Õigus
Küsimus: Kas nii on õige, et äripinnad maksavad oma mõõtja järgi ja ülejäänud maja korterid siis kõik muu kütte?11.03.2018
Eelmisel aastal paigutasid meie maja esimesel korrusel asuvad 4 äripinna omanikku, kellest üks on ühtlasi KÜ juhatuses, oma kuludega soojasõlme lisaküttemõõtja ning haldur hakkas selle järgi äripinna omanikele väiksemaid arveid tegema. Ülejäänud maja elanikele (64 korterit) tehti edasi mõõtja järgi. Jaanuaris, näiteks, arvestas haldur elanikele kütet ruutmeetri eest 1.68 eurot, kuid 4-le äripinnale 0.44 ruutmeetri eest.
Põhikirjas pole lisamõõtjast juttu, kuid 2015 võttis üldkoosolek napi häältega vastu otsuse teha äridele arvestus lisamõõtja järgi. Mida teha? Küttetariifi vahe on 4-kordne ja seda ühes majas (hruštsovkas). Kes peab trepikodade ja pööningute soojuse maksma? Kes ja kuhu peaks kohtusse pöörduma?
Põhikirjas pole lisamõõtjast juttu, kuid 2015 võttis üldkoosolek napi häältega vastu otsuse teha äridele arvestus lisamõõtja järgi. Mida teha? Küttetariifi vahe on 4-kordne ja seda ühes majas (hruštsovkas). Kes peab trepikodade ja pööningute soojuse maksma? Kes ja kuhu peaks kohtusse pöörduma?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
KrtS § 40 lg 2 kohaselt võib korteriühistu põhikirjaga ette näha seaduses sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve.
Kui põhikirjas ei ole sätestatud soojusenergia kulude jagamise erikorda, siis annab KrtS § 40 lg 3 korteriomanikule õiguse keelduda kulude kandmisest osas, mida korteriühistu talle õigusvastaselt juurde arvestab. Arvestuse alusdokumentide väljanõudmise õiguse annab korteriomanikule KrtS § 45 lg 1.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas arvestatakse nende "hääli", kes ei soovinud koosolekul hääletada?11.03.2018
Kui hääletusel lisaks poolt-, vastu- ja erapooletutele häältele on neid, kes hääletusest osa võtta ei soovi, kuidas siis nende mitte hääletamine hääletuse lõpptulemuses mõjutab? Näiteks on koosolekul 24 omanikku 36-st omanikust, hääletuse tulemus: 2 poolt, 5 vastu, 0 erapooletut ja ülejäänud ei soovinud hääletada.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
üldkoosolekul hääle andmine on korteriomaniku kohustus. Kui korteriomanik ei osale hääletamisel, siis ei saa ta osaleda ka üldkoosolekul.
Seega juhul, kui korteriomanik on üldkoosolekule registreerunud, kuid jätab hääletamata, siis tuleks lugeda ta üldkoosolekult lahkunuks, ning vähendada vastavalt üldkoosolekul osalevate häälte hulka.
Küsimuses toodud näite puhul võtsid otsuse hääletamise ajal üldkoosolekust osa 7 korteri omanikud.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas see on kvalifitseeritud häälteenamus, kui korduskoosolekul osaleb 80-st korteriomanikust 10 ja 6 on otsuse poolt?08.03.2018
Tere. Kõigile korteriomanikele siduva otsuse vastuvõtmiseks peab selle poolt olema üle poole korteriomanikest, kellele kuulub ühtlasi ka üle poole kaasomandi esemest. See on kvalifitseeritud häälteenamus. Samas on korduv üldkoosolek korteriühistus otsustusvõimeline olenemata korteriomanike arvust koosolekul. Meil on ühistus 80 korterit. Korduskoosolekul osaleb 10 korteriomanikku. Kui nendest 6 on otsuse vastuvõtmise poolt, kas see on kvalifitseeritud häälteenamus?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Seega üheaegselt peab olema täidetud 2 tingimust: 1. poolthääli peab olema üle poole kõigist häältest, 2. poolthääletajatele peab kuuluna üle poole kaasomandist.
Küsimuses toodud näite puhul ei ole kindlasti täidetud esimene (ja tõenäoliselt ka teine), ning juba üksi see annab kindluse väita, et otsuse vastuvõtmisel kvalifitseeritud häälteenamus puudus.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas elatise muutmise hagi võivad kohtule esitada lapsed (hagejad) või peab ilmtingimata esitama emb kumb vanem?08.03.2018
Tere.
Kas elatise muutmise hagi võivad kohtule esitada lapsed (hagejad) ja kostjaks siis laste ema. Või peab ilmtingimata elatise muutmise hagi esitama emb kumb vanem antud olukorras siis isa?
(Elatis mõisteti välja laste avalduse alusel laste isalt siis oleks nagu elatise muutmine ka sama loogika järgi võimalik). Kuna lapsed elavad vastavalt kohtulahendile 1/3 aastas isaga siis on vaja elatise summat muuta kuna olukord on muutunud.
Soovime laste nimel avaldust esitada kuna on teatud riigilõivu vabastuse eelised kohtumenetluses alaealistel. Kas on selline asi seaduse järgi võimalik ja kohus võtaks menetlusse?
Kas elatise muutmise hagi võivad kohtule esitada lapsed (hagejad) ja kostjaks siis laste ema. Või peab ilmtingimata elatise muutmise hagi esitama emb kumb vanem antud olukorras siis isa?
(Elatis mõisteti välja laste avalduse alusel laste isalt siis oleks nagu elatise muutmine ka sama loogika järgi võimalik). Kuna lapsed elavad vastavalt kohtulahendile 1/3 aastas isaga siis on vaja elatise summat muuta kuna olukord on muutunud.
Soovime laste nimel avaldust esitada kuna on teatud riigilõivu vabastuse eelised kohtumenetluses alaealistel. Kas on selline asi seaduse järgi võimalik ja kohus võtaks menetlusse?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui isalt on elatis kohtuotsusega välja mõistetud, kuid esinevad alused kohtulahendi muutmiseks, tuleb isal hagejana kohtu poole pöörduda ja esitada hagi laste kui kostjate vastu. Alaealised lapsed osalevad elatisvaidluses oma seadusliku esindaja vahendusel, seega oleks laste ema kohtumenetluses kostjate seaduslik esindaja.
Elatise suuruse muutmise hagi menetlemine on riigilõivuvaba, olenemata sellest, kas kohtusse pöördujaks ehk hagejaks on laps või vanem.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas kindlustada, et koos võetud laenust abikaasa maja remontides mul ka mingi varaline õigus tekiks?08.03.2018
Tere.
Abiellusime möödunud aasta suvel ja mina asusin elama abikaasale kuuluvasse eramusse mille ta oli ostnud umbes 10 aastat tagasi. Maja vajab remonti ja nüüd on mul(meil) plaan selleks pangalaenu võtta ja samuti osta kodule vajaminevat. Abikaasal on ka täiskasvanud lapsed varasemast kooselust.
Palun andke nõu, et kuidas oleks kõige õigem toimida (näiteks kas mingi osa majast minu nimele vormistada). Kas ma saan õigesti aru, et õiguslikult ei kuulu mulle praegu sellest majast midagi?
Aitäh Teile.
Abiellusime möödunud aasta suvel ja mina asusin elama abikaasale kuuluvasse eramusse mille ta oli ostnud umbes 10 aastat tagasi. Maja vajab remonti ja nüüd on mul(meil) plaan selleks pangalaenu võtta ja samuti osta kodule vajaminevat. Abikaasal on ka täiskasvanud lapsed varasemast kooselust.
Palun andke nõu, et kuidas oleks kõige õigem toimida (näiteks kas mingi osa majast minu nimele vormistada). Kas ma saan õigesti aru, et õiguslikult ei kuulu mulle praegu sellest majast midagi?
Aitäh Teile.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kuivõrd enne abielu ühele abikaasale kuulunud vara on selle abikaasa lahusvara, ei ole Teil hetkel kõnealuse maja suhtes mingisuguseid õigusi. Mina soovitaksin Teie poolt kirjeldatud olukorras sõlmida notariaalne abieluvaraleping ja määrata kõnealune maja Teie ja abikaasa ühisvara hulka kuuluvaks. Selliselt on laenu võttes ja maja remontides/sisustades õiglaselt jaotatud nii õiguseid ka kohustused.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas korteriühistu kinnistule maagaasi trassi ehitamiseks on vajalik kõigi korteriomanike nõusolek?08.03.2018
Tere,
Küsime teisiti (K18796) ja 1 küsimuse kaupa!!!
Korteriühistu kinnistul puudub täna maagaasi trass. Korteriühistu juhatus soovib ehitada kinnistule maagaasi trassi. Kas on vajalik kõigi korteriomanike nõusolek?
Tänan
Küsime teisiti (K18796) ja 1 küsimuse kaupa!!!
Korteriühistu kinnistul puudub täna maagaasi trass. Korteriühistu juhatus soovib ehitada kinnistule maagaasi trassi. Kas on vajalik kõigi korteriomanike nõusolek?
Tänan
Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/
Seadus sätestab ka, et millisel juhul on vajalik kõigi kaasomanike nõusolek, ehk kaasomanike kokkulepe (AÕS § 72 lg 2; § 74 lg 1; 76 lg 2).
Teie poolt kirjeldatud juhul oleks vajalik kaasomanike enamuse otsust. St. mitte korteriomanike enamust, vaid kaasomandi mõtteliste osade matemaatilist enamust. Iga korteri juurde kuulub teatud protsent mõttelist osa. Poolthääletajate mõtteliste osade suurus peaks olema kokku üle 50 protsendi.
Küsimus: Kuidas on see võimalik, et kohus annab õiguse isale maksta lapsele alimente pool summast s.o. 125 eurot?07.03.2018
Tere!
Kuidas on see võimalik, et kohus annab õiguse isale, maksta lapsele alimente pool summast s.o. 125 eurot. Lapse isa ütleb, et tal pole lihtsalt võimalik rohkem maksta. Omal auto liisingu peale võetud mille summa on 13000 eurot. Kas tõesti see liisinguauto on tähtsam kui oma lihane laps? Isa saab palka tublisti rohkem kui miinimumi, kasvatab oma uue elukaaslasega kahe last. Palk on 1300 eurot pluss lasterahad.
Mina kasvatan üksi kolme alaealist last ja elame lasterahadest. Meie sissetulekud on neljale inimesele 605 eurot. Sellest tuleb meil maksud maksta pluss laste huviringid. Kõik mu lapsed tegelevad spordiga. Kui ma oma maksud ära maksan jääb meile elamiseks 150 eurot. Vahel isegi seda mitte. Kas see kohtuotsus on õigustatud? Mainin ka ära, et laps on 8-aastane ja isa pole senimaani huvi üles näidanud lapse suhtes.
Palun vastust :(
See pole lihtsalt võimalik kuidas kohus saab selliseid otsuseid teha.
Kuidas on see võimalik, et kohus annab õiguse isale, maksta lapsele alimente pool summast s.o. 125 eurot. Lapse isa ütleb, et tal pole lihtsalt võimalik rohkem maksta. Omal auto liisingu peale võetud mille summa on 13000 eurot. Kas tõesti see liisinguauto on tähtsam kui oma lihane laps? Isa saab palka tublisti rohkem kui miinimumi, kasvatab oma uue elukaaslasega kahe last. Palk on 1300 eurot pluss lasterahad.
Mina kasvatan üksi kolme alaealist last ja elame lasterahadest. Meie sissetulekud on neljale inimesele 605 eurot. Sellest tuleb meil maksud maksta pluss laste huviringid. Kõik mu lapsed tegelevad spordiga. Kui ma oma maksud ära maksan jääb meile elamiseks 150 eurot. Vahel isegi seda mitte. Kas see kohtuotsus on õigustatud? Mainin ka ära, et laps on 8-aastane ja isa pole senimaani huvi üles näidanud lapse suhtes.
Palun vastust :(
See pole lihtsalt võimalik kuidas kohus saab selliseid otsuseid teha.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kahjuks on kohtuotsust nägemata sisuliselt võimatu anda hinnanguid otsuse põhjendatusele. Oskan öelda vaid seda, et üldjuhul tuleks mõlemal vanemal oma sissetulekuga võrdselt panustada lapse ülalpidamisse – kohtud rõhutavad, et vanem on kohustatud hankima enda ja oma laste ülalpidamiseks vajalikud vahendid (kui just vanemat ei takista näiteks tema tervislik olukord). Elatisraha vähendamine alla kehtiva miinimumi võib olla põhjendatud ka riiklike peretoetuste saamisega (need on viimasel ajal märkimisväärselt kasvanud).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas ma saaksin ametlikult nõuda, et isa võtaks lapsi enda juurde graafiku alusel, ka ehk mõnikord ööbima?07.03.2018
Tere!
Mul on 4 last. 6, 4 ja 2 aastased kaksikud. Mees läks teise naise juurde veel siis kui kaksikutega rase olin. Nüüdseks nad elavad koos. Ja juba 2 aastat ta ise valib millas ja kui kauaks ta lastega olla tahab. Pole kordagi noorimaid tütreid endaga võtnud. Kõik päevad ja ööd olen mina nendega. Alimente ametlikult ei maksa, sest elan tema liisingu korteris tema lastega, kui annan alimendid sisse, ähvardab välja meid tõsta.
Kuidas ma saaksin ametlikult nõuda, et ta võtaks lapsi enda juurde graafiku alusel, ka ehk mõnikord ööbima? Elab oma uue naisega koos, seal 2 inimest saaks 4 lapsega kergemini hakkama kui mina üksi. Nii kõik ajad kui lapsed haiged, kodused või lasteaias. Isegi kui haiglasse olen sattunud, siis olen palunud oma sõpru, et ollakse minu lastega sel ajal kui laste isa on puhanud uue naisega kusagil läheduses, siis temale on selline situatsioon olnud ükskõik. Olen nii nurka surutud, et temalt saan vaid raha, ja elan tema liisingu korteris tema tingimustel. Aga üksi mulle pank laenu ei annaks, ja ei saaks ma ka uurida 4 lapsega korterit, keegi ei üürikski meile, ja üürid nii kallid.
Mul on 4 last. 6, 4 ja 2 aastased kaksikud. Mees läks teise naise juurde veel siis kui kaksikutega rase olin. Nüüdseks nad elavad koos. Ja juba 2 aastat ta ise valib millas ja kui kauaks ta lastega olla tahab. Pole kordagi noorimaid tütreid endaga võtnud. Kõik päevad ja ööd olen mina nendega. Alimente ametlikult ei maksa, sest elan tema liisingu korteris tema lastega, kui annan alimendid sisse, ähvardab välja meid tõsta.
Kuidas ma saaksin ametlikult nõuda, et ta võtaks lapsi enda juurde graafiku alusel, ka ehk mõnikord ööbima? Elab oma uue naisega koos, seal 2 inimest saaks 4 lapsega kergemini hakkama kui mina üksi. Nii kõik ajad kui lapsed haiged, kodused või lasteaias. Isegi kui haiglasse olen sattunud, siis olen palunud oma sõpru, et ollakse minu lastega sel ajal kui laste isa on puhanud uue naisega kusagil läheduses, siis temale on selline situatsioon olnud ükskõik. Olen nii nurka surutud, et temalt saan vaid raha, ja elan tema liisingu korteris tema tingimustel. Aga üksi mulle pank laenu ei annaks, ja ei saaks ma ka uurida 4 lapsega korterit, keegi ei üürikski meile, ja üürid nii kallid.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teil ei õnnestu laste isaga lastega suhtlemise korras kokkuleppele saada, on võimalik taotleda suhtlemiskorra kindlaksmääramist kohtu kaudu. Selleks tuleb kohtule esitada vastav avaldus ja tasuda riigilõiv 10 eurot.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida peab tegema, et panna võõrandamiskeeld teise isiku majale võla katteks?07.03.2018
Mida peab selleks tegema, et panna võõrandamiskeeld teise isiku majale võla katteks? Maja on ostetud minu poolt, kuid on oht, et seda võidakse müüa või pantida.
Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/
Aga kui olete andnud kellelegi laenu selleks, et ta endale maja saaks osta, siis ei ole maja Teie oma. Siis on maja selle inimese oma, kellele laenu andsite. Sellisel juhul on Teil võimalik kokkuleppel kinnistu tänase omanikuga seada kinnistule hüpoteek, mis tagab Teie nõuet.
Kui laenusaaja hüpoteegi seadmisega nõus ei ole, siis saate kohtu kaudu hüpoteegi seadmist nõuda alates hetkest, mil laenusaaja on jäänud Teile laenumaksete tasumisega võlgu.
Küsimus: Kas nii saab, et korteriühistu juhatus soovib muuta põhikirja ja hakata makseid koguma seaduses sätestatust erinevalt?07.03.2018
Tere,
Korteriühistu juhatus soovib muuta põhikirja ja lisab selle sisusse punkti, mille järgi korteriomanikud peavad tasuma makseid erinevalt seadusest (korterite põhiselt). Minu korter on 2-toaline, kuid korterelamus on enamuses 3-4 toalised korterid. See tähendab, et mina hakkan tasuma sama palju kui 4-toalise korteri omanik.
Mina hääletan loomulikult sellise põhikirja vastu ja lasen kanda vastuväite ja eriarvamuse protokolli. Mida minul edasi teha, kui raamatupidaja teeb minule arvestust ikka korteri põhiselt?
Tänud
Korteriühistu juhatus soovib muuta põhikirja ja lisab selle sisusse punkti, mille järgi korteriomanikud peavad tasuma makseid erinevalt seadusest (korterite põhiselt). Minu korter on 2-toaline, kuid korterelamus on enamuses 3-4 toalised korterid. See tähendab, et mina hakkan tasuma sama palju kui 4-toalise korteri omanik.
Mina hääletan loomulikult sellise põhikirja vastu ja lasen kanda vastuväite ja eriarvamuse protokolli. Mida minul edasi teha, kui raamatupidaja teeb minule arvestust ikka korteri põhiselt?
Tänud
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Seadusandja on loetlenud mõistliku olukorrana kulude jaotust, kus tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasutakse pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
Olukorras, kus korteriühistu majanduskulud tekivad eranditult kaasomandi eseme majandamise tulemusena, saab eelviidatud seadusesättega olla kooskõlas olukord, kus korteriühistu poolt kantu kulu jaotatakse kõigi korterite vahel ja/või mõõturite (vesi, elekter, gaas) näitudest lähtudes.
Kui korteriühistu korteripõhise kulude jagamise sätte siiski põhikirja sisse viib, siis annab KrtS § 40 lg 3 korteriomanikule õiguse keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega.
Korteriomaniku huvide igakülgse kaitsmise huvides on siiski soovitav pöörduda selles olukorras ka maakohtu poole, ning paluda korteriühistu üldkoosoleku ostus uue põhikirja kinnitamise kohta kehtetuks tunnistada.
Alates 01.01.2018 vaatab maakohus sellised küsimused läbi hagita menetluses, mis tagab kohtusse pöörduva korteriomaniku huvide varasemast parema kaitse, kuna kohus lähtub uurimispõhimõttest ning korteriomanik ei pea kartma seda, et tema avalduse rahuldamata jätmise korral mõistetakse temalt välja ka korteriühistu menetluskulud.
Korteriühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise avaldus tuleb esitada maakohtule 60 päeva jooksul alates otsuse vastuvõtmisest.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ