Õigus

Tere!
Mul on põhitöökoht ja õhtuti koristusfirmas ametlik lisatöö. Kas ema matuste puhul kehtib lisatöökohast sama seadus, et kolm vaba päeva ja kas ka tervisepäeva saab võtta?
Põhitöökohast on kõik selge.

Aitäh,

Kuidas peaksime toimima olukorras, kus elame elukaaslasele kuuluvas korteris. Soov on, et elukaaslase surma korral saaksin elama jääda sellesse korterisse oma elu lõpuni, korteri pärivad ju lapsed. Elukaaslasel on lahutatud abielust neli last, neist üks alaealine. Millise dokumendi peaksime vormistama või kuidas muudaks olukorda abiellumine? Eesmärk on välistada olukord, kus lapsed nõuavad minu väljakolimist või nende pärandiosa väljamaksmist.

Tere.
Kas on mingeid erandeid, mis lubaks parkida c-kat autoga õueala märgi piirkonnas?
Oma parkimisega ei takistaks ma teisi liiklejaid.

Ostsin 2004. aastal korteri korrusmaja viimasele korrusele ajal, kui majas olid korteriomandid moodustamata, kogu maja oli kaasomandis. Eelmine omanik oli renoveerimistööde käigus ehitanud korterisse puuküttel kamina (maja on gaasiküttel). Maja reaalosadeks jagamise üle kestis kohtuvaidlus aastaid, lõpuks otsustas kohus lõpetada kaasomandi 2000-ndal aastal tehtud inventariseerimisjooniste põhjal, kus ka minu korteri kamin olemas. Nüüd hakati vahetama maja katust ja selgus, et kamina korsten ei vasta nõuetele ja vaja teha uus.
Siit küsimus, kas korsten kuulub kaasomandi eseme koosseisu ja kas uue korstna ehituse peab finantseerima omanik või korteriühistu?

Köögis toimus kanalisatsioonitoru leke, korter on kindlustatud. Kindlustusfirma koostööpartnerite poolt demonteeriti köögimööbel, et vahetada kanalisatsioonitoru KÜ-ga lepingu sõlminud hooldusfirma poolt. Kindlustusfirma poolt on tõestatud, et veeavarii toimus KÜ süül, kindlustust KÜ ei ole. Kindlustusfirma koostööpartner esitas mulle arve omavastutuse tasumiseks, mis on minu poolt ka tasutud. Minu kindlustusfirma väitel on mul õigus omavastutuse eest tasutud summa sisse nõuda KÜ-lt, kuid KÜ keeldub seda tegemast. Kuidas ma peaksin edasi toimima? Kas tõesti ainuke lahendus on kohtusse pöörduda?

Tere,
Kuidas oleks õiguslikult korrektne lahendada sellist olukorda? Vana puitmaja mitme korteriga elamuga. Katus on vana ning laseb siit-sealt vett läbi. KÜ on iga-aastaselt lasknud oma jõududega katust paigata. Katuse vahetus on plaanis, kuid praegu on see takerdunud erinevate juriidiliste teemade tõttu. Teisel korrusel asuva korteri omanik nüüd vahetus ning uus hakkas seal kapitaalremonti tegema, omades soovi laieneda ka katuse alusele pinnale. Nüüd soovib uus korteriomanik ühe mädanenud laetala vahetuse hüvitist. Endise omaniku poolt ei ole kindla laetala olukorra kohta mingit teavitust KÜ juhatusele saabunud. Samas oli see jutu järgi laetala silmaga nähtavalt amortiseerunud ning seda oli mainitud ka korteri müügi toimumise ajal. Korteri endine omanik, mingit omapoolset katset selle parandamiseks pole teinud.
Samas on toimunud selles majas 90' aastade alguses tulekahju ja pole välistatud, et kustutusvee tagajärjel on saanud laetala osaliselt kannatada.
Kas antud juhul on korteri uuel omanikul õigus vastava laetala väljavahetamise hüvitist? Kas väljavahetatava laetala peaks hüvitama 100% KÜ kui tulevikus jääb see tala korteri sisse (kuna laiendab korterit katuse alla)? Või võib KÜ nõude summa hüvitist mingi % võrra vähendada seoses sellega, et endine omanik ei ole seda varem proovinud parandada/asendada?

Lugupidamisega KÜ liige

Esitasin tööandjale lahkumisavalduse rohkem kui 30 päeva varem. Nüüdseks on mu tervislik seisund halvenenud, mis on suures osas tööga seotud. Kuidas oleks õigem toimida, kas lõpetada tööleping erakorraliselt või esitada uus lahkumisavaldus 30 päeva ette. Kas erakorralise lõpetamise puhul peab esitama mingeid tõendeid tervisliku seisundi kohta ja kui pikk on mõistlik etteteatamistähtaeg sellisel juhul? Ja teine variant, et muuta oma lahkumisavaldus varasemaks, kas see on üldse korrektne?
Lugupidamisega

Peale isa surma loobusime oma pärandist ühe venna kasuks (peres oli 4 last) ja notaris panime kirja, et kui maja läheb müüki, siis vend jagab raha meiega. Aga kui me ei müü maja ja vend teeb kinkelepingu õele, kas siis vennalastel on õigus oma pärandiosa nõuda?
Üks vend suri 10 aastat tagasi ja teise surmast sai aasta.

Tere,
alaealine päris testamendiga vanaisa vara. Eelpärijaks on määratud lapse isa s.o.vanaisa poeg. Last kasvatab ema üksinda, lapse isa ei võta lapse kasvatamisest materiaalselt osa. Kas ja kuidas on lapse emal võimalik taotleda vanaisa poolt testamendiga määratud vahendeid enne lapse 18.a. saamist? Ema on madalapalgaline ja lapse huvides on vajalik kasutada vahendeid enne lapse 18.a. saamist. Ema teadis testamendist vanaisa jutu põhjal ja sai teada sugulaselt, et testament on avanenud ja lapsele on pärandatud vara.

Kuidas lahendada olukord, kus tööandja määrab lisatööd (ei ole ametijuhendis ega töölepingus kirjas aga käskkiri selle kohta olemas) oma tööajast ja selle eest ei maksta tasu? Seoses valdade ühinemisega maksti tasu lisatöö eest eelnevas vallas nagu ette nähtud kuid uus vald ei aktsepteeri seda ja tehtud nelja kuu jooksul pole tasu makstud.
Olen rääkinud, et minule on see täiendav tööülesanne ja kui teen seda töö ajal (Koduhooldustöötaja), siis pean enda põhitöö muul ajal ära tegema (ÜKT-ga seoses tööülesanded). See on lisatöö ja soovin selle eest täiendavat tasu. Kellel on õigus ja mil moel? Palgaseaduses on öeldud: kui töötaja teeb talle kindlaksmääratud töö ajal tööandja taotlusel töölepingus ettenähtuga võrreldes lisatööd, suurendatakse tema palka või makstakse talle lisatasu poolte kokkuleppega kindlaksmääratud suuruses. Seega on küsijal alus nõuda lisatasu või palgamäära tõstmist, kuid selle suurus tuleb kokku leppida. Kuidas sellise vaidluse lahendada?