Õigus
Küsimus: Mis aja jooksul peab tööandja teavitama töötajat millal ta saab puhkust?16.03.2018
Tere
Olen riigitöötaja ja puhkust saan igal aastal enamasti suvel ja 28 päeva järjest. Mis aja jooksul peab tööandja teavitama töötajat millal ta saab puhkust ja kui tööandja ei ole töötajat etteantud ajal teavitanud puhkuse ajast, kas töötajal on seljuhul õigus ise puhkuse aeg valida?
Aitäh
Olen riigitöötaja ja puhkust saan igal aastal enamasti suvel ja 28 päeva järjest. Mis aja jooksul peab tööandja teavitama töötajat millal ta saab puhkust ja kui tööandja ei ole töötajat etteantud ajal teavitanud puhkuse ajast, kas töötajal on seljuhul õigus ise puhkuse aeg valida?
Aitäh
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tööandja teeb puhkuste ajakava teatavaks hiljemalt märtsi lõpus (31. märts). Kui tööandja selleks ajaks puhkuste ajakava ei koosta ja teatavaks ei tee, võib töötaja kasutada põhipuhkust endale sobival ajal, sellest 14 kalendripäeva ette teatades.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kui notariaalne elatise leping ei vasta hetke oludele, kas võin kohtusse pöörduda?15.03.2018
Tere!
Oli sõlmitud notariaalne elatise tasumise leping, kuid peale seda on sündinud veel kaks last ning kokkulepitud summat ei ole võimalik enam tasuda. Kui teine pool ei ole nõus muutma lepingut, kas minul on õigus kohtusse pöördumiseks või muud võimalused lepingu muutmiseks?
Oli sõlmitud notariaalne elatise tasumise leping, kuid peale seda on sündinud veel kaks last ning kokkulepitud summat ei ole võimalik enam tasuda. Kui teine pool ei ole nõus muutma lepingut, kas minul on õigus kohtusse pöördumiseks või muud võimalused lepingu muutmiseks?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui olete sõlminud notariaalses vormis lepingu elatise maksmise osas, tuleb lepingu lõpetamiseks esitada teisele poolele korrektne ülesütlemisavaldus. Kui teine pool Teie poolt makstava elatisraha summaga ei nõustu, on tal võimalik pöörduda kohtu poole elatise väljamõistmiseks ja Teil on võimalik seejuures esitada oma vastuväited.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ja kuidas saaksin eemaldada oma 10-aastase tütre sünnitunnistuselt isa nime?15.03.2018
Tere.
Kas ja kuidas saaksin eemaldada oma 10-aastase tütre sünnitunnistuselt isa nime? Nimelt alaealisena sünnitasin ja tegin nii nagu minu ema soovis ja kirja sai pandud minu tolleaegne poiss-sõber. Lapse vastu pole ta 10 aasta jooksul huvi tundnud ja elatist ta ei maksa ja ei soovigi temalt seda aga samas ei taha ka, et minu tütar peaks tulevikus tema eest nn vastutama.
Ette tänades
Kas ja kuidas saaksin eemaldada oma 10-aastase tütre sünnitunnistuselt isa nime? Nimelt alaealisena sünnitasin ja tegin nii nagu minu ema soovis ja kirja sai pandud minu tolleaegne poiss-sõber. Lapse vastu pole ta 10 aasta jooksul huvi tundnud ja elatist ta ei maksa ja ei soovigi temalt seda aga samas ei taha ka, et minu tütar peaks tulevikus tema eest nn vastutama.
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse sünnitunnistuselt lapse isa nime nö eemaldamine võimalik ei ole (kui just isadust edukalt ei vaidlustata või teine mees last ei lapsenda). Kui lapse isa lapse elus ega ülalpidamises ei osale, võib kohus kunagi piirata täisealise lapse kohustust oma abivajavat vanemat ülal pidada või üldse sellest kohustusest vabastada. Selleks aga peab laps kohtule tõendama, et isal ei ole alust temalt ülalpidamist saada. Selleks peaks laps kohtule esitama tõendeid muuhulgas selle kohta, et isa on rikkunud tema ülalpidamise kohustust (elatis on välja mõistetud, kuid isa pole seda maksnud ja isa suhtes on algatatud täitemenetlus), samuti selle kohta, et isa ei ole tema kasvatuses osalenud (kui isa lapse vastu huvi ei tunne, oleks igal juhul põhjendatud ühise hooldusõiguse lõpetamine). Samuti saab laps oma väiteid tõendada tunnistajate suuliste ja kirjalike ütlustega.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui kaua saab kostja elatisraha asjus viivitada nö otsuse teadasaamisega (kuna ei ole e-kirja avanud)?15.03.2018
Kohtuotsusega on kostjalt (isa) välja mõistetud elatisraha 18-aastasele õppivale noorele. Kostja kaebas otsuse edasi ringkonnakohtusse. Ringkonnakohus ei võtnud asja menetlusse, teatades, et kostjal on nüüd veel õigus riigikohtusse pöörduda. Kostja ei ole aga vastavasisulist meili siiani avanud st., et pole teadet kätte saanud. Kuidas seadus sellisele asjale vaatab, kui kaua kostja saab veel skeemitada, et mitte maksta?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui isikule ei ole menetlusdokumenti muul viisil võimalik kätte toimetada, võib kohus teha seda avalikult, avaldades Ametlikes Teadaannetes kättetoimetatava dokumendi väljavõtte. Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas vald saab projekteerimistingimuste korraldusega kohustada maaomanikku sõlmima teeservituuti?15.03.2018
Tere!
Kas vald saab projekteerimistingimuste korraldusega kohustada maaomanikku sõlmima teeservituuti?
Tänan!
Kas vald saab projekteerimistingimuste korraldusega kohustada maaomanikku sõlmima teeservituuti?
Tänan!
Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/
Küsimus: Kuidas peaks tööandja toimima, kui töötaja on juba 5 kuud haiguslehel ja tahaks, et teda koondataks?15.03.2018
Kuidas oleks tööandjal kõige õigem toimida, kui töötaja on juba 5 kuud haiguslehel ja seda, millal tööle tuleb, ta ei tea. Oma haigusest ta ei räägi, ütleb, et ehk peab veel opile minema ja lisab, et koondage mind ära. Kas TLS § 88 lg 1 p1 alusel lõpetades tekib tööandjal probleeme, või peaks siiski koondama, samas töötajat on ju vaja. Ka kergemat tööd ei ole meil pakkuda, kui ta ükskord peaks tööle tulema.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töösuhte ülesütlemine koondamise tõttu eeldab seda, et tööandjal pole töötajale enam kokkulepitud tööd anda, kas siis majanduslikel põhjustel, töö ümberkorraldamise või töö otsa saamise tõttu jms. Koondamine on tööandja otsus ja töötaja seda n-ö küsida ei saa. Seda enam, et kui reaalselt koondamise olukorda pole ja tööandja töötaja koondab, on töötajal õigus koondamine töövaidluskomisjonis vaidlustada.
Mis puudutab tervise tõttu töösuhte ülesütlemist töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 1 alusel, siis tuleb teada, et pelgalt see, et töötaja on pikalt eemal, ei ole ülesütlemise aluseks. Selleks, et pikaajalise töövõimetuse tõttu töösuhe üles öelda, peab olema tööandjal mõjuv põhjus, milleks saab olla näiteks häirunud töökorraldus vms. Kui tööandjal on võimalik mõistlikult tööd korraldada olenemata sellest kas ja kui pikalt töötaja haiguslehel on, siis pole jällegi ülesütlemiseks alust.
Kui töötaja haiguslehelt naaseb ja selgub, et ta ei saa enam sama tööd teha, siis peab tööandja võimaldama teist või kergemat tööd. Kui tööandjal töötajale terviseseisundile vastavat tööd anda pole, on võimalus töösuhe üles öelda töölepingu seaduse § 88 lg 1 alusel töötaja tervislikel põhjustel.
Seega peate vaatama reaalset olukorda - kas töösuhte ülesütlemiseks on alus olemas või mitte. Kui pole, aga töötaja ei soovi töösuhet jätkata, on töötajal võimalus töösuhe ise üles öelda ning pooltel on alati võimalik kokku leppida töösuhte lõpetamises poolte kokkuleppel.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas katusekorteri kommunaalkulusid arvestatakse korteri põrandapinna või kasuliku pinna järgi (1,6 m)?14.03.2018
Kaalume katusekorteri soetamist, tekkis küsimus, kas kommunaalkulusid arvestatakse korteri põrandapinna järgi või kasuliku pinna järgi (1,6 m)?
Korteri kasulik pind 84,8 m2 + 8,6 m2 rõdu.
Korteri põranda pindala 112,1 m2 + 8,6 m2 rõdu.
Korteri kasulik pind 84,8 m2 + 8,6 m2 rõdu.
Korteri põranda pindala 112,1 m2 + 8,6 m2 rõdu.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kaasomandi eseme suurus nähtub korteri kinnistusregistriosa I jaost. Üldjuhul on selle suurus vastavuses korteriomandi reaalosa m2-ga.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas KÜ uue põhikirja vastuvõtmiseks 2/3 häältest peavad füüsiliselt osalema koosolekul või võib otsuse vastu võtta ka volikirjade toel?14.03.2018
Tere. Uue seaduse alusel loodud korteriühistud saavad vastu võtta põhikirja, järgima peab aga seadusest tulenevat kvoorumi nõuet (kvalifitseeritud häälte enamus). Otsuse poolt peab olema 2/3 koosolekul osalenud häältest. Kas kõik need 2/3 häältest peavad füüsiliselt osalema koosolekul või võib otsuse vastu võtta ka volikirjade toel? Volikirjad ei ole osalevad hääled, vaid esindatud hääled.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korteriühistu põhikirja kehtestamiseks peab otsuse poolt olema 2/3 üldkoosolekul osalevatest korteriomanike häältest.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kui palju peab maksma lastele elatist, kui praeguses kooselus on 4 last ja eelmisest kooselust 1 laps?14.03.2018
Tervist küsiks nõu. Nimelt mehel eestis 1 laps ja Soomes meil koos 4 ühist last. Kuidas arvestatakse siis elatise maksmist, kuna lapsi ju kokku 5.
Antud olukorras peaks olema mees siis suuteline iga lapse peale panustama 250€ see teeks päris suure summa kuus.
Kas ja kuidas oleks võimalik saada väiksemaks, kuna mees ka hetkel töötu? Hetkel maksnud igakuiselt lapsele 150€ kuus, kelle ema ei olnud nõus teda omal ajal sünnitunnistusele kandma, kuna ei saanud nõutud summat kuus mis tol ajal oli siis 10 000 kr eelades, et soomes peaks töötades suutma maksta. Kuna mees keeldus, siis hakkas maksma omal soovil 3000 kr kuus ja nüüdseks on siis jäänud see 150 €. Last näeme tõesti vähe (on seal paraku kõrvalisi faktoreid kes otsustavad). Nüüd soovib naine asja ametlikuks ajada ja saada lapsele sünnitunnistusele isa sest siis saaks ju ametlikult seda 250€ nõuda. Kuid kas tõesti jääb siin nüüd isa kaotajaks, kes on kõik selle pika aja olnud toeks rahaliselt ja lapse ema, kes väidetavalt üksikema olnud.
Antud olukorras peaks olema mees siis suuteline iga lapse peale panustama 250€ see teeks päris suure summa kuus.
Kas ja kuidas oleks võimalik saada väiksemaks, kuna mees ka hetkel töötu? Hetkel maksnud igakuiselt lapsele 150€ kuus, kelle ema ei olnud nõus teda omal ajal sünnitunnistusele kandma, kuna ei saanud nõutud summat kuus mis tol ajal oli siis 10 000 kr eelades, et soomes peaks töötades suutma maksta. Kuna mees keeldus, siis hakkas maksma omal soovil 3000 kr kuus ja nüüdseks on siis jäänud see 150 €. Last näeme tõesti vähe (on seal paraku kõrvalisi faktoreid kes otsustavad). Nüüd soovib naine asja ametlikuks ajada ja saada lapsele sünnitunnistusele isa sest siis saaks ju ametlikult seda 250€ nõuda. Kuid kas tõesti jääb siin nüüd isa kaotajaks, kes on kõik selle pika aja olnud toeks rahaliselt ja lapse ema, kes väidetavalt üksikema olnud.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui ülalpidamiseks kohustatud isikul on mitu ülalpeetavat ja tema rahalised vahendid on seejuures piiratud, võib olla põhjendatud elatise vähendamine alla kehtiva miinimummäära. Elatise suurus oleneb paljudest asjaoludest, kohtu poolt määratavat elatise summat Teie poolt kirjeldatud olukorras ette prognoosida pole võimalik.
Kohtu kaudu on võimalik elatist nõuda vaid vanemalt, kes on kantud lapse sünnitunnistusele, seega on elatise nõudmise eelduseks antud juhul isaduse tuvastamine kas vanemate kokkuleppel või kohtu kaudu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isa võib lihtsalt maksta vähem, ostes lapsele asju ja saates mulle tšekid?14.03.2018
Tere.
Aidake palun selgeks teha. Lahutasin abikaasaga kui meie laps oli 1,3 ja abikaasa kunagi lapse kasvatusega ei tegelenud ja kohtus temaga väga harva. Terve eelmine aasta ta maksis alimendid mu kontole 200 eurot ja selle aastal sama palju, kord isegi ei maksnud üldse. Temal on oma 2 last teisest abielust ja ta töötab Soomes. Mina vaid ootasin millal ta oma lubadust täitab ja hakkab maksma rohkem nägu lubas. Nüü ta keeldub alimente tõstmast ja ütleb, et hakkab talle kooliasju ostma ja riided ja hakkab maksma sama palju 200 ja lihtsalt annab mulle tsekkid. Kuidas ta saab kooliasju osta kui kunagi kooliga ei tegelenud. Kas tal on seaduse järgi õigus nii teha, mina küll nõus pole ja tahan kohtusse avalduse kirjutada, et isa tõstaks alimente ja maksaks terve selle aja eest, mis ta ei maksnud seaduse järgi.
Aitäh
Aidake palun selgeks teha. Lahutasin abikaasaga kui meie laps oli 1,3 ja abikaasa kunagi lapse kasvatusega ei tegelenud ja kohtus temaga väga harva. Terve eelmine aasta ta maksis alimendid mu kontole 200 eurot ja selle aastal sama palju, kord isegi ei maksnud üldse. Temal on oma 2 last teisest abielust ja ta töötab Soomes. Mina vaid ootasin millal ta oma lubadust täitab ja hakkab maksma rohkem nägu lubas. Nüü ta keeldub alimente tõstmast ja ütleb, et hakkab talle kooliasju ostma ja riided ja hakkab maksma sama palju 200 ja lihtsalt annab mulle tsekkid. Kuidas ta saab kooliasju osta kui kunagi kooliga ei tegelenud. Kas tal on seaduse järgi õigus nii teha, mina küll nõus pole ja tahan kohtusse avalduse kirjutada, et isa tõstaks alimente ja maksaks terve selle aja eest, mis ta ei maksnud seaduse järgi.
Aitäh
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa lapse kasvatuses praktiliselt ei osale ja elab üldse välisriigis, ei toimi tõenäoliselt selline korraldus, et isa täidab oma ülalpidamiskohustust osaliselt vahetult ehk lapsele ise vajalikke asju ostes. Sellises olukorras ei pruugi lahus elaval vanemal olla ülevaadet lapse tegelikest vajadustest. Seega olen seisukohal, et Teie poolt kirjeldatud olukorras tuleks lapse isal maksta elatist poole ulatuses lapse igakuistest ülalpidamiskuludest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand