Õigus

Tere!
Küsimus seoses kaasomandiga. Nimelt olen lähisugulasele peagi maja ostuks laenukäendaja oma korteriga, kuid ta soovib mind märkida hiljem ka oma maja kaasomanikuks. Kas mul peab kaasomanikuks hakkamisel olema ka sissetulek või kaasomanikuks hakkamine ei eelda, et isik saab kindlat sissetulekut? Ise olen üliõpilane, seega tööl kooli kõrvalt hetkel ei käi. Üritasin ise otsida, kuid sellega seonduvalt ühtegi seadust ei leia, mis eeldaks kaasomanikuks hakkamisel sissetulekut.
Tänan nõustamise eest!

Tekkisid mõningad küsimused osaühingu ühendamisel füüsilise isiku varaga.
Ehk siis kas asi peaks toimima nii:
1. Esimeseks ajaks tuleb teha teadaanne portaalis Ametlikud Teadaanded?
2. Kuu peale teadaande esitamist esitan äriregistrisse (ettevõtjaportaalis) likvideerimiskande, ning lisan sinna maksu-ja tolliameti tõendi, et füüsilisel isikul puuduvad võlad, juhatuse (ainuosaniku) tagasikutsumise otsuse ning see on kõik? Või peaks lisama ka majandusaasta aruande, bilanssi või midagi muud?
3. Lõpetamise otsus tekstina:
"Osaühingu ainuosanik võttis vastu otsuse ühendada osaühing füüsilise isiku (ainuosaniku) varaga." on õige, või peaks lisama veel midagi?
4. Peale äriregistrisse kande esitamist on õigus osaühingu pangakontol olev raha enda kontole saata ning sellega on asi lõppenud? Või tuleb ühinemiseks veel midagi teha?

Lisaks:
Osaühingul on tasumata veel ainuosanikule asutamiskulud 190€ (seega ainuke nõue). Tuleks selles osas üldse midagi teha? Või tasungi kogu summa lihtsalt hiljem enda pangakontole?

Tänades.

Kuidas jätkub osaühingu igapäevane juhtimine, kui ainuke juhatuse liige sureb? Äriregistris on omanikuks surnud juhatuse liikme abikaasa. Osaühing on asutatud abielu jooksul. Pärijaid lisaks abikaasale veel 3. Tehinguid on vaja teha kohe, et vältida osaühingule tekkivaid finantskohustusi.

Tere!
Lugesin ühte artiklit lehest, kus väidetakse ühte ja samas teine väide lükkaks nagu selle ümber:
Väidetavalt peab tasuma tulumaksu kingituse või pärandina saadud kinnisvara müües, kui see pole inimese alaline elukoht. “Kui inimene elab samal pinnal ise sees, siis maksu ei lisandu,”.
Ja teine väide:
Kuskilt on tekkinud väärarusaam, et enne korteri tulumaksuvabalt müümist peab seal kaks aastat sees elama. Tegelikult ütleb seadus, et kahe aasta jooksul saab müüa tulumaksuvabalt ühe elukoha. Seega võib kahe aasta jooksul müüa kasvõi kümme korterit, kuid vaid ühelt ei pea tasuma tulumaksu,”.
Ehk siis minu küsimus on, et kas olen saanud õigesti aru. Pärin mingi vara. Kirjutan oma nimele, siis ma olen juba omanik (ütleme, et mul on veel üks korter samas linnas, ehk siis mul on nüüd kaks elukohta). Peale seda müün oma ühe elukoha maha. Riigile tulumaksu ei maksa. Või on mingi nüanss veel kuskil sees?

Korteriühistu (6 korteriomandit) ainus juhatuse liige suri ootamatult. Sai kokku kutsutud ühistu üldkoosolek ning koostatud üldkoosoleku protokoll uue juhatuse liikme valimiseks. Kõik ühistu liikmed, sh. ka uueks juhatuse liikmeks valitu olid otsusega nõus ning kinnitasid seda kirjalikult oma allkirjaga.
Kuna kandeavalduse esitamine registrile ettevõtjaportaali kaudu pole enam võimalik (pole ju enam inimest, kellel oleks ühistu nimel vastav ligipääs), edastasime registrile meilitsi vabas vormis avalduse uue juhatuse liikme registrisse kandmiseks, riigilõivu tasumist kinnitava maksedokumendi ning lisasime ühistu üldkoosoleku protokolli, mille digiallkirjastas omakorda uus juhatuse liige. Üldkoosoleku protokolli originaaldokument sai registrile saadetud ka posti teel.
Registrilt tuli vastus, et meilitsi edastatud üldkoosoleku protokoll juhatuse liikme valimise kohta on küll nendeni jõudnud, kuid (tsiteerin) "seaduses ettenähtud kandemuutmise avaldust esitatud ei ole". Põhjenduseks on lisatud, et (tsiteerin) "Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 593 lõike 1 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 79 lõike 1 kohaselt tehakse registri kanne juhatuse avalduse alusel. Registripidajale esitatav avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud (MTÜS § 79 lg 2) või elektroonilise esitamise korral Registrite ja Infosüsteemide Keskuse veebilehe https://ettevotjaportaal.rik.ee/ kaudu digitaalallkirjastatud (kohtule dokumentide esitamise kord¹ § 10 lg 1 p 1 ja MTÜS § 79 lg 3¹)".

Kas tõesti ei ole antud olukorras, kus ühistu senine ainuke juhatuse liige siit ilmast lahkus, muud võimalust, kui et tuleb pöörduda notari poole, leida sobiv aeg ning tasuda veel omakorda ka notaritoimingutega seotud kulud?

Tere!
Olen 12-korterilise maja väikseima korteri (40,9 ruutmeetrit ja osakaal 5,98%) omanik. Elamu krunt on 7723 ruutmeetrit, millest muu/ muru 2407 ruutmeetrit. Korteriühistu koosolekul 19.09.2017 surutakse põhikirja: 4.2.6.8 Koristus- väliskoristus- niitmine vastavalt korterite arvule, lumekoristus vastavalt elanike arvule, sisekoristus vastavalt korterite arvule. Majas on kolm neljatoalist korterit (osakaal kokku 31,70%, kes niidavad 3 korda tsüklis; 4 kolmetoalist korterit (osakaal 33,90%), kes niidavad 4 korda ja 5 kahetoalist korterit, (osakaal 34,40%), kes niidavad 5 korda (nende hulgas ka mina osakaaluga 5,98% ja niidan 1 kord).
2.Läheme uuele kaugküttele. Elamu küttesüsteemis on projektijärgselt monteeritud 12 korteris radiaatorid 390 ribist, millede arv oli tänavu kevadeks süsteemitult kasvanud 552. Kütte arved hakkavad tulema ikka ruutmeetripõhiselt, sest süsteem olevat tasakaalus ja ribide lisamine ei muuda midagi. Minu eriarvamust ei peetud asutamiskoosoleku protokolli lisamise vääriliseks. Piirduti subjektiivse kommentaariga.
3.Asutamiskoosolek toimus 13.07.2017, sellest osavõttu sain oma allkirjaga kinnitada 26.09.2017.
Mind koheldakse ilmselt ülekohtuselt ja ma olen nõutu.
Tänan

Tere. Elan ühistus, mis koosneb kahest erinevast majast. Aia 9/1 ja Aia 9/2. Esimeses majas on 10 omanikku, teises väiksemas on üks omanik (omab kõiki kolme korterit). Plaanis on renoveerida hooneid. Tellitud on kaks projekti, kummalegi hoonele eraldi. Ühistu plaanib võtta laenu. Küsimus: kas ühistul tuleb/võib võtta kaks eraldi laenu? Kas hinnapakkumised võib võtta kummalegi hoonele eraldi (kaks pakkumist üheaegselt)? Kui võetakse üks laen, kas laenu tagastatakse vastavalt ruutmeetritele või tagastavad 1. maja elanikud selle maja osa kulutused ja 2.maja elanikud teise maja osa? Tänan

2012.a pärisime koos emaga maatulundusmaa 6.34ha ja korteri, kus elab mu ema alaliselt sees. Soovime müüa nii maa kui ka korteri. Mõlemal juhul oleme kinnisturegistris mõlemad omanikud. Kuidas oleks kõige mõistlikum käituda, et tulumaksu võimalikult vähe tasuma peaksime? Kas maatulundusmaad müües tuleb tingimata tulumaksu tasuda või võib olla erisusi? Kas korterit müües oleks mõistlik mul enda osa emale kinkida, misjärel saaks ta seda alalise elukohana maksuvabalt müüa?

Äriühingul on kaks osanikku osalustega 51% ja 49%. Samuti on mõlemad osanikud ka juhatuse liikmed. Seni on äriühingu juhtimisega tegelenud juhatuse liige, kellel osanikuna osalust 49%. Teine osanik (51%) ja juhatuse liige ei ole äriühingu juhtimises osalenud ega ka huvi üles näidanud, vaid asutas omale teise sama tegevusalaga äriühingu, ilma teise osaniku nõusolekuta. Siinkohal peaks ilmselt lähtuma ÄS §-st 185. Samuti ei anna juhatuse liige (osanik 51%) nõusolekut uue seadme ostuks. Uue seadme ost on hädavajalik, sest on vana ja ohtlik klientidele. Nüüd on osanik, kellel 51%, otsustanud tagasi kutsuda juhatuse liikme, kes äriühingu asutamisest alates on korraldanud äriühingu juhtimist ja kellel osanikuna 49%. Kuidas peaks sellises olukorras toimima osanik, kellel osalust 49%? Tunne on abitu, sest teine pool naudib oma häälteenamust. Põhikiri on asutamisel võetud äriregistri lehelt, mis on väga nn pinnapealne.

Tere.
Kui müüa kinnistu, hooned (alaline elukoht), 20 ha maad ja 5 ha metsa, mis on tagastatud võõrandatud vara. Tagastati isikule, kelle ema ja tädi loobusid tagastamisest ühe õe poja kasuks. Küsimus, kas see poeg loetakse õigusjärgseks subjektiks, kellele laieneb maa ja metsa müügil võõrandatud vara müügil maksuvabastus? Hooned päritud enne abielu, maa tagastatud abielu ajal, kas seega on kogu kinnistu mehe lahusvara?