellised küsimused töökorralduse reeglites või kollektiivlepingutes. Kui kohas, kus töötate koristajana, ei ole kollektiivlepingut ega töökorralduse reegleid, peate lihtsalt paluma tööandjat, et ta võimaldaks Teile kas tasustatud või tasustamata puhkusepäevi.
 

Küsimus: Kuidas kindlustada eluase elukaaslasele kuuluvas korteris juhul kui korteri pärivad tema lapsed?02.05.2018

Kuidas peaksime toimima olukorras, kus elame elukaaslasele kuuluvas korteris. Soov on, et elukaaslase surma korral saaksin elama jääda sellesse korterisse oma elu lõpuni, korteri pärivad ju lapsed. Elukaaslasel on lahutatud abielust neli last, neist üks alaealine. Millise dokumendi peaksime vormistama või kuidas muudaks olukorda abiellumine? Eesmärk on välistada olukord, kus lapsed nõuavad minu väljakolimist või nende pärandiosa väljamaksmist.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Tere

Selleks saab seada isikliku kasutusõiguse elamule. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa.

Kui isiklik kasutusõigus on kehtestatud kestusega Teie eluaja lõpuni, siis ei saa keegi nõuda Teie väljakolimist. Isiklik kasutusõigus kehtib kinnisasja igakordse omaniku suhtes. See tähendab seda, et kui kinnisasi edasi müüa, siis jääb isiklik kasutusõigus kehtima.

Abielu olukorda ei muudaks, kuna tegemist oleks sel juhul abikaasa lahusvaraga. Kui isegi oleks ühisvaraga tegemist, siis abikaasa osa pärijad saavad ikkagi nõuda Teilt pärandiosa väljamaksmist. Sellisel juhul oleks võimalus hoopis teha testament, et korter jääks tervikuna Teile.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas on mingeid erandeid, mis lubaks parkida c-kat autoga õueala märgi piirkonnas?02.05.2018

Tere.
Kas on mingeid erandeid, mis lubaks parkida c-kat autoga õueala märgi piirkonnas?
Oma parkimisega ei takistaks ma teisi liiklejaid.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kehtiv liiklusseadus kahjuks C-kategooria mootorsõiduki parkimist õuealal ei võimalda. Kuigi ma isiklikult ei näe põhjust, miks ei võiks D1 kategooria kõrval olla tähistatud parklas võimalik ka C1 või c kategooria sõiduki parkimine. Siiski tuleb sellise õiguse kasutamiseks esmalt saavutada muudatud liiklusseaduses.