Õigus

Tere. Meie 12 korteriga majas jookseb katus läbi. On remonditud, kuid tulemusteta. 3.korruse korteritesse valgub vesi ja nad nõuavad uue katuse ehitamist, sest ei soovi järjepanu teha korteris remonte. Pealegi laieneb veekahjustuse osa ja on tekkinud hallitus. Ekspertiisidega on kindlaks tehtud, et katus on valesti ehitatud ja remonditööd lõplikku, head tulemust ei annagi.
Riiklikult tunnustatud ekspert kirjeldas oma auditis põhjalikult katuse puudusi.
Juhatus on arvamusel, et sellisel juhul on uue katuse ehitamine avariiolukorra likvideerimine ehk siis kaasomandi säilitamiseks vajalik toiming. Üldkoosolekul oli ka uue katuse ehitamine arutusel, poolt 6, vastu 4, erapooletuid 2 korteriomanikku.
Nüüd küsimus: kas juhatus võib alustada uue katuse ehitamise asjaajamisega (projekti tellimine, hangetega seotud toimingud, ehitamine jne)?

Kas 5-liikmeline KÜ juhatus peab valima esimehe või piisab kõigi juhatuse liikme staatusest?

Tere, sain Rootsis kiiruse ületamise eest politseilt trahvi 240 eurot, öeldi et 30 päeva on aega ära maksta. Küsimus, kas nad hakkavad mind tüütama sellega või kas on väga hull kui jääb maksmata, summa on päris suur, lugesin artiklit, et nende trahvide maksmine on suht vabatahtlik?

Firmas on osalus jagunenud 50/50. Senine partnerlus ei toimi ja ostja minu osale on olemas. Samas soovib teine pool lisaks endale 1%, mis tähendaks, et senine ostuhuviline ei ole 49%-lisest osast huvitatud. Kas ostueesõigus tähendab, et partner saab müügitehingu rikkuda soovides 50%-st vaid 1%? või tähendaks see siiski kogu osa ostmist?
Lisaks: firmal on võlg eraisikule (st osanikule, kes müüa soovib). Kas seda võlga on võimalik oma osa võõrandamisel ka uuele osanikule üle anda? Kas see läheks ühe ja sama müügilepingu lisasse või on hoopis eraldi notariaalne protsess?

Olen lahutatud suhtest ja kahe lapse isa. Maksan iga kuu elatist 500 eurot. Lapsed juba 7- ja 9-aastased. Kas makstavast elatisest mingi osa on mõeldud ka harjumuspäraste lapse ja nende isa ühisteks tegevusteks? Oleme harjunud ujumas käima, kinos, söömas väljas, aga paraku lapse ema enam seda ei soosi. Viimasel ajal liiga tihti kuulen, et lapsed ei saa sünnipäevadel käia ja taskuraha ei ole. Ujumisest rääkimata.
Kas juriidiliselt oleks võimalik ka 500 st 50 eurot kanda laste kontole, et õpetada neid rahaga ümber käima, koguma, väärtustama seda.
Tänulik!

Tere! Ma ei tea kas see on õige koht küsida, mul selline mure. Olen oma sügava vaimupuudega tütre eestkostja. Ta sai nüüd lapse. Kes on isa, ma ei tea. Kas pean seda kindlalt uurima hakkama, sest tegu on ju tehtud nüüd ei usalda enam kedagi. Kui ei anna ametlikku käiku, kas siis võin kaotada oma lapse suhtes eestkoste ja jääda nii lapsest kui ka lapselapsest ilma?

Tere.
Meil on kolme korteriga maja.
1. Kevadel on plaan vahetada majal katus. Hinnapakkumised on laiali saadetud, on olnud ka koosolek selle kohta. Kahjuks üks omanikest ei võtnud teisi pakkumisi arutusele ja nõuab enda pakkumist. Omanik ei suuda saata korralikku hinnapakkumist, hind on muutunud juba teist korda ja ta ei avalda ettevõtte kontaktandmeid. Mida selles olukorras teha, mis seadustele viidata? Katus on vaja vahetada, kuna on juba väga halvas seisus. Kas mingigi võimalus on, et kui see omanik ei olegi nõus mitte ühegi pakkumisega, et me vahetame ainult enda korteri osa katusest ära?
2. See sama omanik soovib laieneda pööningule. Pikemat aega nõuab meilt kirjalikku nõusolekut, aga ta ei ole teinud eelprojekti, algseid jooniseid ega mitte midagi, et me üldse saaksime näha, mis on tal plaanis sinna ehitada. Tema ütleb, et ilma nõusolekuta ta ei saa tellida projekti ja ilma nõusolekuta ei saa pööningut jagada. Minu teada tuleks teha enne eelprojekt, kasvõi joonised teiste elanike jaoks ja pööning ära jagada ja siis alles nõusolekut küsida. Ta soovib ka veel katust tõsta. Riski kulud on loomulik sellistel asjadel? Palun nõu, mis on esimesed sammud sellises olukorras, millised seadused seda viitavad. Mis kohustused ja nõuded on pööningule laienemisel?

Ette tänades

Kas korteriühistu juhatusel on õigus remondiplaani koostamiseks tellida hoone tehnilist ekspertiisi? Ekspertiis oleks remondiplaani koostamisel kinnituseks, millised kaasomandi osad on vaja esmajärjekorras remondiplaani lülitada.

Tere!
Kirjutan sest ei oska kuidagi edasi minna, ehk ei peagi aga asi tundub olevat seisma jäänud. Aasta alguses esitasin maksekäsu kiirmenetluse lastele elatise väljamõistmiseks (2 last 12a ja 7a) isalt, kes täna tegutseb Soomes. Elukoha sain juhuslikult teada, küll aga info tegelikust sissekirjutusest puudub. Tean et viibib/töötab Soomes.
Samuti saan hetkel riiklikku kohtumenetluse-aegset elatisabi (2x100eur). Dokumente jälgin E-toimikust - viimaseks näen kättetoimetamise teadet 28.02 - Soomes. Kas sellest alates hakkas jooksma vaide esitamise aeg? Kas edasised tegevused lähevad automaatselt või pean esitama uue avalduse (näit. hagimenetluse alustamiseks)? Mis juhul võetakse vastu tagaselja otsus, et isa oma laste ülalpidamiskohustust ikka täidaks?

Tänades

Tere!
Mul on sõlmitud tööleping tööandjaga, kes on registreeritud nii Norras kui ka Eestis. Lepingusse on märgitud firma Norra aadress ja Norra registrikood. Teenuse osutamise asukohaks on samuti märgitud Norra.
Palgalehelt on näha, et firma maksab mulle koduigatsustasu ning söögiraha, kuid tööandja väidab, et ma ei viibi komandeeringus ning nõuab minult lennupiletite hüvitamist Eestist Norra ja tagasi. Alaline elukoht on mul siiski Eesti, kuid Norras võimaldab mulle majutuse Norra-poolne firma, kellele mind tööjõuna renditakse.
Minu küsimus - kas tööandjal on õigus nõuda minult lennupiletite eest raha? Lepingus pole lennupiletite ostmise kohta sõnakestki.

Tänan vastuse eest juba ette!