Õigus
Küsimus: Millised õigused mul on, kui olen kaaslaenaja, aga korter kuulub endisele elukaaslasele ja mina mingit hüve ei saa?05.03.2018
Olen võtnud koos endise elukaaslasega eluasemelaenu. Mina olen kaaslaenaja, aga korteriomand kuulub 100% elukaaslasele. Ma ei ole enam nõus olema kaaslaenaja, sest ma ei ela enam ise selles korteris. Minu silmis olen hetkel pandud olukorda, kus võib toimuda endise elukaaslase alusetu rikastumine minu arvelt - kui tema laenu tagasi ei ole võimeline maksma, siis nõutakse kohustus sisse minult, aga mingit hüve või õigust ma selle vastu ei saa. Milliseid õiguskaitsevahendeid saan oma õiguste kaitseks antud olukorras kasutada?
Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/
leping on osapoolte vahel sõlmitud dokument ja seda muuta on võimalik ainult osapoolte nõusolekul. Te ei saa nõuda, et pank laenuandjana muudaks lepingut nii, et Teie ei oleks enam kaaslaenajaks. Kui Teie endine elukaaslane laenumakseid ei tasu, siis võib laenuandja nõuda makseid Teilt, kui kaaslaenajalt. Kuid sellisel juhul tekib Teil võimalus nõuda need maksed tagasi oma endiselt elukaaslaselt alusetu rikastumise sätete alusel.
Eluasemelaenu puhul seatakse ostetavale eluasemele panga kasuks hüpoteek. Kui pangal ei ole võimalik ka Teie kontot debiteerida (konto on tühi või Teil polegi selles pangas kontot), siis algatab pank hüpoteegi realiseerimise ehk korteri või maja müügi täitemenetluse korras.
Küsimus: Mille alusel tõestada KÜ juhatusele, et me kolm korterit ei pea vaheukse tagust trepikoja osa ise remontima?03.03.2018
Tere
Meie majas minu ja minu 2 naabri korterit eraldab põhikoridorist vaheuks. See on ammu paigaldatud turvalisuse eesmärgil. Ühistu keeldub seal remonti tegemast, väites, et vahekoridori ukse taguse eest peavad 3 korteri omanikud ise remonti tegema. Mina selle seisukohaga ei nõustu. Kuidas ma saaksin faktidele põhinedes seda argumenteerida KÜ juhatusele.
Ette tänades
Meie majas minu ja minu 2 naabri korterit eraldab põhikoridorist vaheuks. See on ammu paigaldatud turvalisuse eesmärgil. Ühistu keeldub seal remonti tegemast, väites, et vahekoridori ukse taguse eest peavad 3 korteri omanikud ise remonti tegema. Mina selle seisukohaga ei nõustu. Kuidas ma saaksin faktidele põhinedes seda argumenteerida KÜ juhatusele.
Ette tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Juhul, kui korterelamu trepikotta vaheukse paigaldamiseks ei ole sõlmitud korteriomanike kokkulepet, siis tuleb arvesse võtta ka KrtS § 31, mille kohaselt kohustub korteriomanik hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
Juhul, kui korteriomanik on paigaldanud koridori lisaukse ilma vastava kokkuleppeta, siis on korteriühistul õigus keelduda ka oma kohustuse täitmisest. Korteriühistu eesmärki silmas pidades (korterelamus ohutuse ja korra tagamine), tuleks korteriühistul minna isegi kaugemale, ning nõuda ebaseadusliku vaheukse eemaldamist.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas notari juures lahutades saab teha kas elatisraha kokkuleppe või tuleb selleks ikka eraldi avaldus teha?02.03.2018
Kui abielu notari juures lahutada, siis kas elatisraha alaealisele lapsele mõistetakse kohe automaatselt lahutuse puhul välja või tuleb selleks ikka eraldi avaldus teha? Kas notari juures saab teha elatisraha kokkuleppe lepingu ainult 250 eur peale? Et suuremat summat nõudes tuleb juba kohtu poole pöörduda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatisraha mõistetakse kohtu poolt välja siis, kui selleks esitatakse kohtule hagiavaldus, automaatselt midagi ei toimu.
Notariaalselt võite elatisraha osas sõlmida mistahes sisuga kokkuleppe, selleks ei tule kohtusse pöörduda, kui soovite kokku leppida suuremas elatisrahas kui seadusega sätestatud miinimumelatis.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui ma pole oma töölepingut näinud, kas ma võin päevapealt töölt ära tulla?01.03.2018
Tere. Ma pole näinud enda töölepingut. Kas ma võin päeva pealt töölt ära tulla? Kogu aeg on lähetused, kuigi ma ei tea isegi, kas tööleping seda ette näeb.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui olete tööle asunud ilma lepinguta, siis see ei tähenda, et Teil ei oleks töösuhet. Töösuhe tekib tööle asumisega, see tähendab, et õigused ja kohustused laienevad mõlemale poolele olenemata kirjaliku lepingu olemasolust.
Töötajal on õigus töölepingu kirjalikku dokumenti nõuda. Kui töötaja on seda teinud, peab tööandja töölepingu kirjaliku dokumendi kahe nädala jooksul esitama.
Töösuhte päevapealt ülesütlemine eeldab erakorralist ülesütlemist, mis omakorda eeldab olulist rikkumist ja tööandja eelnevat hoiatamist. Tööle asumise esimesel neljal kuul on töösuhte ülesütlemisest etteteatamise aeg 15 kalendripäeva (katseajal ülesütlemine).
Mis puudutab lähetust, siis tööandjal on õigus töötajat lähetusse saata ka ilma kirjaliku lepingu olemasoluta. Üksnes siis, kui lähetus on üle 30 kalendripäeva, peab see olema kokku lepitud kirjalikult töölepingus. Lisaks ei tohi lähetusse saata ilma nõusolekuta alla 3-aastase lapse vanemat, rasedat ja alaealist.
Töösuhte ülesütlemine käib kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri, kiri jne).
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Millist töötasu tuleb maksta, kui töötajale ei ole pakkuda tema põhitööd, aga teist tööd on tehases küll?01.03.2018
Tere
Tellimuste hulk kõigub ja igapäevaselt ei ole võimalik tööprotsessis teatud lülides tagada pidevat tööd. Kas töötajat, kellele ei ole tema tööd pakkuda, võib tehases suunata teist tööd tegema? Millist tasu peab maksma, kas seda mis makstakse samal tööl teistele või töötaja keskmist või muud tasu?
Tellimuste hulk kõigub ja igapäevaselt ei ole võimalik tööprotsessis teatud lülides tagada pidevat tööd. Kas töötajat, kellele ei ole tema tööd pakkuda, võib tehases suunata teist tööd tegema? Millist tasu peab maksma, kas seda mis makstakse samal tööl teistele või töötaja keskmist või muud tasu?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 15 lg 2 p 1 kohaselt teeb töötaja kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi.
TLS § 5 lg 1 p 3 kohaselt peab töölepingus või sellega seotud dokumendis (töökorralduse reeglid, ametijuhend) sisalduma tööülesannete kirjeldus. Töösuhte käigus on tööandjal õigus nõuda töötajalt just sellist tööd, nagu tööülesannete kirjelduses on kokku lepitud (TLS § 17 lg 1) ja töötaja ei ole kohustatud tegema muud tööd (v.a. juhul, kui ülesande/korralduse täitmine tulenes hädavajadusest (TLS § 17 lg 4), s.o olukorras, kus on tõsine oht tööandja varale või muule hüvele kahju tekkimiseks).
Täiendavaid, töölepingu kirjalikus dokumendis loetlemata ülesandeid võib töötajale anda vaid poolte kokkuleppel (TLS § 12) ja töötajal on õigus keelduda täiendavate, töö iseloomust mittetulenevate tööülesannete täitmisest, kuna TLS § 17 lg 3 kohaselt ei pea töötaja täitma korraldust, mis ei ole seotud töölepinguga.
Kui töötaja nõustub täiendavate tööülesannete täitmisega, siis peavad pooled eraldi kokku leppima ka täiendavas tasus. Töölepingu seadus ei eelda, et kui töötaja täidab täiendavaid ülesandeid, siis peab ta automaatselt saama ka lisatasu. Seega jääb see poolte kokku leppida.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas töötaja peab kindlasti kasutama võimalust minna puhkusele kui ta ise seda ei soovi?01.03.2018
Tere
Kas töötaja peab kindlasti kasutama võimalust minna puhkusele kui ta ise seda ei soovi?
Aitäh!
Kas töötaja peab kindlasti kasutama võimalust minna puhkusele kui ta ise seda ei soovi?
Aitäh!
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Puhkuse eesmärk on anda töötajale lisaks igapäevasele ja iganädalasele puhkeajale täiendavat töövaba aega töövõime taastamiseks. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 68 lg 5 alusel tuleb põhipuhkust kasutada kalendriaasta jooksul. Kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse. Kasutamata jäänud puhkuseosa all peetakse silmas puhkust, mille väljavõtmist on takistanud kas ettevõtte hädavajadusest või töötaja isikust tulenev oluline põhjus.
TLS § 70 lg 3 kohaselt on tühine kokkulepe puhkuse hüvitamiseks raha või muude hüvedega töölepingu kestuse ajal. Keelu eesmärgiks on vältida ületöötamist ning pakkuda töötajale võimalust reeglipäraselt iga-aastaselt väljuda töörutiinist.
Väsinud töötaja kulutab sama töö tegemiseks rohkem aega, teeb sagedamini hiljem parandamist vajavaid vigu ning on loominguliselt vähem produktiivne. Samuti mõjutab ületöötamine mõjutab otseselt töötaja tervist. Ületöötamine põhjustab kõrget vererõhku, tööstressi (sh depressiooni), kehakaalu tõusu ja kõikvõimalikke muid tervisehädasid. Väsimus võib põhjustada ka tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi.
Seetõttu on puhkuse kasutamine väga oluline. Puhanud töötaja on õnnelikum ja tervem ning ka tööandjal on rohkem kasu töötajast, kes on rahulolevam, produktiivsem ning töövõimelisem.
Kui töötaja ise puhkust ei vali või ei saa valida, määrab töötaja põhipuhkuse aja tööandja ning lisab selle puhkuste ajakavasse. Töötaja ei saa puhkusele jäämisest keelduda.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kui meievahelisel kokkuleppel maksab isa vähem kui kohus määranud, kas siis tagantjärgi saan veel täissummat nõuda?28.02.2018
Tere
Kui kohus on määranud lastele elatise summaks 500€ ning pole maksta laste isal sellist summat, tegime kokkuleppe, et maksab iga kuu 350€. Kui jätab maksmise ära, siis on mul õigus pöörduda kohtutäituri poole ning kas ma saan tagant järgi nende kuude eest 150€, mis tal maksmata on jäänud. Või ei saa ja saan riigi poolt ainult 200€ kahe lapse pealt.
Kui kohus on määranud lastele elatise summaks 500€ ning pole maksta laste isal sellist summat, tegime kokkuleppe, et maksab iga kuu 350€. Kui jätab maksmise ära, siis on mul õigus pöörduda kohtutäituri poole ning kas ma saan tagant järgi nende kuude eest 150€, mis tal maksmata on jäänud. Või ei saa ja saan riigi poolt ainult 200€ kahe lapse pealt.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatisraha tuleb maksta vastavalt kohtuotsusele ja kui elatise maksmiseks kohustatud vanem seda ei tee, on teisel vanemal üldjuhul õigus nõuda tagantjärele ka vähem makstud summad.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui luban emal olla lapsega koos ka nädala sees terve nädala, kas siis emal on õigus elatisest maha 1 nädala elatisraha?28.02.2018
Tere!
Sain kohtus võidu, et 6-aastane laps elab alaliselt minuga, kuna ema elab teises linnas. Saime lapse emaga kokkuleppele, et maksab elatisraha 250 eurot kuus. Vastavalt suhtluskorrale viibib laps ema juures iga paarisnädala nädalavahetusel reedest-pühapäevani. Küsimus oleks järgmine, et kui võimaldan emal olla lapsega koos ka nädala sees terve nädala, siis kas emal on õigus elatisest maha arvestada 1 nädal ehk ca 63 eurot?
Sain kohtus võidu, et 6-aastane laps elab alaliselt minuga, kuna ema elab teises linnas. Saime lapse emaga kokkuleppele, et maksab elatisraha 250 eurot kuus. Vastavalt suhtluskorrale viibib laps ema juures iga paarisnädala nädalavahetusel reedest-pühapäevani. Küsimus oleks järgmine, et kui võimaldan emal olla lapsega koos ka nädala sees terve nädala, siis kas emal on õigus elatisest maha arvestada 1 nädal ehk ca 63 eurot?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Võite kokkuleppel lapse emaga teha ülalpidamiskohustuse täitmise osas kõikvõimalikke muudatusi, kui seda tingivad asjaolud. Kui lapse ema teeb ajal, kui laps viibib temaga, lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi, on põhjendatud seda igakuise elatise summa kindlaksmääramisel arvesse võtta, vastavalt tehtud kulutuste suurusele.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on seadusega kooskõlas, et ema jätab lapse enda abikaasa hoolde (kes ei ole lapse isa)?28.02.2018
Tere,
Endine elukaslane, kellega meil on ühine laps, töötab kuude viisi välisriigis kodust eemal. Kas on seadusega kooskõlas, et ema jätab lapse enda abikaasa hoolde?
Endine elukaslane, kellega meil on ühine laps, töötab kuude viisi välisriigis kodust eemal. Kas on seadusega kooskõlas, et ema jätab lapse enda abikaasa hoolde?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui üks vanematest ei saa parasjagu lapse eest hoolitseda, peaks ta esmajärjekorras pakkuma seda võimalust alati teisele vanemale. Seejuures peab kolmas isik alati lapse vanemale üle andma, olenemata kokkuleppest, mis tal oli lapse teise vanemaga. Eeltoodu kehtib siis olukorras, kus vanematel ei ole kohtu poolt kindlaks määratud suhtlemiskorda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas laste ema võib lapsed viia paariks nädalaks oma vanemate juurde, kuigi oleks saanud minu kui isa juurde tuua?28.02.2018
Tere
Meil eksnaisega on kaks last, üks on 4-aastane ja teine 3-aastane. Küsimus selles, et kas laste ema võib lapsed viia paariks nädalaks oma vanemate juurde, kuigi oleks saanud minule tuua, kui ise ei saa nendega koos olla ja enamus ajast viibivad nemad seal?
Meil eksnaisega on kaks last, üks on 4-aastane ja teine 3-aastane. Küsimus selles, et kas laste ema võib lapsed viia paariks nädalaks oma vanemate juurde, kuigi oleks saanud minule tuua, kui ise ei saa nendega koos olla ja enamus ajast viibivad nemad seal?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui üks vanematest ei saa parasjagu laste eest hoolitseda, peaks ta esmajärjekorras pakkuma seda võimalust alati teisele vanemale. Seejuures peab kolmas isik (antud juhul vanavanem) alati lapse vanemale üle andma, olenemata kokkuleppest, mis tal oli lapse teise vanemaga. Eeltoodu kehtib siis olukorras, kus vanematel ei ole kohtu poolt kindlaks määratud suhtlemiskorda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand