Õigus

Tere!
Kas korteriühistu üldine elektrisüsteem (kelder, trepikojad) kuulub ühistu ühisvara hulka. Meie ühistul on sõlmitud võrguteenuse leping ja elektri ostuleping eri müüjatega. Kogu maja elektri tarbimist mõõdab keldris olev kaugloetav elektriarvesti. Ühistu elanikel elektrifirmaga lepinguid sõlmitud ei ole. Arve esitatakse korteriühistule.

Lugupidamisega,

Tere.
Kuidas oleks õiguslik.
Toimub korteriomanike vahetus. Eelmised omanikud on omaalgatuslikult viinud veeboilerid nii pööningule kui ka keldrisse /st enda kasutuses olevasse keldriboksi ja enda korterikohal olevasse pööningule ehitanud boksi/. Asja ilmsikstulekul on nad andnud ühistu osa elanikele selgituse kirjalikult, et nad vastutavad selle eest, kui nendega midagi peaks juhtuma. Osa elanikke sooviks näha projekte ja kooskõlastusi. Kas sellised kokkulepped lähevad üle ka uutele omanikele ja kes vastutavad kui nende boileritega peaks midagi juhtuma? Kas selline tegevus on vajalik kooskõlastada ka kohaliku omavalitsusega.

Tere!
Küsimus iseenesest on lühike, kuid vajab siiski tausta selgitamist. Mul on enda eelmise elukaaslasega ühine laps. Mõned aastad tagasi, kui me lahku läksime, jäi laps elama pool ajast ühe, pool teise vanema juures. Kõik kulutused on siiani olnud jagatud pooleks (lasteaed, huviringid jne).
Nüüd, kui laps läheb kooli, peaks ta aga jääma elama ühe vanema juurde kuna elame erinevates linnaosades ning vastasel juhul oleks koolitee liialt pikk.
Siiani on laps enamus nädalavahetusi, kus ta on emaga, veetnud vanaemade juures kuna lapse ema tahab pidutsemas käia. Minu juures olles oleme uue elukaaslasega oma plaane alati teinud sedasi, et laps oleks ka kaasas. Lisaks on ette tulnud ka kordi, kus lapse ema on mulle helistanud, et ma lapsele ta vanaema juurde järgi läheks kuna ta ei saa last hetkel võtta (ühel korral oli ta selleks lihtsalt liialt purjus). Lisaks sellele on ta väga ebastabiilse eluga (tihti vahetab töö- ja elukohta).
Siit ka minu küsimus. Kui suur on minu kui lapse isa väljavaade kohtu kaudu saada lapse elukoha määramise õigus? Näen seda ise ning kuulen ka teistelt, kes lapsega kokku puutuvad, et tal on minuga palju parem olla. Lisaks on ka laps ise öelnud, et ema juures karjutakse palju ning et ema uus elukaaslane (kes on ka naisterahvas) ei ole tema vastu väga sõbralik.
Teine pool küsimusest puudutab elatise määramist. Isegi kui laps peaks jääma enamus ajast ema juurde elama, oleks ta iga teine nädalavahetus minuga. Loomulikult jääks ka kõik kulutused (huviringid, koolitarbed jne) pooleks. Kas sellisel juhul oleks lapse emal jätkuvalt õigus elatist nõuda? Olen enam kui kindel, et ta seda teeb ning, et see raha ei läheks mitte lapse vaid tema enda ja ta elukaaslase kulutuste katmiseks.

Tere. Selline mure, et võtsin sõbraga mõned õlled ja maganud kuskil 3,5 tundi läksin öösel tööle. Politsei peatas kinni ja tuli välja, et paraku ei olnud alkohol veel kehast väljunud. Politsei ütles, et kui soovin et load alles jääks, pean esitama avalduse. Kuidas selline avaldus välja näeb? Load on väga olulised, kuna toovad leiva lauale. Ette tänades.

Ostsin jaanuaris korteri mille suurus on 33.1 ruutmeetrit. Kommunaalid aga arvestatakse 36,2 peale kuna korteril on rõdu. Kas see on seaduslik?
Kinnisturegistris ja notarilepingus ei ole seda 3,1 rõdu pinda sisse kantud. Majavanem ei kommenteeri seda rohkem kui et kütet ei arvestata aga kõik teised kulud arvestatakse 36,2 järgi. Majas on 90 korterit ja igal korteril on rõdu, küsisin ka seda, et kas kõik maksavad nende rõdude pealt kommunaale, aga ei saanud sellele küsimusele samuti mingit vastust.

Tere! Minu tütar, kelle eeskostja olen mina, on rase, kuidas pean edasi toimima kui see laps sünnib. Kas ma saan ta endale jätta? Kas ta emaks jääb ikka minu tütar, sest isa on teadmata. Keegi ei tunnista, et on teda vägistanud, sest ise on ta mul vaimse puudega ja ei kõnele.
Äkki on arusaadav mida tahan teada
Ette tänades

Tere. Peeti mind politsei poolt kinni ja näidati radarilt 80km/h kiiruseks 50-ne alas. Polnud mina rikkumisega nõus ning ei lasknud endale kiirmenetlusega trahvi määrata vaid läks üldmenetlusse minu soovil sest minu põhjendus on see, et märkasin politseinikke väga kaugelt juba enda tööd tegemas ning koheselt jälgisin ka enda kiirust spidomeetrilt, mis oli umbes 60km/h. Terve teekonna, mil jõudsin politseinikeni, jälgisin spidomeetrit, et seier ei ületaks 60km/h kiirust. Ja ikka peeti mind kinni (koheselt mind antud asukohas ei peatatud vaid sõideti kuni Tondi Selverini mulle järgi ja siis pandi peatumiseks vilkurid tööle) ning näidati radarilt mulle kiiruseks 80km/h. Mina märkasin radarilt ainult kiirusenumbrit. Ühtegi lisatõestust mulle ei esitatud/näidatud (pildimaterjali või videomaterjali), et just minu autolt kiirust mõõdeti. Kuna asukoht oli Pärnu mnt (Järve keskuse poolt kesklinna poole suunaga) kus antud kellaajal oli ka teisi sõidukeid siis olen siiani kindel, et see ei olnud minu auto kiirus mida mulle radarilt näidati. Või oli neil mõõteradar töökorrast ära/kalibreerimata vms. Kas on mul õigust küsida lisatõendust tänasel päeval (5.02 toimus see kõik) pildi/video vms kujul mis näitaks/tõendaks ära et see oli minu auto kiirus ja et mõõdeti minu auto kiirust sel hetkel? Nb! Protokolli märgiti 112m vahemaaks mil radaril löödi lukku minu nn kiiruseületamine. Mõõtsin antud kohast kus seisis patrull sinnamaani kust patrulli märkasin ja hakkasin spidomeetrit jälgima, autoga ära vahemaa ning mina sain vahemaaks 112m asemel üle 300m. 112m enne patrulli olen 110% veendunud, et minu kiiruseks spidomeetril oli 60km/h kuna märkasin neid tunduvalt varem juba. Mina tunnen, et mulle on ülekohut tehtud (kuigi veel pole otsust tulnud) ja kinnipeetud alusetult. Mida saaksin teha oskate ehk nõu anda? Nb! Panin kogu selle patrulli märkamise ning spidomeetri jälgimise kirja ka protokolli endapoolsete seletuste lahtrisse.

Ette tänades ja vastust ootama jäädes

KÜ esitab arveid vana põhikirja järgi, mitte 01.01.2018 jõustunud seaduse järgi, mille § 40 lg 1 kohaselt korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.
Arvetel on kulud arvestatud inimeste arvu järgi või võrdselt korteriomanike vahel. Seega on minu arved oluliselt suuremad, kui m2 järgi arvestatuna oleks.
Kas varasem ühistu otsus kulude jaotuse kohta seadusest erinevalt on kehtiv ka uue jõustunud seaduse valguses? Kas on seaduslik teha ise ümberarvestused m2-le? Ma ei taha maksta rohkem kui seaduse järgi pean, samas ei taha ka KÜ ees nö võlglaseks jääda. Kas „võlglaseks“ jäämise vältimiseks peaksin pöörduma kohtusse nt tuvastushagiga ning nõuda kohtult õiguse tunnustamist mitte maksta KÜ ebaseaduslikke arveid? Mida sellises olukorras teha?

Tere. Hetkel ma pole tööl käinud kaks nädalat, sest firmal pole hetkel tööd pakkuda. Kas firma on kohustatud Eesti Vabariigi seaduste kohaselt maksma vähemalt miinimumtasu?
Suurima lugupidamisega Töötu Tööline

Tere
Saatsin 7-päevase etteteatamisega KÜ juhatusele kirjaliku avalduse revideerimiseks vajaliku dokumentatsiooni kaustasid. Kuuendal päeval sain kirjaliku vastuse aja ja koha toimumise kohta. Kohal olid kaks juhatuse liiget ja majahaldur kelle seltsis pidin teostama revideerimist ja ruum, kus see toimus, oli külm. Sellest tekkisid küsimused, kas revident võib ise otsustada kus ja millal teostab revideerimist, kas peab seda tegema ümbritsetud kolmest inimesest, kas juures peab olema ka majahaldur, kas raamatupidamise dokumentatsioon peab olema majahalduri käes kodukontoris? Sellises situatsioonis oleks olnud nagu suur kurjategija keda peab jälgima ja silma peal hoidma. Olen revidendiks valitud KÜ Üldkoosoleku poolt ja põhikirjas ei ole punkti, et revideerimise juures peab keegi istuma eriti ümbritsetuna kolmest inimesest, see häirib töö tegemist ja pole võimalik keskenduda dokumentidesse.

Ette tänades revident