Õigus
Küsimus: Kuidas käsitleb kohus hagi, kui sooviksin taotleda laste isalt elatisraha alla seaduses ettenähtud miinimummäära?02.04.2018
Kuidas käsitleb kohus hagi, kui sooviksin taotleda laste isalt elatisraha alla seaduses ettenähtud miinimummäära (nt 100 eurot lapse kohta kuus)?
Ta maksab elatist ka teisest kooselust sündinud lastele. Summa kuus tuleb nii suur, et maksmisega on raskusi ning on tekkinud võlgnevus. Ei näe mõtet suurema summa taotlemiseks, sest ta ei suudaks seda nagunii maksta. Kas kohus võib teha otsuse eelnevalt väljanõutud elatisraha vähendamiseks, et kõik lapsed saaksid võrdse suurusega elatisraha?
Ta maksab elatist ka teisest kooselust sündinud lastele. Summa kuus tuleb nii suur, et maksmisega on raskusi ning on tekkinud võlgnevus. Ei näe mõtet suurema summa taotlemiseks, sest ta ei suudaks seda nagunii maksta. Kas kohus võib teha otsuse eelnevalt väljanõutud elatisraha vähendamiseks, et kõik lapsed saaksid võrdse suurusega elatisraha?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohtult võib nõuda elatise väljamõistmist ka väiksemas suuruses kui kehtiv miinimummäär. Esitatud hagi alusel mõistab kohus elatise välja Teie lapsele, lapse isalt teistele tema lastele väljamõistetud elatise otsused siia ei puutu. Teiste otsuste alusel väljamõistetud elatise vähendamiseks tuleb isal ise vastava hagiga kohtusse pöörduda ja seda arutatakse Teie asjast eraldi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on 4 lapse emana õigus nõuda elatisraha, kuigi 2 last on juba 17- ja 19-aastased?02.04.2018
Tere. Olen nelja lapse ema, kelle abikaasa soovib lahutada kuna elab nüüdsest teise naise juures. Lapsed on vanuses 24, 19, 17 ja 9. 19-aastane lõpetab gümnaasiumi ja asub õppima ülikooli. 17-aastane käib gümnaasiumis ja 9-aastane õpib põhikoolis. Soostusin elama abikaasa majas mis on pooleliolev ja temale kingitud kinkelepinguga. Siiani maksab ta majaga seotud kulutused. Kas mul on edaspidi õigus nõuda ka lastele elatisraha?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lastest lahus elav vanem võib täita oma ülalpidamiskohustust nii elatise maksmise teel kui ka vahetult kulutusi kandes. Iseenesest võib laste isa täita laste ees lasuvat ülalpidamiskohustust ka laste elamiskulusid kandes, elatise maksmise kohustus oleneb sellest, kui suuri kulutusi laste isa eluasemekulusid kandes teeb ja kui suured on laste ülalpidamiskulud tervikuna. Selleks arvestage kokku laste igakuised ülalpidamiskulud ja laste isa poolt tasutavad eluasemekulud – kui laste isa kanda on vähem kui pool laste ülalpidamiskuludest, on põhjendatud nõuda laste isalt lisaks eluasemekulude kandmisele ka elatist.
Teie poolt kirjeldatud asjaolude alusel on vanemate poolt ülalpidamist saama õigustatud 19-aastane, 17-aastane ja 9-aastane laps.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas võlad kinnisvara haldusfirmale lähevad üle ühistule?30.03.2018
Aastal 2017 mais tegime otsuse korteriühistu loomiseks. Alates juulist 2017 on KÜ juriidiliselt olemas. Enne KÜ loomist haldas maja AS X ja ka peale ühistu loomist otsustasime, et haldajaks jääb sama AS. Mitmel korteriomanikul olid võlad AS X ees enne kui moodustati KÜ. Kas on juriidiliselt õige, et AS X haldamise ajast olevad võlad läksid üle KÜ-le?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Vastav regulatsioon tuleneb korteriomandi-ja korteriühistuseaduse § 66 lg-st 2, mille kohaselt lähevad korteriomanike ühisuse õigused ja kohustused üle korteriühistule. Sama põhimõte oli sätestatud ka kuni 31.12.2017 kehtinud KOS § 8 lg-s 1 primm.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kui pika ajajooksul saab eksabikaasa astuda üles vara jagamiseks?29.03.2018
Tere. Lahutasin alles ja tahaks teada,kui pika ajajooksul saab teine pool astuda üles vara jagamiseks? Kas selleks on 3 kuud?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 155 lõike 1 kohaselt on perekonnaõigusest tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Seega on abikaasal õigus esitada ühisvara jagamise nõue kuni 30 aasta jooksul peale abielu lahutamist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 16-aastaselt eraldi elamiseks peab olema vaid ühe vanema nõusolek või on vaja mõlema oma?29.03.2018
Kas 16-aastaselt eraldi elamiseks peab olema vaid ühe vanema nõusolek või on vaja mõlema oma? Ning kui 16-aastane elab eraldi, siis kas mõlemad vanemad on kohustatud teda üleval pidama? Kas eraldi elades peaks lasteraha minema lapsele?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Alaealise lapse kasvatamise õigus ja ka kohustus on lapse vanematel. Iseenesest ei ole seadusega vastuolus olukord, kus alaealine laps elab vanematest eraldi, kuid seejuures peavad vanemad hoolt kandma selle eest, et lapsele oleks tagatud kõik võimalused normaalseks kasvamiseks ja arenemiseks. Kui laps soovib elada vanematest eraldi, peavad mõlemad vanemad sellega nõus olema.
Mõlemal vanemal on alaealise lapse suhtes ülalpidamiskohustus. Reeglina on ülalpidamiskohustus võrdne ehk mõlemad vanemad peavad katma lapse ülalpidamiskuludest poole. Riikliku lapsetoetuse saajaks saab olla vaid lapse vanem, mitte alaealine laps ise.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ja mis tingimustel võib üks vanematest oma osa korterist maha müüa?29.03.2018
Vanemad lahutasid ca 10 aastat tagasi, abielu jooksul soetatud vara on siiani jagamata. Hetkel on ühisomandis korter, milles mõlemad ei ela ning pole ka sisse kirjutatud. Kas ja mis tingimustel võib üks vanematest oma osa korterist maha müüa? Kui ühel vanemal on teise vanema poolt antud täisvolitus, kas volitatu võib teise vanema poolt tema osa müügi vältimiseks seada mainitud poolele näiteks hüpoteegi?
Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/
Kui üks ühisomanikest on andnud teisele ühisomanikule notariaalse volikirja, mis mh. võimaldab teha ka volitaja nimel tehinguid kinnisvaraga, siis volitatu võib selle volikirja alusel anda müügilepingule allkirja ka volitaja nimel.
Kui volitaja soovib volikirja tagasi võtta, siis peab ta selle volitatult välja nõudma. Kui välja nõudmine pole võimalik, siis peab ta volikirja tagasivõtmisest teavitama notarit, kelle juures see allkirjastati, notarite koda (kes omakorda teavitab kõiki notaribüroosid) ja avaldama teate avalikkusele (nt. Ametlikes Teadaannetes).
Ühisomandi osale hüpoteeki seada pole võimalik. Hüpoteek on võimalik seada korterile tervikuna.
Küsimus: Kas tööandja saab nõuda, et ma teeks kiiremini tööd ja kui ei, siis räägib vallandamise juttu?29.03.2018
tere
töötan ühes puidufirmas elementide valmistajana 13a ja siiani pole ühtegi häda olnud. Meil on kaheksast viieni tööpäev ja tunnipalk ja äkki hakkasid võrdlema teistega, et meie teeme vähem ruutmeetreid kui teised. Tunnipalgad on meil kõigil erinevad, meil muidugi kõige madalam ja siis võrreldi meid teistega, kellel tunnipalk kõrgem, et nemad teevad rohkem ruutmeetreid ja nendest teistest teevad järgmised teised veel kiiremini ja sellepärast ongi tunnipalk erinev ja kas neil on õigus nõuda meilt sealjuures midagi vastupakkumata, et me peaks kiiremini tegema mida saab tööandja teha või nõuda kas saab selle eest meid vallandada või palka alandada. tänud
töötan ühes puidufirmas elementide valmistajana 13a ja siiani pole ühtegi häda olnud. Meil on kaheksast viieni tööpäev ja tunnipalk ja äkki hakkasid võrdlema teistega, et meie teeme vähem ruutmeetreid kui teised. Tunnipalgad on meil kõigil erinevad, meil muidugi kõige madalam ja siis võrreldi meid teistega, kellel tunnipalk kõrgem, et nemad teevad rohkem ruutmeetreid ja nendest teistest teevad järgmised teised veel kiiremini ja sellepärast ongi tunnipalk erinev ja kas neil on õigus nõuda meilt sealjuures midagi vastupakkumata, et me peaks kiiremini tegema mida saab tööandja teha või nõuda kas saab selle eest meid vallandada või palka alandada. tänud
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Ettevõttel on õigus kehtestada asutusesisesed kvaliteedistandardid, millest töötajad oma töös lähtuma peaksid. Loomulikult ei saa kvaliteedistandardid olla töötajate jaoks ebarealistlikult täidetavad.
See tähendab seda, et tööandja võib ette näha selle, kuidas ja kui kiiresti ta soovib, et toodet või teenust tehakse, kuid tingimused, mida töötajad täitma peavad ei tohi olla töötajaid kahjustavad ja ebarealistlikult täidetavad. Oluline on mõista, et töötajat, kes mingil põhjusel tööandja poolt ettenähtud tingimusi täita ei saa, rahaliselt karistada (n-ö trahvida) ega tema töötasu alandada sellest tulenevalt ei saa. Töötasu saab alandada juhul, kui töötaja praaki teeb. Kahju saab aga nõuda olukorras, kus töötaja tekitab tööandjale reaalset kahju.
Mis puudutab töösuhte ülesütlemist, siis see võib teatud tingimustel võimalik olla. Kõik oleneb aga sellest, kui realistlikud ja mõistlikud on tööandja nõudmised töötajate töö ja töö tegemise kiiruse osas.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas kiivri kandmine UTV-ga sõitmisel on lisaks mõistlikusele ka kohustuslik?28.03.2018
Tere,
UTV on registreeritud T1b väiketraktorina, uksed ees, turvapuur ja katus küljes ning turvavööd samuti olemas. Kas kiivri kandmine on lisaks mõistlikusele ka kohustuslik?
Tänud!
UTV on registreeritud T1b väiketraktorina, uksed ees, turvapuur ja katus küljes ning turvavööd samuti olemas. Kas kiivri kandmine on lisaks mõistlikusele ka kohustuslik?
Tänud!
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas ühisvara jagamisel saadud hüvitist ja viivised peab deklareerima ja tulumaksu sellelt maksma?28.03.2018
Tere.
Sain hüvituse 20.12.2017, notariaalne lepe ühisvara (poolte ühine kodu) jagamise osas, sain ka viivised kuna hüvituse maksmine venis mitu aastat. Kas hüvitust ja viivised peab deklareerima ja tulumaksu sellelt maksma?
Kõike head soovides,
Sain hüvituse 20.12.2017, notariaalne lepe ühisvara (poolte ühine kodu) jagamise osas, sain ka viivised kuna hüvituse maksmine venis mitu aastat. Kas hüvitust ja viivised peab deklareerima ja tulumaksu sellelt maksma?
Kõike head soovides,
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Millisel juhul, millal, kus ja miks peab inimene esitama oma sünnitunnistuse?28.03.2018
Tere,
Millisel juhul, millal, kus ja miks peab inimene esitama oma sünnitunnistuse? Niisamuti ka, millisel juhul on kolmandal isikul õigus vaadata rahvastikuregistrist isiku sünnitunnistust elektroonilisel kujul?
Näiteks, kas pärimisel võib (saab) notaribüroo/notar vaadata pärija sünnitunnistust? Näiteks välismaal abielludes? (Aga eestis?)
Olen tänulik, kui oskate loetleda kohti, kus küsitakse sünnitunnistust või pääsetakse ligi selle elektroonilisele versioonile.
Aitäh!
Millisel juhul, millal, kus ja miks peab inimene esitama oma sünnitunnistuse? Niisamuti ka, millisel juhul on kolmandal isikul õigus vaadata rahvastikuregistrist isiku sünnitunnistust elektroonilisel kujul?
Näiteks, kas pärimisel võib (saab) notaribüroo/notar vaadata pärija sünnitunnistust? Näiteks välismaal abielludes? (Aga eestis?)
Olen tänulik, kui oskate loetleda kohti, kus küsitakse sünnitunnistust või pääsetakse ligi selle elektroonilisele versioonile.
Aitäh!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Sünnitunnistustuse alusel tehakse kindlaks isiku põlvnemine, seega on selle esitamine (või ligipääs sünnitunnistusel olevatele andmetele) vajalik olukorras, kus tuleb tuvastada isiku põlvnemine. Vajadus põlvnemise tuvastamiseks esineb näiteks notari poolt läbiviidavas pärimismenetluses või ka näiteks olukorras, kus isikule määratakse mõni riiklik toetus, mis on seotud põlvnemisega. Sellest tulenevalt võib sünniandmetele ligi pääseda nii notar kui ka vastav ametiasutus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand