Õigus

Tere!

Töötaja ja tööandja lepivad töölepingu kirjalikus dokumendis kokku töötasus (töölepingu seaduse § 5 lg 1 p 5). Töötasu võib koosneda erinevatest komponentidest (tunnitasu, protsentuaalne tasu käibelt, tükitöötasu jne).

Kui lisatasu on tasu töö tegemise eest, siis üldjuhul on tegemist töötasu osaga. Töötasu ei saa tööandja ühepoolselt vähendada ega muuta. Lisaks võib vastavasisulise näite tuua Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-118-10, kus Riigikohus on asunud seisukohale, et tööandja (k.a ühepoolselt) kinnitatud tulemustasu maksmise juhend on tööandja kehtiva palgakorralduse osa ja see muutub töölepingu osaks.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Töölepingu seaduse § 84 sätestab töölepingust tulenevate nõuete sissenõutavaks muutumise hetke, milleks on töölepingu lõppemine. Ehk lepingu lõppemise päeval on tööandjal kohustus maksta töötajale välja nn lõpparve (nt töötasu, hüvitis kasutamata jäänud puhkusepäevade eest jms).

Kui tööandja seda kohustust täitnud ei ole ja on selge, et ta ei kavatse seda ka teha, on töötajal võimalik pöörduda saamata jäänud lõpparve nõudega töövaidlusorgani (s.o kohtu või töövaidluskomisjoni) poole. Lisaks on töötajal õigus iga viivitatud päeva eest nõuda viivist, mis on 0,022% päevas.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Testamendiga saab isik jätta vara enda tahte järgi nendele, kellele soovib. Sellisel juhul reeglina ei teki lastel õigust pärandvara pärida. Erandina võib tekkida sundosa nõue nendel sugulastel, kellel muidu oleks õigus pärida (praegusel juhul pärandaja lapsed), kuid kes on kas alaealised, või alla 21-aastased ning omandavad endiselt haridust, või täiskasvanud lapsed, kes ei suuda end ise üleval pidada.
Mitteabielulise kooselu puhul ei teki kooselupartnerite vahel ühisvara. Seega kuulub vara sellele, kes selle soetanud on. Kui isikul ei ole tehtud testamenti või pärimislepingut, pärivad seaduse järgi tema pärandvara tema lapsed ning abikaasa.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal

Tere!

Kui lapse alaline elukoht on Eestis, on Eesti kohus pädev hooldusõigusasja lahendama.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Tööandja peab keskmist töötasu maksma juhul, kui tööandjal pole töötajale tööd anda, kuid töötaja on töö tegemiseks valmis.

Antud juhul oleneb töötasu suurus ennekõike kokkuleppest ja sellest, kas töö teises osakonnas tuleneb töölepingust. Kui töö teises osakonnas tuleneb töölepingus, siis tuleb töötajale töötasu maksta vastavalt töölepingus kokku lepitule. Kui töö teises osakonnas tähendab aga täiendavaid lisaülesandeid, mida töötajaga töölepingus pole kokku lepitud, siis tuleb lähtuda muust kokkuleppest. Nimelt lisaülesannete täitmine ei tähenda automaatselt seda, et töötaja peaks saama täiendavat töötasu. Seega kui teise töö tegemist pole lepinguga reguleeritud, peavad pooled kokkuleppele jõudma nii täiendavate ülesannete tegemises kui ka selles, milliseks kujuneb tasu täiendavate ülesannete täitmise eest.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere, kindlasti tuleb peavad töödele nõusoleku andma kohaliku omavalitsus ja päästeamet, kes nõuavad selleks projekti. Viimati nimetatud projekti põhjal saab hinnata ka seda, millises ulatuses tuleb tööd kooskõlastada teiste korteriomanikega.

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 38, mis olukorda reguleerib, ütleb järgmist:
- Ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet.
- muudatuseks ei ole vaja selle korteriomaniku nõusolekut, kelle õigusi ümberkorraldused ei puuduta üle määra, mida korteriomanik peab KrtS § 31 lõike 1 punkti 2 kohaselt taluma.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, kui laenu suurus ei ületa korteriühistu ühe aasta majanduskulude suurus, siis võib laenu võtmise otsustada korteriomanike üldkoosolekul lihthäälteenamusega (vt KrtS § 35 lg 2 p 6)

Kui laenu suurus on suurem, kui korteriühistu ühe aasta majanduskulud, siis peab vastavasisulise korteriomanike üldkoosoleku otsuse poolt olema üle poole kõigist korteriomanike häältest. Lisaks peab polthääletanutele kuuluma üle poole kaasomandi osadest (vt KrtS § 36 lg 1).

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere,
jah, koosoleku kaudu kokkuleppe sõlmimine tähendab, et 100% korteriomanikke peab koosolekust osavõtma ja 100% peavad otsuse poolt hääletama.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

KarS õ 424 lg 2 näeb ette karistuse korduva sõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Tegemist on kvalifitseeritud koosseisuga, mille eest nähakse ette ka raskem karistuspiir. Kui isikut ei ole varem KarS § 424 järgi karistatud, mõistetakse talle karistus KarS § 424 lg 1 järgi ning võimalikeks karistusliikideks on kas rahaline karistus või vangistus.

Kui isikul on aga juba olemas kehtiv karistus KarS § 424 järgi, kvalifitseeritakse tema tegu KarS § 424 lg 2 järgi ning rahalise karistuse mõistmine selle kvalifikatsiooni kohaselt ei ole enam võimalik. Võimalik karistusliik on üksnes vangistus ning KarS § 424 lg 2 sätestab, et sellise teo puhul ei saa jätta lisakaristust kohaldamata ega ka vangistust täielikult täitmisele pööramata. KarS § 424 lg 1 kohase kuriteo puhul selliseid piiranguid ei ole.

2009.a määratud väärteokaristuse täitmine aegub, kui otsuse jõustumisest on möödunud 4 aastat. Tuleb taotleda täitemenetluse lõpetamist aegumise tõttu. Kohtutäituri kulude sissenõue aegub 10 aastaga.