Õigus
Küsimus: Kas Tööinspektsioon midagi ette võtab, et kohustada riigiasutusi vahetama välja erialase hariduseta töötajaid?07.03.2018
Tere,
Olen märganud, et paljudes kohtades (eriti KOV-ides) on ametis/töötavad mingi keskharidusega või ilma erihariduseta inimesed, kuigi tööturul registreeritud töötuna haritud inimesed. Kas teie asutus midagi ette võtab, et kohustada ettevõtteid, riigiasutusi vahetama välja neid töötajaid kellel puudub vastava eriala/valdkonna haridus?
Näiteks ehituslubasid väljastab siseakadeemia lõpetanu või elektrikuna töötab IT spetsialist jne...!
Tänud
Olen märganud, et paljudes kohtades (eriti KOV-ides) on ametis/töötavad mingi keskharidusega või ilma erihariduseta inimesed, kuigi tööturul registreeritud töötuna haritud inimesed. Kas teie asutus midagi ette võtab, et kohustada ettevõtteid, riigiasutusi vahetama välja neid töötajaid kellel puudub vastava eriala/valdkonna haridus?
Näiteks ehituslubasid väljastab siseakadeemia lõpetanu või elektrikuna töötab IT spetsialist jne...!
Tänud
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tööinspektsiooni põhiülesanneteks on töökeskkonnapoliitika elluviimine, riiklik järelevalve töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid sätestavate õigusaktide nõuete töökeskkonnas täitmise üle, üldsuse, töötajate ja tööandjate teavitamine töökeskkonna ohtudest ning töövaidluste lahendamine kohtueelses töövaidlusorganis.
Tööinspektsioon ei vii läbi järelevalvet kohaliku omavalitsuse töötajate, ametnike jm teenistujate haridusnõuete üle.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas ühistu peab kompenseerima elektriradika kasutamise kulu, kui ei tegele sellega, et radiaatorid kütaks korterit?06.03.2018
Tere!
Probleem on korteris olevates radikates. Korteris on neli tuba ja üks nendest on talvisel perioodil kasutuskõlbmatu, radikas on täiesti külm ja temperatuur toas on 10-15 kraadi vastavalt sellele, kui palju on väljas külma. Magamistoa radikas oli pooleldi soe, aga nüüd kuskil 5 päeva tagasi kadus soojus ära ja ka radikas külm, köögi radikas on ka pooleldi soe ja elutoas on 2 radikat millest üks on leige ja teine jahe. Probleemiga olen suuliselt pöördunud mitu korda ühistu poole, midagi ette pole võetud. Iga aastaga läheb asi hullemaks. Mida teha? Leian, et pole normaalne maksta täiskütte arvet kui mul puudub korteris soojus ja radikad on pea kõik jahedad. Praeguste -20 kraadiste ilmadega on võimatu olla korteris ilma elektriradikat kütmata, mis tekitab omakorda lisakulusid.
Kas ühistu peab kompenseerima küttearve, kui ta ei tegele vastava probleemiga, et radikad töökorda saada või muud taolist?
Probleem on korteris olevates radikates. Korteris on neli tuba ja üks nendest on talvisel perioodil kasutuskõlbmatu, radikas on täiesti külm ja temperatuur toas on 10-15 kraadi vastavalt sellele, kui palju on väljas külma. Magamistoa radikas oli pooleldi soe, aga nüüd kuskil 5 päeva tagasi kadus soojus ära ja ka radikas külm, köögi radikas on ka pooleldi soe ja elutoas on 2 radikat millest üks on leige ja teine jahe. Probleemiga olen suuliselt pöördunud mitu korda ühistu poole, midagi ette pole võetud. Iga aastaga läheb asi hullemaks. Mida teha? Leian, et pole normaalne maksta täiskütte arvet kui mul puudub korteris soojus ja radikad on pea kõik jahedad. Praeguste -20 kraadiste ilmadega on võimatu olla korteris ilma elektriradikat kütmata, mis tekitab omakorda lisakulusid.
Kas ühistu peab kompenseerima küttearve, kui ta ei tegele vastava probleemiga, et radikad töökorda saada või muud taolist?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Juhul, kui korteriomanike üldkoosolek keeldub küttesüsteemi kordategemisest, siis annab KrtS § 37 lg 1 korteriomanikule õiguse teha ise vajalikud toimingud ning nõuda tehtud kulutuste hüvitamist korteriühistult. Juhul, kui ka selline lahendus ei ole tehniliselt võimalik, siis võimaldab viimatinimetatud paragrahv põhimõtteliselt ka elektriradiaatoriga juurdekütmisele kulutatud summa korteriühistult sisse nõuda.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Täiendav maksuvaba tulu laste pealt06.03.2018
Tere,
tulumaksuseaduse järgi on ühel vanemal õigus täiendavale maksuvabale tulule alates teisest lapsest. Kui eksnaisel on kaks last, kellest üks on minu laps ning mul on uuest kooselust ka laps. Ehk kokku on nii eksnaisel kui minul kaks last. Kuna eksnaine aga tahab iga aasta ise meie ühise lapse tuludeklaratsioonis deklareerida, et tulumaksu vabastust saada, siis mina enda teise lapse pealt seda kasutada ei saa. Kas on mõtet minna kohtusse, et paluda kohtul määrata selline kord, et üle aasta saaks me eksnaisega seda korda mööda kasutada? Olen arvamusel, et selline lahendus oleks nii minu kui ka minu teise lapse suhtes õiglane. Kas selliseid kohtuprotsesse on olnud ja positiivse tulemusega tulnud? Millisesse kohtusse peaks sellise avaldusega pöörduma?
Ette tänades!
tulumaksuseaduse järgi on ühel vanemal õigus täiendavale maksuvabale tulule alates teisest lapsest. Kui eksnaisel on kaks last, kellest üks on minu laps ning mul on uuest kooselust ka laps. Ehk kokku on nii eksnaisel kui minul kaks last. Kuna eksnaine aga tahab iga aasta ise meie ühise lapse tuludeklaratsioonis deklareerida, et tulumaksu vabastust saada, siis mina enda teise lapse pealt seda kasutada ei saa. Kas on mõtet minna kohtusse, et paluda kohtul määrata selline kord, et üle aasta saaks me eksnaisega seda korda mööda kasutada? Olen arvamusel, et selline lahendus oleks nii minu kui ka minu teise lapse suhtes õiglane. Kas selliseid kohtuprotsesse on olnud ja positiivse tulemusega tulnud? Millisesse kohtusse peaks sellise avaldusega pöörduma?
Ette tänades!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Täiendava tulumaksuvabastuse saab see vanem, kes on riikliku lapsetoetuse saajaks. Eelduslikult on lapstoetuse saajaks see vanem, kelle juures on lapse alaline elukoht.
Teie poolt kirjeldatud asjaoludel kohtusse pöördumiseks alust ei ole. Kui taotleksite kohtu kaudu ühise hooldusõiguse lõpetamist ja kohus annaks Teile üle hooldusõiguse lapse viibimiskoha osas, annaks see Teile õiguse vormistada lapsetoetus enda nimele, kuid arusaadavalt see ei ole antud juhul asja eesmärk.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui lapse peale kulub kuus alla 300 euro, kas isal on õigus maksta ainult pool talle näidatavatest kviitungitest?06.03.2018
Kui lapse peale kulub kuus alla 300 euro, kas isal on õigus maksta ainult pool talle näidatavatest kviitungitest ja ülejäänud raha 250-st eurost (mis kohustuslik) kanda kinnisele hoiusele, mida laps saab kasutada alates 18 eluaastast või lapsel peab olema alaline ligipääs kontole? Kas sedasi üldse tohib teha kui ma ei ole nõus?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatis peaks ikkagi vastama lapse vajaduste suurusele ja seejuures tuleks ülalpidamiskohustus jagada vanemate vahel üldjuhul võrdsetes osades. Teisisõnu tuleb lapse igakuiste ülalpidamiskulutuste suurus jagada pooleks ja lapsest lahus elaval vanemal maksta oma osa elatisena last kasvatavale vanemale. Last kasvatav vanem paneb oma osa juurde vahetult kulutusi tehes. Näiteks kui lapse igakuised ülalpidamiskulud on suurusjärgus 300 eurot, tuleb mõlemal vanemal kanda ülalpidamiskohustust suuruses 150 eurot – lapsest lahus elav vanem maksab elatist 150 eurot ja last kasvatav vanem panustab vahetult 150 eurot.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan võtta õppepuhkust nii, et nädalavahetused jääksid välja, ehk siis E-R ja siis jälle E-R?06.03.2018
Tere! Õppepuhkust võib võtta ka osade kaupa. Aga kui on soov viibida õppepuhkusel 3 nädalat järjest, kas võin võtta õppepuhkust esmaspäevast reedeni, laupäeva ja pühapäeva jätan välja ja siis jälle esmaspäevast reedeni?
Ja teine küsimus: kui õppepuhkuse sisse jääb riigipüha, kas see makstakse mulle ka välja või arvestatakse õppepuhkuse perioodist välja?
Ja teine küsimus: kui õppepuhkuse sisse jääb riigipüha, kas see makstakse mulle ka välja või arvestatakse õppepuhkuse perioodist välja?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Täpselt nii nagu kirja ise alustate. Õppepuhkust saab võtta osade kaupa, see tähendab, et õppepuhkust saab võtta ka näiteks E-R perioodidena. Õppepuhkust kasutatakse kalendripäevades, st ka nädalavahetustel ja riigipühadel. Seega kui õppepuhkuse päev langeb riigipühale, siis on tegemist õppepuhkusepäevaga ning tööandja peab selle puhkusetasuga hüvitama.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas korteriühistu üldkoosolekut tohib filmida ja kui ei, siis millise seadusega on see tegevus keelatud?05.03.2018
Tere. Kas korteriühistu üldkoosolekut tohib filmida ja kui ei, siis millise seadusega on see tegevus keelatud? Kas tohib kasutada leppetrahvi korteriomanike suhtes?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mida teha, et eksabikaasa koliks minu majast välja?05.03.2018
Tere! Mida peaksin tegema, et eksabikaasa koliks minu majast välja? Lahutamine eelmine aasta augustis, kuid ta keeldub lahkumast. Olen majas teinud remondi oma rahadega, tema poolt panuseid pole. Naudib lihtsalt head elu. Tütar on 25-aastane. Palun andke mulle nõu! See vaimne terror on kohutav. Mul 62a vanust. Tervitades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kõnealune maja on Teie ainuomandis ja endine abikaasa ei ole nõus majast vabatahtlikult lahkuma, on Teil võimalik nõuda seda kohtu kaudu, esitades kohtule vastava hagi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas peaksin toimetama edasi, et lapsele saaks teise mehe perenimi, oma pärisisa nimi?05.03.2018
Elasin koos mees nr1 aga sain lapse mees nr2. Nüüdseks elan koos mees nr2 ja laps on kahe aastane. Mees nr2 soovib lapsele oma perenime anda. Lapse sünnitunnistusele on kantud mees nr1 andmed. Kõik osapooled on nõus. Kuidas peaksin edasi toimetama?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Isaduse vaidlustamiseks tuleb hagiga kohtu poole pöörduda. Kui isadus on edukalt vaidlustatud, on võimalik lapse bioloogilisel isal lapse isadus omaks võtta ja ta kantakse isana lapse sünnitunnistusele.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ja mis summas pean tasuma riigilõivu kui annan kohtusse sisse hagiavalduse lastele elatise väljamõistmiseks?05.03.2018
Vabandan, tean, et vähemalt esimene teema on siit läbi käinud aga ei suutnud momendil leida..
1. Kas ja mis summas pean tasuma riigilõivu kui annan kohtusse sisse hagiavalduse lastele elatise väljamõistmiseks?
2. Kuidas näitab praktika, kui nõustun asja kirjaliku menetlemisega (suure tõenäosusega teeb seda ka teine osapool) ja taotlen miinimumsummat, siis kas on vajalik kaitsja / advokaadi palkamine (kõik vajalik dokumentatsioon kulude tõestamiseks jne on olemas)?
1. Kas ja mis summas pean tasuma riigilõivu kui annan kohtusse sisse hagiavalduse lastele elatise väljamõistmiseks?
2. Kuidas näitab praktika, kui nõustun asja kirjaliku menetlemisega (suure tõenäosusega teeb seda ka teine osapool) ja taotlen miinimumsummat, siis kas on vajalik kaitsja / advokaadi palkamine (kõik vajalik dokumentatsioon kulude tõestamiseks jne on olemas)?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise väljamõistmise hagilt riigilõivu tasuma ei pea.
Teie poolt kirjeldatud olukorras tõenäoliselt esindaja olemasolu kohtumenetluse tulemust ei mõjuta. Muidugi ei saa kohtumenetluse tulemust kunagi ette ennustada ja esindaja annab kindlasti teatava kindlustunde.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas naabril on õigus nõuda, et me oma maal olevat hekki madalamaks pügaks, kuna piirab tema vaadet veekogule?05.03.2018
Tere,
Meie elupuu hekk segab naabri vaadet veekogule. Kas tal on õigus nõuda, et me seda madalamaks pügame? Täpsustan, et tema krundile need laiupidi ei kasva, just kõrgus segab naabrit.
Meie elupuu hekk segab naabri vaadet veekogule. Kas tal on õigus nõuda, et me seda madalamaks pügame? Täpsustan, et tema krundile need laiupidi ei kasva, just kõrgus segab naabrit.
Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/
Ei, ükski seadus naabrile sellist õigust ei anna.