Õigus
Küsimus: Kas saab MTÜ tegutseda ühe juhatuse liikmega?19.03.2018
Tere,
Meie MTÜs on 2 juhatuse liiget ning üks ei saa hakkama oma ülesannetega oma tervise tõttu, kas teda saab juhatusest eemaldada ning üksinda jätkata tegevust? Ning see juhatuse liige tervise tõttu ei ole võimeline tulema kohale ning allkirjastama dokumenti.
Meie MTÜs on 2 juhatuse liiget ning üks ei saa hakkama oma ülesannetega oma tervise tõttu, kas teda saab juhatusest eemaldada ning üksinda jätkata tegevust? Ning see juhatuse liige tervise tõttu ei ole võimeline tulema kohale ning allkirjastama dokumenti.
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Mitme inimese volitusega võib uue seaduse järgi KÜ liige hääletada KÜ üldkoosolekul?19.03.2018
Mitme inimese volitusega võib uue seaduse järgi KÜ liige hääletada KÜ üldkoosolekul? Kui liige ei saa osaleda üldkoosolekul, kas tal on õigus saada e mailile protokolli? Kas protokollija võib olla juhatuse liige? Kuhu pöörduda, et korteriühistu koosolek tunnistada ebaseaduslikuks, kuna hääled korjati pärast.
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Kui liige teatab, et ta soovib asjaajamist ja kogu infot e-kirja teel, siis tuleb kogu nõutav teave edastada e-kirja teel. Kui teavitust tehtud ei ole, siis hea usu, läbinähtavuse ja teabe saamise õiguse põhimõtetest lähtuvalt viisakas vormis saadetud palvele võiks KÜ juhatus vastata.
KrtS 45 lg 3 alusel, võib korteriomanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama
Protokollija võib olla juhatuse liige.
Korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg on 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates (KrtS 29 lg 3). Kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kohtus. Samas on oluline eristada, kas koguti allkirju koosoleku (mida tegelikult ei toimunud või rikuti selle kokkukutsumise korda) protokollile või korteriomanike otsusele, mis on uus lubatud viis otsuste vastuvõtmiseks.
Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kuidas osaühingust välja astuda ja see minu kodust välja registreerida?19.03.2018
Tere. Soovin välja astuda osaühingust, kus olen osanik 15%-ga. Oma osa tahan lihtsalt kinkida teisele osanikule. Samas on firma registreeritud minu kodusele aadressile ja tahan ka seda muuta. Millised on võimalused, mida peaksin tegema?
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Kui ettevõtte asukoht ei muutu ühest omavalitsusüksuse piirkonnast teise, piisab kui juhatuse liige esitab rik.ee lehel aadressi muutmise kohta avalduse (riigilõivuvaba). Kui asukoht muutub ühest omavalitsusüksuse piirkonnast teise, on lisaks vaja muuta põhikirja ja teha osanike otsus põhikirja kinnitamise kohta (kaasneb riigilõiv 18 eurot).
Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kas tekib ka mingi elatisraha küsimus vanemate vahel, kui mõlemad on lastega võrdselt ja ka kulud on suht võrdselt?19.03.2018
Tere,
Kunagi on kuskil välja käidud, et kui lapsed on kahe vanema vahel ühtlaselt hoitud, kuidas iganes see välja näeks, et pool aega on ühe vanemaga ja pool aega teise vanemaga ning laste jooksvaid kulusi makstakse ka suures kokkuvõttes pooleks riided-trennid jms, siis kas on emmal kummal vanemal õigus siiski nõuda elatist teiselt vanemalt?
Omapoolne seaduse vaatamine nagu ei teinud seal mingit vahet sisse, aga ehk ei oska ma lihtsalt õiget kohta leida.
Kunagi on kuskil välja käidud, et kui lapsed on kahe vanema vahel ühtlaselt hoitud, kuidas iganes see välja näeks, et pool aega on ühe vanemaga ja pool aega teise vanemaga ning laste jooksvaid kulusi makstakse ka suures kokkuvõttes pooleks riided-trennid jms, siis kas on emmal kummal vanemal õigus siiski nõuda elatist teiselt vanemalt?
Omapoolne seaduse vaatamine nagu ei teinud seal mingit vahet sisse, aga ehk ei oska ma lihtsalt õiget kohta leida.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui mõlemad vanemad veedavad lastega võrdse osa ajast ja teevad ka laste ülalpidamiseks kulutusi võrdses ulatuses, täidavadki mõlemad vanemad oma ülalpidamiskohustust vahetult ja elatise maksmiseks alust ei ole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ajateenistusest vabastamiseks põhjusel, et naine ootab last, peab olema abielus?19.03.2018
Tere. Mul tekkis küsimus. Mees/elukaaslane tegi avalduse, et varem ajateenistusest ära saada, kuna olen ise rase ja tööl käia ei saa, töökoht ei võimalda kergemat tööd, ainukeseks sissetulekuks on haigekassa rahad, aga see summa on suht väike ja sellega raske terve kuu hakkama saada, tänu sellele on ka arved jäänud maksmata ja tekkinud võlad. Avalduse põhjuseks sai pandud, et perekondlik raske olukord, välja sai toodud ka põhjus perekonnaseaduse paragrahvi 111 alusel (1)(2). Avaldusele sai lisaks veel minu rasedust tõestava lehe, korteri kommunaalide lehed, kus näha, et võlg kasvab ja lisaks veel konto väljavõtted sellest, milline on sissetulek. Vastus sellele avaldusele tuli eitav, sest ei ole abielus. Siit tekib ka küsimus, kus kohas on see kirjas, et peab olema abielus selleks, et mees saaks ajateenistusest vabaks ja oma lapse ema ülal pidada 8 nädalat enne sünnitust ja 12 nädalat pärast sünnitust? Ma olen nii perekonnaseadused kui ka kaitseväeteenistuse seadused otsast lõpuni läbi lugenud ja ei leidnud kohta, kus on kirjas, et peab olema abielus. Siiamaani ei ole ka kuskilt konkreetsele küsimusele vastust saanud.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Mina loen Kaitseväeteenistuse seaduse §-st 56 välja, et ajateenija vabastatakse ajateenistusest alates lapsevanemaks saamisest või ka siis, kui ajateenija saab ainsaks isikuks, kes peab ülal raske või sügava puudega isikut. Seega sündiva lapse ema ülalpidamiseks ajateenistusest vabastamiseks seadus otseselt alust ette ei näegi, ainukene paragrahv, mis võiks seda võimaldada, on Kaitseväeteenistuse seaduse § 56 lõike 3 punkt 1 ehk vabastamine ajateenija raske perekondliku olukorra tõttu.
Perekonnaks Perekonnaseaduse mõttes on üldjuhul laps ja tema vanemad ning omavahel abielus olevad isikud, see võib olla ka põhjuseks miks tuli vabastamise taotlusele eitav vastus. Minu hinnangul on see muidugi vaieldav, sest ülalpidamist on lapse isalt õigus saada ka last ootaval naisel 8 nädalat enne sünnitust, olenemata sellest, kas tulevased vanemad on omavahel abielus või mitte.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: kui palju kohtutäiturid võivad laekuvast elatisest maha võtta ja miks ma kuulen sellest alles siis, kui ise helistan?19.03.2018
Tere.
Mul on kohtu poolt lapsele välja mõistetud elatusabi summas 235 eurot. Isa ei maksnud lapsele elatist ja esitasin täitemenetluse koos täitemenetlusaegse elatisabi nõude kohtutäituritele oktoobris. Nüüd märtsis (4 kuud hiljem) helistasin kohtutäiturile ja ütles, et lapse isa töökoht pidas kinni isa palgast 232 eurot ja teevad mulle kui lapse esindajale peale mahaarvestusi ülekande. Kätte sain ma sellest summast aga 164 eurot. Küsimus selline, et palju kohtutäiturid võivad siis laekuvast summast maha võtta ja miks alles 4 kuud hiljem mulle infot antakse, kui olen ise helistanud?
Mul on kohtu poolt lapsele välja mõistetud elatusabi summas 235 eurot. Isa ei maksnud lapsele elatist ja esitasin täitemenetluse koos täitemenetlusaegse elatisabi nõude kohtutäituritele oktoobris. Nüüd märtsis (4 kuud hiljem) helistasin kohtutäiturile ja ütles, et lapse isa töökoht pidas kinni isa palgast 232 eurot ja teevad mulle kui lapse esindajale peale mahaarvestusi ülekande. Kätte sain ma sellest summast aga 164 eurot. Küsimus selline, et palju kohtutäiturid võivad siis laekuvast summast maha võtta ja miks alles 4 kuud hiljem mulle infot antakse, kui olen ise helistanud?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vastavalt Kohtutäituri seaduse (KTS) § 37 lg-le 1 on elatusraha sissenõudmise eest makstav menetluse alustamise tasu ühekordne summa, mis vastab seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäärale. Menetluse alustamise tasu nõutakse sisse koos esimese igakuise elatusrahaga. Kui võlgnik tasub elatusraha esimese igakuise makse osaliselt, võtab kohtutäitur menetluse alustamise tasu võrdeliselt sissenõutud summaga.
KTS § 37 lg 2 kohaselt arvestatakse elatusraha sissenõudmise eest makstav põhitasu KTS § 35 alusel sissenõutavaks muutunud elatusraha võlgnevuse summalt. Seega tuleb kohtutäituri tasuna maksta menetluse alustamise tasuna elatusraha miinimummäärale vastav summa ja kohtutäituri põhitasuna summa, mis arvutatakse KTS § 35 alusel sissenõutavaks muutunud võlgnetavalt summalt.
KTS § 30 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb täitemenetluses kohtutäituri tasud maksta võlgnikul ehk siis lapse isal.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas korteri hooldamata jätmine on alus, et KÜ saaks taotleda selle võõrandamist?18.03.2018
Meie KÜ on 2 kuud alles vana. Enne KÜ loomist ei ole olnud kusagilt nõu ega abi küsida. Korteri omaniku elukaaslane on korterist teinud kohutava joomapunkri, mida pole aastaid koristatud. Selle tagajärjel on selles püstakus naabrite rahu ja elamine muutunud õudusunenäoks. Omanikul on aga arved tasutud aga ta ise ei ela enam selles korteris aastaid. Neil on ka ühised lapsed. Oleme juhatuse liikmetega saatnud 2 kirja omanikule aga mingit vastust sealt ei tule. Kuidas toimida, et oleks juriidiliselt õige?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korteriomandi võõrandamisnõude esitamise otsustavad korteriomanikud üldkoosolekul häälteenamuse alusel. Kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole korteriomandit võõrandanud hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude esitamisest, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku või korteriühistu hagi alusel.
Korteriomandi võõrandamisnõude esitamist reguleerivad KrtS § 32 ja § 33.
Korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise korda reguleerivad §-d 20-23.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas saada korteriomanike kontakte, kui valitseja ei anna ja meil ei ole kuskilt mujalt neid saada?18.03.2018
Tere!
Meil on ühistu eelsest ajast valitseja, kellega osa omanikke pole rahul. Ühistu moodustamisel (nemad koostasid põhikirja), määrasid nad juhatusse ainult valitseja. Kuna ühtegi omanikku pole juhatuses (pole juurdepääsu dokumentidele) ja valitseja teiste omanike (korterites on üürnikud) kontakte ei jaga, siis pole võimalik ka teiste omanike poole pöörduda.
Korteriomandi seadusest ei leidnud omaniku kohustust olla ühisomandi puhul kaasomanike jaoks kättesaadav. Valitseja ütleb, et tema kontakte ei jaga ja saatku ma kiri, küll ta edastab omanikele. Kirjadega töötamises on nad seni olnud nõrgad (enamasti tuleb üldkoosolekule kohale 10% või vähem omanikke).
Valitseja ütles nüüd lepingu üles ja teatas, et annab lepingud üle kas ühistule või uuele valitsejale. Meil omanikena oleks vaja selleks teha ettevalmistusi, ka kaardistada üleantav olukord kiiresti, kuid jälle, me ei saa suhelda, sest ei tea kontakte.
Kas/kuidas/mille alusel ma saaksin kaasomanike kontaktid valitsejalt välja nõuda enne, kui nad meid ripakile jätavad?
Meil on ühistu eelsest ajast valitseja, kellega osa omanikke pole rahul. Ühistu moodustamisel (nemad koostasid põhikirja), määrasid nad juhatusse ainult valitseja. Kuna ühtegi omanikku pole juhatuses (pole juurdepääsu dokumentidele) ja valitseja teiste omanike (korterites on üürnikud) kontakte ei jaga, siis pole võimalik ka teiste omanike poole pöörduda.
Korteriomandi seadusest ei leidnud omaniku kohustust olla ühisomandi puhul kaasomanike jaoks kättesaadav. Valitseja ütleb, et tema kontakte ei jaga ja saatku ma kiri, küll ta edastab omanikele. Kirjadega töötamises on nad seni olnud nõrgad (enamasti tuleb üldkoosolekule kohale 10% või vähem omanikke).
Valitseja ütles nüüd lepingu üles ja teatas, et annab lepingud üle kas ühistule või uuele valitsejale. Meil omanikena oleks vaja selleks teha ettevalmistusi, ka kaardistada üleantav olukord kiiresti, kuid jälle, me ei saa suhelda, sest ei tea kontakte.
Kas/kuidas/mille alusel ma saaksin kaasomanike kontaktid valitsejalt välja nõuda enne, kui nad meid ripakile jätavad?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Juhul, kui eelkirjeldatud valitsejapoolse kohustuse rikkumisega tekib korteriühistule kahju, siis tulenevalt KrtS §-st 27, peab valitseja selle hüvitama. Kui nõudeid ei saa rahuldada valitseja vara arvel, siis vastutab korteriühistule tekitatud kahju eest isik, kes oli valitseja juhatuse liige kahju tekkimise ajal.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas firma omanikuvahetusega jäävad töötajatele kehtima vanad lepingud?16.03.2018
Tere! Vana firma müüdi maha, meid töötajaid koos sellega. Kas meil on võimalik jätkata vanade tähtajatute lepingutega, kui meile ei sobi uue firma lepingutingimused? Ja kas palgatingimused peaksid samaks jääma?
Tänan
Tänan
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Ettevõtte ülemineku olukorras reguleerib töölepingute üleminekut töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 112. Ettevõtte üleminek võib toimuda mis tahes õiguslikul alusel (juriidiliste isikute ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine, müügileping, rendileping jne), mille raames lähevad üleandjalt omandajale üle ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muuhulgas ka ettevõttega seotud lepingud ning ettevõtte jätkab sama majandustegevust.
Kui üks ettevõte omandab (ostab terve ettevõte, osa ettevõttest vms) teise ettevõtte ja jätkab sama majandustegevust, siis lähevad töölepingud üle teisele ettevõttele ja seda muutumatul kujul. See tähendab, et uus ettevõte ei sõlmi uusi lepinguid.
Töötajate jaoks ei tohi ülemineku puhul tööleping muutuda - tööülesanded, töötasu, töökoormus ja töötamise asukoht jäävad samaks. Muutub üksnes tööandja nimi. Tööandja nime muutmiseks ei ole töötajate nõusolekut tarvis. Kui uus ettevõte soovib olemasolevaid töölepingute tingimusi (töötasu, tööülesandeid, töökoormust ja töötamise asukohta) muuta, siis tuleb selleks töötajatega saavutada kokkulepe. Töölepingu tingimusi saab muuta üksnes poolte kokkuleppel (TLS § 12).
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas on võimalik tööandjal maksta lähetuskulude hüvitis mitte töötaja pangakontole, vaid töötaja lapse pangakontole?16.03.2018
Tere,
Kas on võimalik tööandjal maksta lähetuskulude hüvitis mitte töötaja pangakontole, kuid töötaja lapse pangakontole? Tema palk makstakse avalduse alusel lapse kontole, aga hüvitist maksta nad ei soovi.
Suur tänu vastuse eest!
Kas on võimalik tööandjal maksta lähetuskulude hüvitis mitte töötaja pangakontole, kuid töötaja lapse pangakontole? Tema palk makstakse avalduse alusel lapse kontole, aga hüvitist maksta nad ei soovi.
Suur tänu vastuse eest!
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 33 lg 4 kohaselt kannab tööandja töötaja töötasu ja muu tasu töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Üldjuhul on töölepingu kirjalikus dokumendis kokku lepitud, millisele arveldusarvele tööandja kannab töötaja töötasu. Olgugi, et tegemist on kokkuleppega, siis TLS § 33 lg 4 kohaselt määrab töötaja ühepoolselt, millisele arveldusarvele tema töötasu kantakse.
Seega kui töötaja on andnud tasude maksmiseks oma arveldusarve, siis kannab tööandja kõik tasud, sh lähetustasu töötaja arveldusarvele. Kui töötaja soovib, et kõik tasud läheksid kellegi teise arveldusarvele, siis tuleb selleks tööandjale avaldus teha.
Mitme arveldusarve andmine tööandjale ei kohusta tööandjat maksma tasusid mitmele arvele, see oleks ebamõistlik ja suurendaks tööandja halduskoormust. Seega peaks töötaja siinkohal ära otsustama, kuhu ta oma tasusid soovib saada või saavutama tööandjaga kokkuleppe, et töötasu läheb ühele arvelduskontole ja lähetustasud teisele.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).