Õigus

Tere!

Kokkulepe elatise maksmiseks võib olla nii notariaalne kui ka lihtkirjalik, sobib ka suuline kokkulepe, kuid arvestada tuleb sellega, et kui üks pooltest sellega enam ei nõustu, on tal õigus nõuda kokkuleppe muutmist. Ehk kui vanemad lepivad praegu kokku, et elatise tasumine toimub miinimummäärast väiksemas ulatuses, võib elatis saav vanem mingil hetkel siiski nõuda elatise tasumist vastavalt seadusega sätestatud miinimummäärale. Kui pooled kokkuleppele ei saa ja vanem pöördub kohtusse ning kohus leiab, et elatise tasumine peab toimuma miinimummääras, on võimalik seda nõuda ka tagasiulatuvalt kuni 1 aasta enne elatishagi esitamist.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere, korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-st 4, mis sätestab kaasomandi eseme ulatuse, tuleks Teie kortermaja puhul eeldada, et 24 korteri rõdule klaaside paigaldamine ei ole
korteriomanike ühistes huvides.

Eeltoodu ei tähenda siiski automaatselt seda, et korteriomanike üldkoosoleku vastupidine otsus ei ole kehtiv. Otsuse kehtetuks tunnistamiseks tuleks pöörduda otsuse vastuvõtmisest 60 päeva jooksul kohtusse ning paluda kohtul otsus tühistada. Otsuse tühistamise põhiargumendi olete oma küsimuses välja toonud.

Korteriühistu organi otsuse kehtetust ja vaidlustamise korda reguleerib KrtS § 29.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, korteriomanik tohib korterit kasutada vastavalt selle sihtotstarvele ning viisil, mis ei ole vastuolus seadusega või kolmanda isiku õigustatud huviga (KrtS § 30 lg 1).
Korteriomanik on kohustatud hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (KrtS § 31 lg 1 p1).
Seega, kui korteriomanike kokkuleppega ei ole korteri kasutamise sihtotstarveks määratud spordisaal, siis on korteris korvpalli mängimise näol tegu õigusvastase tegevusega. Kui õigusrikkuja ise oma tegevust ei lõpeta, siis tuleks alustada korteriühistu juhatuse ja/või korteriomanike üldkoosoleku informeerimisest.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere!

Töölepingu seadus (TLS) ei sätesta, et lähetuskohta sõidu ja sealt tuleku aega tuleb käsitleda töötaja tööajana. Tööandja saadab küll töötaja lähetusse, kuid sõidu ajal ei täida töötaja reeglina oma tööülesandeid, seega ei ole lähetuskohta sõit käsitletav tööajana. Teatud juhtudel näiteks autojuhil, kellele on tööandja poolt antud korraldus viia töötajad lähetuskohta ja tuua tagasi, võib sõiduaja lugeda ka tööajaks.

Seega on mõistlik enne lähetusse minekut tööandjal ja töötajal kokku leppida, kuidas toimub lähetusse sõitmise ja lähetusest tuleku aja tasustamine. TLS jätab lähetuses viibitud tööaja arvestuse ning lähetusse sõitmise ja lähetusest tuleku tasustamise poolte kokkuleppe lahendada, seadus selleks täiendavaid reegleid ette ei näe.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere, lepinguute sõlmimine ja lõpetamine on juhatuse pädevuses, kui üldkoosolek ei ole teisiti otsustanud.
Haldusfirma kohustused ja vastutus sätestatakse lepinguga. Haldusfirmaga sõlmitud lepingule võlaõigusseaduses sätestatud käsunduslepingu regulatsioonile. Selle kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Kui haldaja seda kohustust ei täida, siis saab temalt nõuda tekitatud kahju hüvitamist või heastamist.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere!

Kohtupraktikas on levinud seisukoht, et vanem on kohustatud hankima vajalikud vahendid nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks. Erandiks võib siinkohal olla olukord, kus vanema tervislik seisund ei võimalda tal piisavat sissetulekut teenida. Seadus võimaldab kohtul vähendada elatisraha alla kehtiva miinimummäära ja Teie puhul on kohus seda võimalust iseenesest ka rakendanud.

Kui Teie majanduslik seisund on kehv, võib riik anda teatud eeldustel Teile tasuta õigusabi. Sellisel juhul määratakse Teile esindaja, kes saab Teid aidata kohtupaberite vormistamisel ja ka kohtus esindamisel. Riigi õigusabi taotlemiseks tuleb esitada kohtule vastav taotlus, rohkem infot leiate selle kohta www.riigioigusabi.ee

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui maja kuulub Teile, on Teil õigus otsustada, kes Teile kuuluval elamispinnal viibib. Kui Te endist abikaasat sinna ei soovi, on Teil õigus nõuda tema lahkumist, talle uue elamispinna hankimise kohustust Teil kindlasti ei ole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Ajal, mil töötaja ei ole kohustatud täitma tööülesandeid, kuid on kohustatud olema valmis tööandja korralduse alusel tööülesandeid täitma asuma, on tegemist valveajaga (töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 48 lg 1). Valveaja rakendamisel on oluline järgida kohustuslikku puhkeaja regulatsiooni. TLS § 48 lg 2 kohaselt tuleb töötajale tagada igapäevane ja iganädalane puhkeaeg ka valveaja rakendamise korral.

TLS § 51 lg 1 kohaselt peab töötajale 24-tunnise ajavahemiku jooksul jääma vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega. TLS § 52 lg 1 ja 2 kohaselt peab töötajale seitsmepäevase ajavahemiku jooksul jääma vähemalt 48 tundi järjestikust puhkeaega või 36 tundi järjestikust puhkeaega kui tegemist on summeeritud tööaja arvestusega.

Toome selgitava näite. Töötaja tööaeg on 8 tundi, millele järgneb valveaeg. Arvestades TLS § 48 lg 2 piirangut, saab valveaeg antud juhul olla maksimaalselt 5 tundi pikk, millele peab järgnema vähemalt 11-tunnine järjestikune vaba aeg. See tähendab, et tööaeg + valveaeg kokku ei tohi minna vastuollu töö- ja puhkeaja regulatsiooniga.

Seega valveaeg ei saa olla üldsõnaline kokkulepe, et töötaja on pärast tööd igal ajal tööandjale kättesaadav, sest sellisel juhul pole tagatud kohustuslik puhkeaeg. Kokkuleppest peab selguma, mis kellast kellani on tegemist valveajaga. Kui tööandja igapäevast ja iganädalast puhkeaega rikub, on töötajal võimalus töö tegemisest keelduda, kui 13 tundi töö tegemist (sh valveaeg) on täidetud. Seejärel peab töötaja saama puhata järjest vähemalt 11 tundi ning alles siis jätkata töö tegemist.

Valveaega tuleb eristada tööajast. Kuna valveajal ei saa töötaja täiel määral puhkamisele keskenduda ning peab olema vajadusel valmis kohe tööülesandeid täitma, on õigustatud valveaja eest tasu maksmine 1/10 ulatuses kokkulepitud töötasust (TLS § 48 lg 1). On lubatud kokku leppida ka suuremas valveaja tasus.

Kui töötaja peab valveaja katkestama ja asuma täitma tööülesandeid, siis tööülesannete täitmise eest tuleb maksta kokkulepitud töötasu (TLS § 48 lg 3). Näiteks kui töötaja valveaeg on planeeritud kestma 5 tundi, kuid see katkestatakse ja töötaja peab asuma täitma tööülesandeid 2 tunni ulatuses, siis saab ta valveajatasu 3 tunni eest ja töötasu 2 tunni eest.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Volituste arv ühe isiku lõikes ei ole seaduses piiratud. Soovi korral võib isikute ringi piirata põhikirja või korteriomanike omavahelise kokkuleppega (viimane eeldab 100%-list nõusolekut). KrtS § 22 lg 1 sätestab, et korteriomanike üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle. Korteriühistu põhikirjaga võib ette näha, et igal korteriomanikul on üks hääl sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust või et häälte arvu määrab korteriomandi kaasomandi osa suurus.

Kui liige teatab, et ta soovib asjaajamist ja kogu infot e-kirja teel, siis tuleb kogu nõutav teave edastada e-kirja teel. Kui teavitust tehtud ei ole, siis hea usu, läbinähtavuse ja teabe saamise õiguse põhimõtetest lähtuvalt viisakas vormis saadetud palvele võiks KÜ juhatus vastata.
KrtS 45 lg 3 alusel, võib korteriomanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee

Kuni 1200 eurot kuus tulu saades, on maksuvaba tulu kuus 500 eurot.

Eeldan, et 475 eurot on Teie bruto töötasu. Kui jah, siis täiendav 1500 eurot Teie maksuvaba summat ei muuda. Teie tulu on aasta lõikes kokku 7200 eurot, st keskmine tulu ühes kuus 600 eurot, mis jääb alla 1200 euro.

Kirjutage mulle otse, saan Teile saata abitabeli tulude ja maksuvaba osa arvestamisel.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee