Õigus

Tere!

Ühisvara hulka kuulub see maatükk, mis on soetatud abielu ajal, muus osas on tegemist ühe abikaasa lahusvaraga.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 5 kohaselt peavad töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma töötasu osas vähemalt järgmised andmed: töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev). Tulenevalt TLS § 28 lg 1 p 2 kohustub tööandja maksma töötajale töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal.

TLS § 33 sätestab töötasu maksmise aja, koha ja viisi. Töötasu tuleb maksta vähemalt kord kuus kokkulepitud tähtpäeval töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Samas võivad töötaja ja tööandja leppida kokku töötasu maksmises lühema ajavahemiku järel.

Seega peab tööandja arvestama, et töötasu oleks välja makstud õigeaegselt, s.t. jõuaks töötaja kätte/pangakontole kokkulepitud kuupäeval.

Tööinspektsioon on seisukohal, et palgapäev peab olema määratletud konkreetse tähtpäevana. Kui lepingus on märgitud, et töötasu laekub töötaja arvelduskontole iga kuu järgneva kümne päeva jooksul, siis on tegemist palgapäeva määratlemisega vahemikuna, mis ei ole aga seaduse eesmärki silmas pidades korrektne. Seaduse mõte ja eesmärk on see, et töötajal oleks täpselt teada, millal talle töötasu makstakse või millal laekub töötasu tema pangakontole. Ühtlasi annab konkreetses päevas kokkuleppimine töötajale võimaluse arvestada ning planeerida oma kohustuste täitmist. Kehtestades töötasu maksmise perioodina, loob tööandja sellega põhjendamatu ootuse saada töötasu juba perioodi alguses. See on aga töötaja jaoks halvendav tingimus.

Tööandjal on kohustus kokkulepitud palgapäeval töötajale töötasu maksta. Kui tööandja töötasu ei maksavõi maksmisega viivitab, on Teil õigus nõuda viivist võlaõigusseaduse §-des 94 ja 113 sätestatud tingimustel ja korras (hetkel päevas ligikaudu 0,022%). Kui tööandja korduvatele pöördumistele ei reageeri, on Teil võimalus saamata jäänud töötasu ja viivise nõudega pöörduda töövaidlusorganisse.

Kui töötaja rikub järjepidevalt oma kohustusi ja see mõjutab Teie heaolu olulisel, on töötajal võimalik tööandjat hoiatada. Hoiatuse mõte on selles, et juhul kui töötaja soovib töölepingu üles öelda lepingulise kohustuse rikkumise tõttu, peab ta andma esmalt tööandjale mõistliku tähtaja rikkumise lõpetamiseks (võlaõigusseadus § 196 lg 2). Läbi hoiatuse saab tuletada vastaspoolele meelde tema lepingulisi kohustusi ja pöörata tähelepanu kohustuste rikkumisele, samal ajal hoiatades võimalike tagajärgede eest juhul kui lepingurikkumine jätkub. Hoiatus võib olla nii suuline, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kui kirjalik.

Kui tööandja jätkab ka pärast hoiatamist kohustuste rikkumist, võib kõne alla tulla töösuhte erakorraline ülesütlemine. TLS näeb töötajale ette võimaluse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 alusel, tööandjapoolse olulise rikkumise korral, näiteks olulise viivitamisega töötasu maksmisel. See, mis on oluline viivitamine, seadus ei täpsusta. Mõne inimese jaoks on oluline viivitamine üks päev, teise jaoks on olulise viivitamisega tegemist siis, kui on möödunud näiteks nädalaid või isegi kuid. Hindama peate seda ise, arvestades sellega kaasnevaid asjaolusid, eelkõige arvestades võimaliku kahju tekkimist.

Kui Te leiate, et tööandjapoolne pidev töötasu maksmisega viivitamine on oluline rikkumine ja töösuhte jätkumine pole seetõttu võimalik, on Teil võimalik tööleping erakorraliselt üles öelda esitades selleks tööandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavalduse (e-kiri, kiri, SMS jne). Avalduses tuleb ülesütlemist põhjendada (millist kahju pidev viivitamine tekitab ning miks ei ole võimalik töösuhet jätkata).

Kui töötaja ütleb töösuhte üles tööandjapoolse olulise kohustuse rikkumise tõttu, on tööandjal kohustus maksta töötajale hüvitiseks kolme kuu keskmine töötasu (TLS § 100 lg 4).

Kindlasti tuleb silmas pidada, et kui tööandja vaidlustab erakorralise ülesütlemise, peab töötaja suutma põhjendada, milles seisneb tööandja kohustuse rikkumine. Kui kõiki asjaolusid arvestades töövaidlusorgan leiab, et tegemist ei olnud erakorraliste asjaoludega, võidakse ülesütlemine tunnistada tühiseks ja tööandja võib nõuda töötajalt mõistlikku hüvitist.

Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud;
2) tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul (vajadusel perioodi pikendatakse lapsehoolduspuhkuse aja võrra);
3) viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, töötaja erakorraline ülesütlemine TLS § 91 lg 2 alusel, katseaja või tähtajalise töösuhte lõppemine).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere,

ilma omaniku või valdaja (nt. üürnik) loata võib korterisse siseneda ainult politsei ja päästeamet ja sedagi vaid seaduses (korrakaitseseaduse § 50) sätestatud juhtudel. Veeavarii puhul saabki KÜ juhatus kohale kutsuda politsei; politseil on õigus vajadusel ka nö uks maha murda.

Tere!

Antud olukorras võib olla põhjendatud elatise vähendamine alla kehtiva miinimummäära, kuid see oleneb paljudest asjaoludest, mida Teie kirjelduse alusel hetkel võimalik tuvastada ei ole.

Kehvemapoolse majandusliku olukorra puhul võib isiku taotleda riigipoolset õigusabi, selleks tuleb kohtule esitada vastav taotlus, mille leiate internetist (www.riigioigusabi.ee).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Täisealisel lapsel on õigus saada vanematelt ülalpidamist põhi-, kesk- ja kõrghariduse omandamise ajal, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni. Täisealisele lapsele ei kehti elatise miinimummäär (pool alampalka), temale mõistetakse kohtus elatis välja vajaduspõhiselt ehk tõendatud ja põhjendatud kulude alusel.

Ülalpidamiskohustus lasub lapse mõlemal vanemal ja reeglina jaotub vanemate vahel võrdsetes osades. Kui vanemate varaline seisund on erinev, võib olla põhjendatud ka ülalpidamiskohustuse jagamine vastavalt vanemate varalise seisundi proportsioonile.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Ühisvara jagamiseks tuleb sõlmida notariaalne ühisvara jagamise leping. Kui omavahel kokkuleppele saada ei ole võimalik, tuleb ühisvara jagamiseks pöörduda hagiga kohtu poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui elatis on kohtulahendiga välja mõistetud, saab elatise suurust muuta alates uue hagi esitamisest. Tagasiulatuvalt elatise suurust antud juhul muuta ei saa, seega tagantjärgi hetkel kehtivat miinimumi nõuda ei saa. Elatise muutmiseks tuleb kohtule esitada elatise suuruse muutmise hagi, seda ei ole võimalik enam maksekäsu kiiremenetluses teha, algatada tuleb hagimenetlus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui maja on soetatud abielu ajal ja osaühing registreeritud samuti abielu ajal, on tegemist abikaasade ühisvaraga. Abikaasade osad ühisvarast on võrdsed, olenemata sellest, millised olid poolte panused abielu ajal. Kui ühisvara jagamiseks lepingut sõlmitud ei ole, on ühisvara jagamata ja abikaasal on õigus seda nõuda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Teil on võimalik põlvnemise tuvastamiseks kohtu poole pöörduda. Kui kohus Teie põlvnemise tuvastab, kantakse isa Teie sünnitunnistusele. Kohtumenetluses saate asjaolude tõendamiseks kasutada õdede kirjalikke ja suulisi ütlusi. Kindlasti teatage isaduse tuvastamise menetlusest ka pärimisasja menetlevale notarile.

Kui isaduse tuvastamine Teie jaoks olulise tähtsusega ei ole, võite jõuda õdedega ka kokkuleppele, et nad võtavad pärandi vastu ja kingivad seejärel Teile.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere. Kui hüpoteegipidajaks jääb sama pank ja hüpoteegisumma ei muutu, siis pole vaja hüpoteeki kustutada. Sama hüpoteek jääb nüüd tagama teist nõuet; uue nõude sisu märgitakse notariaalses lepingus.